Gaz 24 I seeria

Sm.Tihhonov · Postitatud: R mär 24, 2006 12:58 pm Postita teema: Gaz 24 I seeria

Olles hiljuti omandanud 1971. aasta Gaz 24 olen hakanud tundma süvendatud huvi I seeria autode iseärasuste kohta. Olen pidevalt püüdnud täiendada seda rubriiki volgalehe Gaz 24 mudelikirjelduses, kuid paraku ei suuda iseseisvalt kõiki nüansse avastada.

Siin kohal palve kõigile teenekatele ZaRuljem lugejatele ning lihtsalt volgahuvilistele. Aidake kokku panna mosaiik, milline oli I seeria Gaz 24 originaalkomplektsus. Kokku kogutud info oleks abiks ka praegustele ja tulevastele I seeria Gaz 24 taastajatele.

Ise olen tänaseks suutnud kokku panna umbes niisuguse pildi:

- ees kasutati ilma udutuledeta esistanget, stange allosas numbrimärgi servades olid kroomitud „kihvad“.
- Iluvõre ja stange vahel tavapärased gabariidituled ja nende vahel pikk kahest osast koosnev kroomliist. KÜSIMUS: Kas gabariidituled olid mingi markeeringuga või pealt sisledad?
- põhituled olid uuematest mudelitest erinevad - laterna hajuti oli "kuubikukujulise" mustriga nagu Gaz 21-l kasutati. Pirn ei olnud eest plekist "kopsikuga" varjatud

- esitiibade üleval nurkades puudusid suunatuled, olid vaid „Volga“ kirjakesed. All nurkades olevad suunatuled olid teistsugused. Tule alus oli hõbevärviga töödeldud plastikust (nagu tagatulel ja gabariiditulel), klaas oli pikem ja madalam kui uutel.

- lävekarbil jooksis läikiv roostevaba liist. KÜSIMUS: kas liist oli sama mis uuematel või vastavad tõele kuulujutud nagu olnuks ta ühest tükis ja veidi laiem.
- C-piilaril olev kroomitud õhuava kate oli ilma parktuleta.
- küljepeeglid olid mõlemal pool, esitiibadel rattakoopa kohal. Peeglid ise olid peenema varrega ning õhema korpusega. Alates 1971. aastast kadus parempoolne peegel ja juhi peegel pandi tavapärasele kohale esiuksel.

- tagaluugil pole pööratavat nuppu. Luugi avamine oli võimalik vaid võtmega.

- tagastange otsakinnitused väljastpoolt, kroomitud poldipeadega.
- rattakilbid poleeritud ja alati punase keskosaga

KÜSIMUSED:
Millised olid veljed? Kas mustad ja rehvid valge triibuga? Või helebeezid ja tavapärase musta rehviga? Või pandi valge joonega rehve ainult eksporti minevatele autodele?

Salong:
- armatuuril lintspidomeeter, halli taustaga ja elevandiluu värvi odomeetriga.
- armatuuri otstes asuvate ventilatsiooniavade alusplaadid olid matistatud metallipinnaga, millel oli 8 läkivat horisontaaltriipu. Sama stiil jätkus ka raadio plaadil ning näituripaneeli ja kindalaeka all.
- raadio oli vana tüübi oma, pikkade mustade nuppudega. Läände eksporditud autodel puudus raadio üldse ning nendel autodel oli raadio asemel halli värvi reljeefne metallplaat.
- pealt oli armatuur kaetud musta kunstnahaga. Armatuuri alaosa oli kere värvi metallist.
- süütelukk asus armatuurlaual, juhi paremal käel.
- tulede ja kojameeste lülitid olid väiksemad kui uutel mudelitel ning beezi-musta kombinatsiooniga.
- esiuste kolmnurk akende avamislingid olid ilma nuppudeta. Klaasi suletud asendis olid lingid püsti (vastupidiselt uuemale)
- esimese tüübi istmed olid servades alati kunstnahaga, keskel kasutatud riie oli kare ja tugev mööbliriie. enamasti. Istme kuju oli teine, seljatugi väiksem ja istmepadi ümaram.
- kahe istme vahel kasutati alati lisapatja, mis koos ülestõstetud käetoega moodustas täisistme.
- tagaistme käetugi tõmmati lahti „valetpidi“, mitte ülemine osa alla, vaid alumine osa üles.
- uksepolstrid olid vertikaalsete sisselõigetega. Uste käepidemed olid kaetud pehme porolooni ja kunstnahaga, kaunistuseks läikiv riba.
- uksepolstrite musta värvi ülaosad olid pehmed ja kaetud kunstnahaga.
- A- ja B-piilari sisekatted olid metallist ja kere värvi.
- salongipeegel erinev - kinnitub mitte klambriga nagu uuematel, vaid väljastpoolt nähtava kolme poldiga.
- uksetihendid olid teistsugused, neil puudus pehmest kummist tihendusserv.
- uste lävepakkudel asuvad alumiiniumplekist katted olid ühes tükis (uutel on sisemine ja välimine osa eraldi, kuna kasutatakse teise tüübi uksetihendeid).

- ukselukustusmehhanism on uuematest erinev. Ukselukud on ümaramad ning uksel on küljeavarii korral kaitsev "turvakeel".

Vabandan piltidel olevate objektide ebakaubandusliku välimuse pärast. Pole neid I seeria autosid nii vabalt pildistamiseks võtta, et saaks puhtusastet valida.

Igasugune täiendav info oleks teretulnud. Sealhulgas tehnika osa.

Tänan tähelepanu eest.

Sm. Klabunov · Postitatud: R mär 24, 2006 1:19 pm Postita teema:

Olen ka veidi lisainfot esimeste 24-de kohta saanud ja edastan selle siia esmaspäeval.

Aga enne veel üks põhimõtteline küsimus: kuhu selle 1. seeria piir täpsemalt tõmmata? Eelseeria oleks vast liiga karm kriteerium, samas minu masinal on mõned muudatused (kuigi vähe) juba ka tehtud (1973).

Veel üks kont sm. Tihhonovile nädalavahetuseks järada: mäletatavasti tuvastasime ükskord Baikalit rüübates ka lintspidomeetritel mõningaid erinevusi (maksimaalne kiirus jne). Kas lintspidode kohta on midagi uut ka välja koorunud?

Sm.Tihhonov · Postitatud: R mär 24, 2006 1:30 pm Postita teema:

Sm Pukspuu · Postitatud: R mär 24, 2006 1:54 pm Postita teema:

Tere

- Võttes aluseks, et 74' Volgal olid originaalis esimesed gabariidid pealt siledad, peaks ka eelnevad samasugused olema.
- Tagauste tuhatoos paiknes käepideme otsas horisontaalselt. Uuematel on tuhatoos uksepapi sees vertikaalasendis kaanega.

Kuna sm Klabunov juba käsitles teemat laiemalt, siis järgnevalt veel mõned tähelepanekud:
- Esimesi suunatulesid (uuemaid tüüpe) on minu tähelepanekute järgi mitmesuguse kujundusega. Esiteks on nii E-tähisega kui ilma. Teiseks klaasi muster võib olla vertikaaljoontega või kontsentriliste ringidega sõidusuunda jäävas osas. Kahtlustan, et originaalis oli 74' vertikaaljoontega suunatuleklaas ja ringidega hakati hiljem kasutama. Minu arvates olid 74' aasta autol kõik laternaklaasid, v.a DDRi asümmeetrilise valgusjaotusega esilaternate, E-tähisteta.
- Lintspidomeetri maksimumnäit on 180 km/h 74' väljalaskel ning odomeetri numeraator elevandiluukarva.

Sm. Klabunov · Postitatud: T mär 28, 2006 9:00 am Postita teema:

Panen siia kirja veel mõned esimeste aastate muudatused, millest vist mõni on ka juba foorumist läbi jooksnud:
1) 1971 muudeti (alates 84710) klapivedrusid.
2) alates šassiist 56076 muudeti õhufiltri konstruktsiooni.
3) 1972 muudeti tagasilla laagreid. Mõõdud jäid samaks. Laagri markeeringule lisati slaavi "P" (nagu Pjotr).
4) alatest šassiist 74246 muudeti esivedrustuse detaile (joonis 1).
5) alates šassiist 57309 muudeti vedru padja konstruktsiooni, mis väidetavalt müra tunduvalt vaiksemaks tegi (joonis 2).
6) alates šassiist 75121 (1972) toimusid muudatused roolimehanismis (joonis 3).
7) alates šassiist 74608 (1972) muudeti piduritrumlite konstruktsiooni (joonis 4).
8_) 1972 vahetusid suunatuled (vanad: 24-3726016 ja 24-3726017; uued: UP120-372600P ja UP120-372600L).
9) alates šassiist 106079 (1972) asendati elektromagnetiline ventilaatori muhv uuega, millega seoses muutus terve rida detaile (veepump jne).
10) 1972 muudeti veidi käikude sisselülitamise detaile (joonis 5).
11) 1972 muudeti šarniiri hoova konstruktsiooni (joonis 6).
12) alates šassiist 100258 (1972) muudeti tagaluugi luku konstruktsiooni (joonis 7 ja 8_).
13) alates šassiist 94822 muudeti nii sise- kui välispeeglit (joonis 9 ja 10).

Klikkides pildile avaneb suurem pilt.

Sm. Klabunov

Sm.Tihhonov · Postitatud: T mär 28, 2006 10:15 am Postita teema:

Sm Klabunov. Teie oskused töötada arhiiviga väärivad preemiat. Presiidium eraldab teile auhinnaks ZAZ 966 ja ZAZ 966B detailikataloogi (kõvas köites, pruunide kaantega, viies keeles).

Sm. Tasku · Postitatud: T mär 28, 2006 1:30 pm Postita teema:

Tõepoolest!
Isiklikult omalt poolt lisan ZAZ - 965 kasutaja käsiraamatu (rootsi keeles).

Sm.Tihhonov · Postitatud: R mär 31, 2006 10:06 pm Postita teema:

Sm Klabunov.

- Palun kontrolli oma viimases postituses toodud päevakorrapunkti 1) kerenumbri õigsust. Siin väike vastuolu, kuna antud kerenumber peaks kuuluma alles 72. aasta lõputoodangusse või koguni 73. aastasse.
- kas sa saaksid teatada (kasvõi eraviisiliselt) oma masina kerenumber. Minu oma pärineb aastast 71 ning kannab numbrit 54284. Hiljuti sai tutvumas käidud ühe foorumikasutaja autoga, mis ilmselt pärineb aastast 72 (passis väiksed vastuolud), ning tema auto oli vist midagi suurusjärgus 62000.

Siin veel mõningat pildimaterjali I seeria auto detailidest. Esmalt siis sm Pukspuu poolt kirjeldatud tagumise tuhatoosi erisugune lahendus:

Lihtsalt sisevaade, vana tüübi ukspolster, ühes tükis lävepaku plekid jne.

Mõningad vaated mootoriruumi. ZaRuljom rubriik "osavad näpud" on selle auto omanikust mööda läinud.

Siin võrdlus 1978 aasta autoga. Nagu näha, on tulesein vähemalt aukude paigutuse osas erinev. Kindlasti on erinev elektrisüsteem. I seerial oli millegipärast süütepool alati must.

Küsimused:
Kas kellelgi on lähemaid vaateid või jooniseid sellest salapärasest elektromagnetilisest ventilaatorimuhvist?
Kas kellelgi on infot, kust võiks hankida I seeria auto õhufiltril oleva kleebise koopiat?

Sm. Metalliotsija · Postitatud: P apr 02, 2006 10:27 am Postita teema:

Niisugune näeb välja 1973. aastal väljutatud näituriplokk. Aastaarv on tagaküljel kontrollitud.

Ilmselt identne 1974. aasta variandiga. 1975. aasta raamat pakub samuti 180-skaalat. Musta odomeetri olemasolu lintspidomeetri puhul loeksin aga omaalgatuslikuks, nende vahetamise vajadus võib tekkida näiteks suurte läbisõitude (hammasülekannete kulumine) korral. On olnud juhuseid...

Sm. Klabunov · Postitatud: E apr 03, 2006 8:38 am Postita teema:

Kontrollin aastaarvud üle jah, siin on tõesti mingi vasturääkivus. Kuigi 1973.aastasse see number vist ei jää, kuna juba 1972 sai 100 000 täis.

Minul peaks küll olema pilte sellest elektromagnetilisest ventilaatorimuhvist. Otsin ja tegutsen.

Minu masina esmane registreering toimus 04.09.1973 ja tehasetähis on 177540.

Sm. Metalliotsija · Postitatud: E apr 03, 2006 11:36 am Postita teema:

Minu tagasihoidliku rauahunniku (vt. rubriik "Lugejate autod") väljalaskeaasta on seega omavoliliselt ja vägisi autoinspektsiooni nurga taga muudetud. Tehniline pass ütleb 1975, pirka ei ütle midagi, erinevad detailid ütlevad 1973, kere nr. on 171177 ja šassii 163666. Seega - remontimisel/ennistamisel saab sm. Klabunovi masina ilusasti eeskujuks võtta.
Muide - elektromagnetilise sidurimuhvi joonise leiab raamatust "Sõiduautod". Aleksius, Palu. 1972. Lk 43.

D. Metallov. Ura!

Sm. Metalliotsija · Postitatud: E apr 03, 2006 1:53 pm Postita teema:

Üht-teist keskarhiivist "Internjet":

Электромагнитная муфта включения вентилятора: 1 – шкив; 2 – контактное кольцо; 3 – угольная щетка; 4 – стальное кольцо; 5 – плоская пружина; 6 – вентилятор; 7 – электромагнит.

Minu silm eespool kuvatud heleda esimese seeria masina juures säärast lahendust ei taba...

Sm.Tihhonov · Postitatud: E apr 03, 2006 2:58 pm Postita teema:

Suurepärased materjalid ... lihtsalt suurepärased.

Aga mis selle muhvi tööpõhimõte oli? Jooniselt mina seda välja lugeda ei oska. Ta polnud ju tavaline elektrimootor nagu paljudel lääne autodel ning samuti polnud ta nn termosidur, nagu näiteks BMW juba 70-test kasutab. Nendel eelpoolt loetletud lahendustel polnud ventika küljes üldse rihmaratast. Seda "muhvi" aetakse rihmaga ringi, aga mis loogika alusel ta ventilaatori kinni-lahti haagib?

Sm.Tihhonov · Postitatud: E apr 03, 2006 3:00 pm Postita teema:

Kusjuures võrreldes mootorite pilte hoomasin alles nüüd, et I seeria autol puudub karteri tuulutustoru. Samuti on täiesti erinev õhufiltri korpus.

Mis puutub näituriplokki, siis ka minu 71 aasta auto lubab kihutada kuni 180 km/h. Ei noh arumaeisaa.

janek555 · Postitatud: E apr 03, 2006 3:42 pm Postita teema:

rootorit veab ringi rihmaratas ja selle ümber olev staator on osaks ventilaatorile ja seega normaal oludes seisab paigal.kui vesi saavutab teatud temperatuuri,juhitakse vool nähaoleva harja abil mähistesse ja tekkinud magnet väli veab ventika käima.vastupidine põhimõte elektri mootorile.nii olen mina aru saanud.




Kodu	Foorum	Galerii	Kontakt	Kuuluta




Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004 Kõik õigused reserveeritud