Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P okt 09, 2022 11:40 pm Postita teema: Gaz 24, '82 Sm.Tihhonov
Tere sõbrad. Kas te teate seda tunnet, et mõni asi tuleb osta ainuüksi sellepärast, et teda pakutakse. Et nagu hommikul ärkad, haigutad, ringutad, tõmbad kempsus vett, rüüpad kohvi, kõik on täpselt nii nagu tavaliselt, tavalised emotsioonid... Ja siis satub su teele mingi pakkumine ja edasi on kõik pekkis. Päev rikutud, pinge üleval, osutid punases - ilgelt on seda äkki vaja. Miks teda siis hommikul vaja polnud??? Või nädal varem? Ei tea.
Mul juhtus nii Gaz 24-ga. Ma olen ju viimased 15 aastat tegelenud peamiselt 2410 ja 3102 keredel autoega ning olen alati teadnud, et need on minu jaoks õiged. Mul pole isegi tulnud pähe mõtet, et mul oleks äkki Gaz 24 vaja. Naabrimehel on, ta pakub kogu aeg sõita ka, aga tegelikkuses olen vist lõpuks sõitnud tema autoga ainult remondikohta, mitu korda. Ja proovisõite peale remonti ka teinud. Ja üldse olen ma Gaz 24-dega vist sõitnud ikkagi ainult siis kui ma olen pidanud kellegi oma remontima. Mina ise ikka olen alati ainult 2410 usku olnud. Mõnikord ikka olen parkinud enda 2410 naabrimehe käru kõrvale. Et ta kohe kaugelt näeks, et mul on ikka uue malli auto - uued lingid ja moodsad kilbid ja puha.
Aga tegelikult mulle natuke meeldib Gaz 24-ga sõita. Tundub uskumatu, aga 2410-ga võrreldes on need kaks nii ühesugust autot ometi nii erinevad. Nad nagu sõidavad täiesti teistmoodi. Ja 24 roolis olla on tegelikult lahe. 2410-ga sõita on kuidagi tuusam tunne, aga 24 jällegi ilusam ja helgem kuidagi. Ja eks ma vahest olen mõelnud, et äkki mingil hetkel peaks kolima tagasi 24 peale. No ja nii ta läks.
Ostsin ta sõbra abiga Peterburist sisuliselt jutu ja paari väikses formaadis pildi järgi. Meeldis eeskätt see, et tegu naturaalse garaazileiuga. Ühe vana akadeemiku auto, mis liikus viimati aastal 1996. Viimased 25 aastat, oli seisnud garaazikooperatiivis täiesti puutumatuna. Seda kinnitas ka tehnoülevaatuste info vanas hallis veneaegses passis. Autol polnud isegi uusi vene reg numbreid, vaid peremees sõitis oma sõidud lõpuni vana ajastu Leningradi numbritega. Originaal värvis, mõistlikul määral loomulikult vene vanamehe tuuninguga aga suuremas osas rikkumata. Sellised olid need pildid. Rohkem ei olnud, sellest piisas, ausalt. Ehkki need pildid on kehvad, loeb siit välja üldise käekirja ja see oligi otsustav.
Ta tegelikult ei olnud üldse väga odav ka. Aga must originaalvärv ja punane polster kuidagi müüs mulle end maha. Pärijad olid ka mingid akadeemikute moodi mehed ja nad ei saanud üldse väga midagi sellest autost aru. See lisas lootust et äkki ongi aus kaup. Eks ma veidi lootsin et pakiruum sisaldab ka mingeid puuduvaid originaalosi ja et uhke punase vaiba all on säilinud originaal põrandakate. See kõik toimus novembris 2021.
Jaanuaris sain teate, et loom hakkas liikuma kodu poole. Varem ei saanud, sest garaaziuksed olid kuidagi külmaga pahasti avanevad ning pärijad teatasid, et ega me mingid kuradi ambaalid pole, et neid tõstma hakkame. Et nad on ikkagi kultuursed inimesed ja teevad garaaziuksed lahti siis kui ilm võimaldab.
Tuleb tunnistada, et ma ei pidanud pettuma kui auto kätte sain. Esmamulje oli ikkagi hea ja vastas täpselt nendele ootustele mis ma piltide ja jutu põhjal olin kujundanud. Mõned värvivead, paar mõlki, üks suurem vigastus vasakul esitiival. Aga reaalselt oligi 100% originaalvärvis auto. Salong pleekimata, ehkki originaal põrandat selle vaiba all ikkagi polnud. Tuleb tunnistada, et tuuning sisu oli veits jube. Aga ma võisin vaid ette kujutada kui suure pühendumusega härra seda põrandat kunagi kattis ja kui uhke näoga võis mutt istuda 82 aastal selle musta Volga kõrvalistmel, jalad punasel vaibal, lokid peas.
Üldiselt oli hea tunne, et ehkki tööd on, tuleb siit väga hea originaalauto. Ja selle mõnusa sooja tundega sõitis ta oma uude koju.
Päevaks kui oli kokku lepitud Eero Volga hindamine, seisis ka must 24 seal kõrval, et hindajate abiga koostada tööde nimekiri algavaks hooajaks. Selleks hetkeks polnud ma autoga teinud mitte midagi enamat, kui vahetanud need jubedad rattakilbid originaalide vastu.
Näha oli, et ehkki materjal on hea, siis väikestviisi projektiks see asi paratamatult kisub. Ja eks ma veidi mures olin, sest umbes-täpselt samal ajal oli tulnud mu ellu ka Gaz 14 ja tema tähelepanuvajadus oli hoopis teisest liigast. Aga tegemistest täpsemalt juba edaspidi. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 07, 2014 Teateid: 72 Asukoht: Jõhvi
Postitatud: K dets 21, 2022 9:43 pm Postita teema:
Sm Tihhonovi uut GAZ-24 projekti nähes kerkis mu mällu pilt lapsepõlvest, mida ma ise loen enda Volga lummuse alguseks. Aasta oli 1983, kui tollal 8-aastase poisikesena meeldis mulle isaga tema kolhoosi Volgaga kaasas sõita. Eks nendel sõitudel sai isalt ka sõita lunitud ja isa lubas ka, nii et nendel kodukoha põldudel, külateedel ja heinamaadel me koos noorema vennaga oma esimesed sõiduoskused saime. Kuid ühel õhtul teatas isa, et ta peab ühte kolhoosi heinasarasse kiipaid laduma minema, kuna rajooni täitevkomitee esimees isiklikult tuleb ka sinna appi. Jah, nendel aegadel osalesid täitevvõimu kõrgeimad kandjad isiklikult toitlustusprogrammi elluviimisel! Ja seda oma vabast ajast. No ja kuidas siis sellises situatsioonis kolhoosi esimees oleks saanud keelduda! Isa kutsus meid vennaga kaasa ja nii me siis seal heinasara juures nägimegi rajooni täitevkomitee esimehe tutt-uut GAZ-24 Volgat, must ja punase sisuga. Reg.nr 0262EST. Ja see lõhn, mis salongis oli! See on mul tänaseni meeles! See oli täiesti vapustav kogemus, sest see auto erines absoluutselt igas detailis isa kolhoosi Volgast ning Jõhvis ja Kohtla-Järvel liikvel olnud taksodest, mis olgem ausad, olid kõik parajad rondid ja ei tekitanud mingeid erilisi emotsioone. Täitevkomitee esimees oli isa sõber ja lubas lahkesti meid vennaga autosse istuma. Nii me seal autos siis terve õhtu istusime, näppisime originaal raadiot ja raadiotelefoni, mis esimeste istmete vahele oli paigaldatud, imestasime, miks siin kõik nii palju parem oli kui isa autos! Loodan, et seltsimeestest lugejad mõistavad, miks minu õuele tekkis aastakümneid hiljem Volga ning just nimelt GAZ-24 II seeria ning miks see ajapikku omandas just sellise välimuse - must ja punase sisuga. Sm Tihhonovile õnne ja jõudu uue ilusa projektiga!
Liitunud: Nov 07, 2014 Teateid: 72 Asukoht: Jõhvi
Postitatud: K dets 21, 2022 10:24 pm Postita teema:
Stiilinäiteid 1980-ndate aastate kolhoosi Volgadest - esimesel pildil 1976.a I-seeria auto peale Koeru kap.remonti, teisel ja kolmandal pildil sama auto enne kap.remonti
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K dets 21, 2022 11:39 pm Postita teema:
Tundub päris keeruline anda hinnag, kas ta oli hullem enne või peale kappremonti. Sest peale kappremonti näeb asi ikka päris halb välja Aga väga autentne materjal, aitäh. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 13, 2004 Teateid: 1327 Asukoht: Tartu
Postitatud: N dets 22, 2022 4:42 pm Postita teema:
Esimene loomapilt on ikka täiesti autentne loom.
Osa selliseid oli värvitud veel pruunideks. Salong ka pruun lateks. _________________ AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
Aga väga autentne materjal, aitäh.