Postitatud: K juuni 29, 2005 10:24 am Postita teema: GAZ 24 (1977) roheline, Zaparov
Lp. Seltsimehed
Siin kohal minu GAZ 24 ostmise lugu, head lugemist!
MINU GAZ 24 (1978) LUGU
PROJEKTI EELUGU
Pärast seda kui olin juba pikemat aega Eesti Volga seltsi kodulehekülge külastanud, hakkasin märkamatult huvi tundma Volgade vastu. Mitte lihtsalt huvi või sümpaatiat kui pigem tahtmine kummutada müüti Volgadest kui aegunud ja palju kütust tarbivatest autodes.
Peagi hakkasin märkamatult sirvima Volgadega seotud kuulutusi, nii neid, mis internetis kui ka neid, mis ajalehtedes. Volgasid pakuti igasuguseid, alates päris rontidest* (mõned dokumentideta ja enamasti halvasti hoitud), kuni täiesti restaureerituteni. Aga hinnad olid korras Volgadel üsna kõrged.
Alguses oli plaan osta GAZ 21 selline must ja põdraga kapotil või hoopiski helesinine GAZ 2410.
Kuid selliste autode omamine oli peaaegu võimatu, sest GAZ 21 on minu mõistes ülikallis ja helesinine GAZ 2410
haruldane. Tundus ,et Volga ostmine oli siis pigem kauge unistus, kui reaalsus.
NB! * Sõna ront all on mõeldud peaaegu kasutuskõlbmatut või väga amortiseerunud autot.
PIME ÕNN
21. märtsil kõndisin Elvas mööda Kirde tn ülespoole Eha tn suunas, tavaliselt ma seda teed koju jõudmiseks ei kasuta. Aga mulle meenus üks valge GAZ-24, mis asus sellel tänaval ja mind huvitas kas ta veel alles on. Olin vaid paarkümmend meetrit kõndinud kui natuke lume alla mattunud Volga juba paistis. Auto tundus välisel vaatlusel väga korras, kuid kas omanik on nõus seda müüma, sellest polnud mul veel õrna aimugi.
Märkasin kahte meest auto lähedal olevas maja hoovis tegutsemas. Minu esimene mõte oli, et
küsiksin huvi pärast , kas see Volga müüa on. Kuid äkki kadus mul julgus küsima minna (tagantjärgi ei oska põhjust nimetada).
Läksin siis koju, kuid see Volga jäi mu hinge ja mõtetesse ning see auto ei andnud mulle rahu. Pärast 10 minutit järele mõtlemist otsustasin tagasi minna selle maja juurde ja küsida tolle seisva Volga kohta. Kaotada polnud mul tegelikult midagi. Läksin siis natuke ebaleva olemisega selle maja juurde kus Volga seisis ja nägin seal üht meest garaa� juures askeldamas. Läksin lähemale ütlesin tere ja küsin kas Volga müüa on. Ning oh imet, Volga oligi müüa ja üsna mõistliku hinna eest. Ning mis veelgi parem auto oli 99% ulatuses originaal. Vestluse käigus auto omanikuga selgus, et auto oli kuulunud Tartu rajooni Side-ülemale (mõeldud on telefoni võrku). See oli veelgi parem, autol oli ka ajalooline väärtus. Üks pool tundi sai väljas auto omanikuga juttu aetud Volgadest ja muudest nõukogude auto markidest. Vestluse käigus selgus, et Volga oli ta ostnud mõttega see taastada, kuid paraku jäi see projekt seoses teiste asjadega ja ajapuudusega pooleli.
Lõpuks jõudsin järeldusele, et selle Volga peaksin ära ostma. Kuid küsimus oli millal, sest siis kimbutas mind krooniline raha puudus. Andsin auto omanikule oma kontakt andmed ja läksin teist korda siis koju.
Olgugi ,et Volga oli peaaegu käe ulatuses oli veel pikk tee selle omandamiseni minna.
Terve päev möödus rahulolus.
jätkub
Viimati muutis Zaparov (N mär 17, 2016 8:23 am), kokku muudetud 3 korda
Postitatud: K juuni 29, 2005 10:25 am Postita teema:
.....
PIKK OOTAMINE
Möödusid märts, aprill ja lõpuks jõudis kätte mai kuu, kuid mingit edasi minekut polnud.
Raha polnud mul veel ikka koos ja kui midagi saingi läks see kohe millegi muu peale ära.
Tundus, et Volgat polnud nii lihtne omandada (osta) kui arvasin. Vahepeal mõlkusid mõttes juba
GAZ 53, Moskvitš 412ie ja VAZ 21011. Viimased kolm olid tunduvalt odavamad kui GAZ 24.
Peaaegu iga päev sai mööda käidud sellest majast kus see Volga seisis ja mõtlesin kuna tuleb see
õige hetk ometi, millal ma selle autoga sõita saan.
LÄBIMURRE
Aga siis 23 mail tuli kaua oodatud läbi murre. Pärast pikka ootamist otsustasin huvi pärast omanikult küsida, kas Volga veel alles on. Lisaks otsustasin seekord Volgaga põhjalikumalt tutvuda.
Vaatasin siis Volga põhjalikud üle ja selgus, et Volga värvkatte vajab uuendamist,
salong korrastamist ja lisaks veel üht-teist teha. Need tööd olid mulle jõukohased ning isegi kui peakski probleem tekkima siis saab (alati) abi küsida. Mul polnud vaja muretseda keevitamise ja rattakoobaste
seisukorra pärast. Tundub uskumatuna, et 6 aastat väljas seisnud auto nii heas korras on.
Kuid üks küsimus jäi tookord õhku rippuma: kas Volga ikka käima läheb?
Lisaks andis mulle lähisugulane vajaliku summa raha, et see Volga ära osta. Ta ise nimetada
seda omapoolseks kingituseks 12.klassi lõpetamise puhul.
Helistasin veel sama päeva õhtul omanikule ja ütlesin, et ostan selle Volga kindlasti ära.
OTSUSTAVAD PÄEVAD
Oli reede õhtu ja mul helises telefon, sealt kõlas Volga omaniku hääl. Nimelt kutsus ta mind Volgaga proovisõitu tegema. Eelnevalt olime kokkuleppinud, et mingil lähipäeval paneb ta
Volga käima ja helistab siis mulle. Läksin siis kohale ja keerasin süütevõtit ja Volga käivituski.
Omal jõul suutis auto ilma mingisuguste tõrgeteta sõita.
Samal päeval leppisime kokku, et teeme laupäeval (28.05) omaniku vahetuse ära.
Laupäeva hommikul kell 7.00 ärkasin üles, et 8.00 kokkulepitud kohta minna. Plaan oli hommikul
Nii võimalik kui ruttu Tartu ARKs omaniku vahetus läbi viia.
Probleem oli selles, et Volga omanikul polnud juunikuus enam aega ja muidu veniks asi liiga kaugele.
Tahtsime olla kohal nii varakult kui võimalik, et vältida pikki järjekordi. Vahepeal (paar päeva tagasi)
oli Volga omanik kutsunud ARK-ist inspektori, et Volga kerekoodid üle kontrollida.
Pärast Tartu ARK-s toimunud omaniku vahetust jäi üle vaid auto ära tuua. Elvas rääkisin veel Volga omaniku isaga (endine taksojuht ja peamiselt Volgaga töötanud), lubasin talle, et hoian Volgat iga hinna eest tervena (ei tee avariid ja ei lõhu laiali).Samuti luges ta mulle ka n.ö sõnad peale, et ma ei kihutaks ja muid lollusi selle masinaga ei teeks.
Aga see kõik on ju mõistagi vajalik, sest küllalt on neid, kes ostavad endale auto ja ühel hetkel avastavad, et ei
suuda seda juhtida (eriti siis kui asjad kipuvad käest minema: nt. Avarii ohtlik olukord)
Siis märkasin kurbust vana taksojuhi silmades. See on kõik arusaadav, sest kes tahab oma Volgast nii lihtsalt loobuda. Pealegi oli selle Volga ostmise idee tulnud just omaniku isalt.
Pärast lõunaks jõudis auto minu maakodu hoovi. Viisin kuuri alla varu stanged ja läksin Elva tagasi.
Meeleolu oli ülihea, kui üks nüanss välja arvata, oli kõik ideaalne.
SISSEJUHATUS EELSEISVAKS REMONDIKS
Vaatasin oma Volga põhjalikult üle ja avastasin, et pagasiruumis ja mattide alla oli tekkinud vesi. Oli selge, et
see oli sinna sattunud viimaste vihmadega. Võtsin matid välja ja kuivatasin salongi põranda ja pagasiruumi ära. Pagasiruumi ühe külje õnaruses olid veel kevadised sulamis veed, mis tuli välja kühveldada.
Salongi põrandale oli vesi tulnud/ valgunud läbi katkiste uksetihendite.
Probleemideks olid vasakpoolne esiratta logar, mis oli lahti, pagasiluuk, mis oli värvist lahti ja kohati pindmise roostega kaetud, parempoolne gabariidituli oli täitsa tuksis, lisaks ei põlenud ka parempoolne ülemine suunatuli, summuti kogumiskambri kärg? oli lahti ja kolises hirmsat moodi. Ning siin seal iluvead ja lahtine värv. Ja siis see salongi põrand, mis hakkas vaikselt käest minema. Kõik oli lihtsalt õudne.
Hoolimata vigade ja tööde arvust puhastasin auto seest ja väljast ära. Lisaks veel salongi lae, millel olid hallituse sarnased plekid. Need tulid küll veega maha, kuid salongi lagi jäi ikkagi kuidagi laiguliseks. Isolatsiooniks? pandud poroloon oli omadega laes läbi, samamoodi ka mürasummutus matid.
Vaja oli ka uut parempoolset tagumist piduritule helkurit, viimane oli ära pleekinud.
Koostasin vajalike tööde nimekirja, et saada aimu kui palju ja millises ulatuses tuleb neid teostada.
* Salongi põranda remont, rooste eemaldamine ja konserveerimine.
* Värvkatte uuendamine.
* Kroomitud detailide hooldamine.
* Põhja hooldus (pole eriti vajalik)
* Uus parempoolne gabariidituli.
* Uue esiklaasi paigaldamine
* Uus parempoolne tagumine piduritule helkur
* Vasakpoolne tagumine piduritoru (vajab välja vahetamist)
* Vasakpoolne esiratta logar (kinnitada)
* Uued mürasummutus matid
* Eemaldada kleepekad armatuurlaualt.
* Uued kojamehed
* Uued kummiribad
* Taastada radiaatori ribide avamise ja sulgemise hoob.
Kui veel esiklaasi paigaldamine ja piduritoru ära teha siis peaks juba ülevaatluselt läbi saama. Ka värvkatte
saaks kuidagi odavalt ja kähku ära teha. Aga siis poleks tegemist enam luksusliku sõiduauto vaid mõne
kokkulapitud käkerdisega. Ei, ei sellist autot ma ei taha, parem juba investeerida rohkem raha ja asi saab
esinduslik.
Postitatud: K juuni 29, 2005 10:28 am Postita teema:
........
JAMA KUI PALJU
Pärast seda kui olin käinud Tallinnas külas sm. Klabunovil ja tellinud endale vajalikud materjalid. Hakkasin otsima töökoda kus saaks teha oma Volgale põhjaliku remondi. Küsimus polnud niivõrd kohas kus
Volgat hoida, remontida või värvida vaid palju suurem probleem oli see kust ma saan vajalikud
tööriistad nagu drelli, taldlihvija jne, tööde teostamiseks.
Läksin endise Elva EPT territooriumile kus nüüd tegutseb oma 5-6 ettevõtet, teadsin, et ühes neist on olemas värviprits. Sain teada, et värvi pritsi saab väikse summa eest kasutada aga nõusolekut Volgat sinna angaari eeltööde läbiviimiseks tuua ma ei saanud. Seejärel suunati mind ühte kõrval olevasse angaari.
Läksin siis sinna ja ajasin sealse omanikuga natuke juttu. Aga seegi polnud nõus, ütles: „pead ise vaatama kus selle auto tehtud saab meil on praegu järjekord.“
Hea plaan läks mul nüüd vett vedama. Mõte teha Volgat kusagil tolmuse kuuri all heidutab mind kohe väga.
Iseenesest pole kuurialune mingi selline paik mida häbenema peaks, kuid viia läbi värvimis-tööd
väga kitsastesse oludesse pole just kõige targem tegu. Ja tööriistu, neid polnud mul üldse!
Ja siis veel see esiklaas ja need vajalikud detailid. Oh, misssuguse jama olen endale kokku keeranud.
Järgmisel päeval mõtlesin kõik uuesti läbi. Esmalt pidin alustama vajalike värvide, detailide ja töövahendite ostmisest. Helistasin ühele sõbrale kellel oli olemas drell, mida mulle laenata, seega vaja läks vaid otsakinnitatavat traatharja. Ruumi leidmise osas jõudsin järeldusele, et eeltööd tuleb teha äsja üüritud garaažis ja seejärel, kui see tehtud sõita värvimistöökotta. Viimane koht asus vaid paarisaja meetri kaugusel.
Kuid sellega polnud mu mured veel murtud. Klaas tahtis vahetamist, põhi tõrvamist jne.
VÄIKESED EDUSAMMUD
Vahepeal olin tutvunud ühe helerohelise GAZ 21 omanikuga (elab Elvas). Ta teadis ühte meest, kes tegeleb vanade (nõukogude aegsete) autode värvimisega. Selle teadmisega oli üks minu mure murtud ja ülejäänud
tööd olid juba isetehtavad. Nädal tagasi värvisin ära pagasiluugi ja veljed. Nüüd on vaatepilt juba hoopis ilusam. Algselt koostatud tööde nimekiri tundus teisel ülevaatlusel ülepingutatud olevat. Nimekirja silmitsedes ja lugedes, tekkis selline mõte (sealt tulenevalt ka arusaamine), et tegemist on just kui lootusetu projektiga.
Teisel ülevaatlusel jäid alles vaid 3 asja:
*auto värvkatte uuendamine
*esiklaasi vahetus
* tagumine piduritoru
Paar päeva tagasi õnnestus mul leida hulgaliselt Volga juppe sh ka vajalikke detaile oma Volgale.
Varsti algab kulunud detailide välja vahetamine.
Nii palju on hetkel kirjas. Kuid võin öelda, et mingil hetkle tuleb lisa.
Pisut ka pildimaterjali:
Volga enne ostmist
2.Järk
*Auto vana värvkatte eemaldamine ( sh. salong)
*uue värvkatte peale kandmine
*Auto komplekteerimine
3.Järk
Kulunud, katkiste ja pleekinud detailide vahetamine.
Pidurdus süsteemi hooldamine
Siduriketta vahetamine
Käändteljestiku hooldamine
Uued õlifiltrid, vedelikud, õlid.
Esisilla reguleerimine
4.Järk
Lõppviimistlus
Niis siis 2006 aasta kevadest läheb suuremaks töö tegemiseks lahti.
Enne remonti tahaks muretseda ka puuduvad osad ja asjad, mis kuuluvad auto juurde või kohustuslikku varustuse hulka.
Kui kellegil on soovitusi kuidas remonti paremini läbiviia, teostada
või on kasulikke nõuandeid siis antku teada.
Postitatud: N mär 20, 2008 5:38 pm Postita teema:
Pole saanud juba ammu oma projektist midagi kirjutada, usun, et nii mõnelgi lugejal on tekkinud arvamus, et siis sinna see jääbki, et hulga lubadusi ja kogu lugu.
Üritan siis seda väidet kummutada pisut:
Vahepeal tundus asi üsna lootusetu, isegi mõttetu seda projekti jätkata .Vaatasin ringi uurisin turgu, lootuses paremat Volgat saada osta kui see mis mul juba on.
Kahjuks pidin tõdema, et paremaid enam pole ja kui ongi siis minu jaoks kahjuks kättesaamatud või Koeru ART-d, mis isegi ei kõlba isegi doonoriks võtmist.
Vahepeal on siit sealt saadud mõningaid osasid kuid palju olulisi asjad on ikka puudu.
Auto ise on luukereks võetud, jäänud on veel tagaklaasklaas ja esipõll ning parempoolne tiib.
Lon¸erone on hästi sisse määritud , ja väga palju mädasid kohti pole, kuid jah seal kus mingit määret pole pandud ja kus vesi on vahele tunginud on asi kohati mitte just kõige ilusam.
Põhja peale kunagi kellegi poolt pandud ise tehtud mögin (bituumen ja mingi mootori õli) on ära kivistunud ja tuleb lahti ainult pahtlilabida või kruvikeerajaga. Sealt kust see kergemini maha koorub on rooste all.
Osa kere sai 2007.a kevadel juba ära matistatud ja osa on veel tegemata.
Selle aasta sees tahaks vähemalt auto ära värvida ja juba enam vähem kokku laduda.
Uksed ja tuled ette.
Samuti vahetada esisilla pukse, õli, väljalaske süsteem, teha korrosiooni kaitse kihi uuendusi põhja alla. Seda kas hakkan ka mootorit laiali võtma hetkel ette näha pole, sest siiani töötab kõik selle rea pealt hästi. Külla aga tuleb kunagi ka ära värvida mootori ruum.
2007.a oli tagant järgi öeldes murdepunkt, küll hakkas mootor streikima, karburaator läbi jooksma ja elekter läks ka tuksi. Lausa masendav oli. Tulid välja üllatavad vead, mis nüüdseks on kõik likvideeritud. Nüüdseks olen jõudnud teadmisele, et võtku kui palju aega tahes aga selle auto peab korda saama.
Osa juppe, mis andis kohe küljest võtta on mul hetkel keldris ja seal käib nende töötlemine
Parema välimuse suunas.
Tagaklaas on kõvasti kere küljes kinni ja kätte saada pole seda siiani ma suutnud, kui klaas
Oleks terve ja kahjustusteta siis jätaksin ta sinna paika aga, et see nii ei ole tuleb see ära võtta.
Kui kellelgi on soovitusi kuidas seda tagaklaasi kätte saab andku märku
Huvitavad faktid, mis ilmnesid töökäigus:
*tagumist piduri toru välja vahetudes selgus juba ammu tuntud tõsi asi, et sinna kuhu määre ei satu sealt roosteb läbi. Autol on enamus torusid v.a 1 tagumine, üle vasetatud raudtorud.
Ülejäänud originaal torud on kunagi mingi määrdeainega üle võõbatud ja on siiani säilinud.
*mootoril on tehtud mingit imelikku remonti, veepumba tihend on hiljem noaga parajaks tehtud. Rihmaratas on valesti paigaldatud, nii, et märkide järgi süüdet paike ei saagi.
*autot on vähemalt 7 korda üle värvitud! Värv tuleb tükkidena maha.
Üks tuttav soovitas mul traatharjaga terve auto kere puhtaks nühkida, tema oli seda oma VAZ 2101 peal katsetanud ja räägib , et üsna hea olevat vanast värvist jm ollusest nii moodi lahti saada, kuid no jah on sel ikka mõtet??? Ehk on midagi efektiivsemat olemas.
Ühesõnaga mitte midagi rõõmustavat, tundub, et kohati on eelkäijad auto ikka parajalt tuksi keeranud, sellega, et on hakatud mingeid ise aretusi tegema.
*Tundub, et jutt taksopargis seismise kohta mitme aasta vältel peab paika. Ma arvan, et aastatel 1994-1995 kui auto polnud aktiivses kasutuses, kruvisid Tartu taksopargi töötajad endale paremaid asju mida kätte said maha nt: kroom peeglid, jagaja, karburaator, raadio,
ja veel väiksemaid asju, asemele pandi viletsamad.
Ei ole saanud ka täielikku selgust, et kelle või mille auto oli minu Volga aastatel 1978-198?.
Endise omaniku väitel oli auto Tartu rajooni Sideosakonna ülemuse oma!?? Tean kindlalt ,et enne erakätesse müümist kuulus Tartu sidevõrgule! Kui kellelgi on minu auto kohta mingit informatsiooni seoses selle minevikuga siis palun andke teada.
Siiani olen ma kere lihvimiseks kasutanud alguses 60, siis, 80, ja alles viimasena 120 liivapaberit.
II osa : 27.03-30.03.08
Nii, ära sai tehtud üks töö mille oleksin võinud juba ammu ära teha. Võtsin siis ketaslõikuri kätte ja lõikasin oma volga 4 uksel kõik mädad kohad välja. Ning ära sa märgi, pealtnäha mäda koht võib osutuda hoopis tugevamaks kui seda võiks välimuse alusel eeldada.
Uste osas selgus, et need on ikka algusest peale küljes olnud. Paraku määret ei jagunud mingil põhjusel uste alumisse ossa ja seal hakkas raud III oksiid ennast ajajooksul laiendama.
Vähemalt on uksed tehtavad ja mitte just kõige hullemad.
Põhjast sai meisli ja vasara abiga eemaldatud suurem osa, s.o nii 75 protsenti põhja peale määritud bituumeni möginast. Tagumise klaasi aga ei õnnestunud muud moodi kätte saada
Kui tuli see puruks lüüa, usun, et nii mõnigi, kes seda loeb ei kiida seda meetodid heaks.
Samas klaasil oli juba mõra sees ja sellega poleks nagu nii midagi teha olnud ning varem või hiljem oleks see ikkagi purustamisele läinud.
Tagaakna ääred on päris viisakad ja roostet pole, küll aga on tihendi vahele, pandud nätsu taolist ollust, õnneks tuleb viimane kergelt maha.
2 ukse sisu sai ka välja võetud, ei saa öelda, et see väga lihtsalt tuli, sest nii mõnigi polt
oli kinni ussitanud. Osa polte muutus kasutus kõlbmatuks s.h ka tihendid , mis on oma aja ära elanud.
Värvkatte on tõsiselt p***s , noaga kraapides koorub see kui kõvaks keedetud munakoor maha, arvan, et mul ei jää muud üle kui traatharjaga kogu see jama maha nühkida, matistamisel pole esialgu mingit mõtet kui alumiste värvi kihtide vahel on õhu vahed.
Sama seis on ka ustel ja peaaegu igal pool. Omad järeldused võite siit teha.
Mõtlesin, et kui läheb liivapritsiga osade detailide puhastamiseks siis võiks ka seda uste peal katsetada, kas kellelgi on kogemusi luukide ja uste liivapritsiga töötlemisega?
Kui suur on oht, et plekk võib kumeraks minna.
III osa 31.03.08-4.05.08
Asjalood on nüüd niikaugel, et auto on sisuliselt puhtaks tehtud, peale armatuurlaua ja laepolstri on kõik muu eemaldatud. Ei kulunud selleks ka erilist vaeva nagu tavaliselt kõik tuli kergelt lahti nagu õlitatud.
Uurisin ka põhja ja seda mis seal sünnib, no siin seal on ikka mõni üksik rooste koht aga see on ka põhimõtteliselt kõik. Mastiks on nagu kumm ja maha tulla ei taha. Küll aga võib see kere keevitamisel osutuda probleemiks, sest selline mögin võib keevitamisel põlema süttida! Ausalt öeldes ei teagi mida edasi teha selles osas, sest seda tuleb edasi vaadata kanali peal mida mul momendil kasutada pole.
Auto sai aetud sisse tagaots ees, kuid avastasin ,et mootoriga on midagi veidike mäda,
Nimel selgus, et pikka ajaline seismine on muutnud mootori tihendid üsna kehva pooleseks, tegemist oli üsna oodatava asjaga mille eest mind vanemad Volga omanikud hoiatasid.
Aga seal on ka muid faktoreid kuid hetkel ei hakka ma mootoriga enda pead vaevama, seda saab ka siis teha kui kerega on ükskord ühel pool.
Aga üldiselt veidi kehvast seisust on meeleolud head ja tahtmine autot edasi teha ei ole kuskile kadunud. Pigem vastu pidi väike ring Volgaga garaa¸i kooperatiivi hoovil tuletas mulle meelde, missugune hea tunne on ikka Volgaga ringi sõita. Kuid jah ainult paljaks võetud kerega sõita on siiski kahtlane tegevus.
Õli tahab ka vahetamist, sest see on väga musta värvi, millal seda viimati vahetati ei tea küll keegi enam. Pidurite õhutus niplid on ka kinni sai lastud roostemuundajat vahele, et saaks neid hakata lahti meelitama. Esisillaga on nii, et osa pukse on omadega läbi, ning esisild
On pandud kuidagi väga imelikult, arvatavasti vist kodusel meetodil ,harjavart kasutades paika. Üks ratas vaatab selgelt liiga palju vasakule, kui tiivad küljes olid siis seda märgata polnud võimalik. Samuti võib maha kanda ka esirataste rehvid.
Plaanitud kere puhastamine lükkub küll veidi edasi ,sest selleks vastav töövahend otsustas viimasel hetkel otsad anda ja enne kui seda ära ei remondita ei saa midagi teha.
Liitunud: Jul 04, 2006 Teateid: 142 Asukoht: Tartu
Postitatud: R apr 18, 2008 11:08 pm Postita teema:
Liivapritsiga võib puhastada ainult tugevaid ja stantsitud profiilplekkdetaile, nagu karbid, ukseaugud, uste alumised servad jms. Uste ja tiibade taolisel üldpuhastamisel lähevad kuumuse tõttu plekid lainesse ja venivad välja.
Nii et pärast peab hakkama kas uusi sirgeid uksi otsima või nende puudumisel olemasolevaid pahteldama. See ei ole mitte just kõige mõttekam.
Traatketas võtab efektiivselt maha pindmist roostet. Vana värvi mahalihvimisel oleks mõttekam kasutada abrasiivset, drelli otsa käivat ketast(värvuselt kas lilla või must). Neid peaks müüdama kõigis autovärvipoodides.
P.S. Jäi ennist lisamata, et ka värvisurmaga saab suurema "kultuurikihi" pleki küljest lahti. Kuidas ja mismoodi see asi käib, saab asjast kõige parema ülevaate Sm.Tihhonovi valduses oleva valge GAZ 3102 renoveerimise foorumiteemast.
Tänud nõuannete eest Sm.Volgahuviline.
Momendil ei saa ma küll volgaga tegeleda,sest tervis vedas
alt.Kui tervis paraneb siis saan hakkata pooleli olevaid asju edasi tegema.
to:Volgahuviline
Mõtelsin liivapritsi viia volga esipõlle, kuid nagu sinu jutust lähtub võib see
plekkist detail kumeraks minna, kas sama asi võib ka siis õhuava restiga juhtuda?
Värvisurma idee tuleb järgi proovida, see peaks tööd märgatavalt hõlbustama.
Liitunud: Jul 04, 2006 Teateid: 142 Asukoht: Tartu
Postitatud: P apr 20, 2008 9:10 pm Postita teema:
Selle esipõllega on jah nii, et ta võib, aga ei pruugi, liivapritsiga kõveraks tõmbuda. Soovitaks rooste ja vana värvi likvideerimiseks kasutada ikkagi drelli otsa käivat abrasiivketast.
Miks just seda ? Lihvisin tollega ühel Ameerika päritoluga auto keredetailid plekini puhtaks ja see oli ainuke asi, mis vana värvi, pahtlikihi ja pindmise rooste korralikult maha võttis.
Seevastu õhuvõtuava restile(ilmselt peeti siis silmas seda detaili, mis läheb kapoti ja esiklaasi vahele) ei tohiks liivaprits eriti suurt häda teha.
Lisasin pilte viimase aja prgressist auto alal: http://www.pica.ee/user/steves
vahelduva eduga on õnnestiud juba midagi ära teha. 7 värvikihti maha saada on tüütu töö, kuid midagi pole parata, see lihtsalt käib asja juurde.
Hetkel üritame tuttavaga liivapritsi tööle saada, et saaks väiksemaid detaile puhastada. Kuid siiani pole seda päris korralikult tööle saanud, seega tuleb teenus arvatavasti sisse osta.
Momendil tegelen garaa¸i koristamisega, et saaks auto kandev kerega tegelema hakata, kuid hetkel takistab seda tööd vanaraud, mis on garaa¸i suve jooksul kogunenud .
Liitunud: Nov 05, 2007 Teateid: 69 Asukoht: Lääne-Virumaa ja Tartu
Postitatud: E aug 18, 2008 8:50 pm Postita teema:
Volgahuviline kirjutas:
Selle esipõllega on jah nii, et ta võib, aga ei pruugi, liivapritsiga kõveraks tõmbuda. Soovitaks rooste ja vana värvi likvideerimiseks kasutada ikkagi drelli otsa käivat abrasiivketast.
Miks just seda ? Lihvisin tollega ühel Ameerika päritoluga auto keredetailid plekini puhtaks ja see oli ainuke asi, mis vana värvi, pahtlikihi ja pindmise rooste korralikult maha võttis.
Seevastu õhuvõtuava restile(ilmselt peeti siis silmas seda detaili, mis läheb kapoti ja esiklaasi vahele) ei tohiks liivaprits eriti suurt häda teha.
Kas selle kettaga ei lenda mingeid juppe,nagu traatharjaga,mis relaka otsa käib ja kui kiirelt see kulub ning mis maksab?
Hans _________________ Älä osta Volgaa,
Volga tekee velkaa
ja velka kestää kauemmin kuin Volga.
Liitunud: Jul 04, 2006 Teateid: 142 Asukoht: Tartu
Postitatud: E aug 18, 2008 9:33 pm Postita teema:
No... niipaljukest kui mina nendega mõne auto detailide pindasid olen lihvinud, siis ei meenu küll, et nende küljest mingeid silmatorkavaid tükke oleks lennanud. Jubedat tolmu tekitab ta küll, seda ma ei salga. Nii et kaitseprillid ja respiraator on sellise kettaga lihvimise juures kohustuslikud.
Ketta kulumine sõltub sellest, kui paks on sellel konkreetsel detailil pealekantud pahtli, värvi ja krundi kiht. Kui on vähem kraami peal, kulub ketast vähem ja saab plekipinna kiiremini puhtaks, kui see "kultuurkiht" on paksem ja pind suurem, kulub ketast ka rohkem.
Ja hind on taolisel abrasiivkettal keskeltläbi 200 kr/tk. Mõnes poes vähem, teises rohkem.
No... niipaljukest kui mina nendega mõne auto detailide pindasid olen lihvinud, siis ei meenu küll, et nende küljest mingeid silmatorkavaid tükke oleks lennanud. Jubedat tolmu tekitab ta küll, seda ma ei salga. Nii et kaitseprillid ja respiraator on sellise kettaga lihvimise juures kohustuslikud.
Ketta kulumine sõltub sellest, kui paks on sellel konkreetsel detailil pealekantud pahtli, värvi ja krundi kiht. Kui on vähem kraami peal, kulub ketast vähem ja saab plekipinna kiiremini puhtaks, kui see "kultuurkiht" on paksem ja pind suurem, kulub ketast ka rohkem.
Ja hind on taolisel abrasiivkettal keskeltläbi 200 kr/tk. Mõnes poes vähem, teises rohkem.
Võin Sm.Volgahuvilise juttu kinnitamiseks lisada, et tekkiva värvitolmu kogus sõltub igal juhul sellest kui palju on konkreetset detaili üle värvitud.
Nt: esikapoti pealt kus olid 7 kihti värvi tuli seda tolmu üsna korralikult ja tuli kanda näomaski, et tolm hingamisteid ummistama ei hakkaks.
Siiski ei soovita ma metsiku jõuga ketast vastu metalli suruda, sest see
kulutab ketta ära ning jättab pleki laineliseks.
Ajatsoon on EET Eesti talveaeg Mine lehele 1, 2, 3 ... 16, 17, 18Järgmine
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 18
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
.