|
|
Postitanud
martin Monday,20.December.2004 kell 17:00:10
|
|
|
Rublanaeratus naases öisesse Helsingisse
|
martin Monday,20.December.2004 kell 17:00:10
Üle pikkade aastate sõidab hilisõhtustel Helsingi tänavatel taas taksoplafooniga Gaz 21, kuldkollased tänavalaternad mustalt värvkattelt vastu helkimas.
„Auto hõng on tähtis,“ teab auto omanik Lauri Komulainen ja juhatab sõitjad tagapingile. „See meenutab paljudele vanu häid mälestusi.“ Komulainen ise ronib esiistmele ning metall kolksub vastu metalli, kui juhiuks kinni mürtsatab. Päike on loojunud ning kuldsed tänavalaternad kiiskavad Volga pikalt mustalt kapotilt vastu.
Volga on 1962. aasta väljalase. Sõiduk on muuseumiregistris, mistõttu tohib see tänaval liigelda ainult 30 päeva aastas. Ega Volga sõidagi igapäevases liikluskeerises, vaid ainult nädalavahetuseti ja ilusa ilmaga. Komulaineni käsutuses on veel teinegi rublakaunitar – roheline 1958. aasta mudel.
1960-te aastate volgaomanikke saatsid pilkavad hüüded „Ota velka, osta Volga, velka kestää kauemmin kuin Volga“ (ehk siis „võta võlgu, osta Volga, võlga jätkub kauemaks kui Volgat“), kuid Komulaineni see mälestus ei häiri. „Volga kestab ülimalt hästi ka väga kehvades teeoludes“, meenutab ta oma nooruaega, kui viinapoodi tuli sõita 100 km kaugusele.
Tähelepanu pälvib Volga tänavatel igal juhul palju. On nii vaimustunud kodanikke kui niisama targutajaid. Komulainen on saanud kundedelt sedagi teada, et Volgat peab kaks päeva parandama, et ühe päeva sõita. Tegelikkus ütleb, et Volga käivitub isegi karmis talvepakases. „Kui paagis on bensiini ja akus voolu, käivitub ta alati. Peab lihtsalt teadma erinevaid kunste,“ muigab ta.
Armatuurlaual on siiani alles originaal raadio. Kuigi ainus toimiv asi on sellel veel vaid valgustus. Raadio kõrval olev kell aga toimib. „Jääb natuke maha, kuid ühe õhtu saab hakkama“. Soojendus? „Noh, midagi siit tuleb,“ kõlab ettevaatlik vastus. Bensiini rüüpab 2,45 liitrine reas-neljane 15 liitrit sajale. Ega palju raha üle ei jäägi, kuid tähtis polegi teenistus, vaid hoopis õhtune meelelahutus. Teiste taksojuhtide meelepaha, nagu kooriks ta teiste kliente, ei vasta Komulanineni sõnul tõele. „Ma ei trügi taksopeatusesse, kus on rida taksosid ootamas ja ei ühtegi inimest. Kui aga peatuses ootab hulk inimesi ja pole ühtegi taksot, siis loomulikult võtan kliendi peale.“.
Tekst lühendatud ajalehe „Helsingin Sanomat“, 28. november 2004, artiklist „Ruplahymy palasi Helsingin Yöhön“.
|
| |
|
|
| |
 |
 |
 |
|
Artikli hinnang
Keskmised punktid: 4.66
Häält: 9
|
|
 |
|
 |
|
