Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: L mär 02, 2019 1:27 am Postita teema:
Tõepoolest, esimest korda kohtan sellist. Välimuselt samasugune, kui G-250. Volga puhul on harjahoidiku klemm pistik tüüpi. Kruviga on näit. GAZ-53-l.
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: T mär 12, 2019 9:27 pm Postita teema:
No nii, ei hakka kurtmagi, kui kiirelt kuud ja aastad kaovad. Mu blogi on ikka pooleli. Ma panen natuke ka uut juttu.
Plastiku teema juures vilksatasid korraks ka aknavändad.
Paistavad justkui läbi aegade ühesugused olevat.
Tegelikult teistpoolt polegi ühesugused.
Vasakpoolne uusim, parempoolne vanim. Võib olla on veel variante, minu käest on need kolm läbi käinud. Vähemalt kaks korda on ratsionaliseerimise eest preemiat saadud. Keskmisele on tekitatud koonus, mis kergendab koostamist, plastrosett ronib ise lingile koonuse abil. Samas kui palju uusi linke saab koonuse pealt kokkuhoitud materjali pealt veel toota!
Ja vasakpoolse pealt veelgi enam, roseti jaoks on jäetud vaid kolm kõrgemat nukka.
Plasti iseeneseslikust hävinemisest oli varemalt juba juttu. Siin on võrdluseks teemaauto aknavända kuivetunud nupp ja kõrval siis sama detail normaalsuuruses. Kuivetunud said ka vahetatud normaalsete vastu...
... ja ots plommitud parimalt viimistletud kübaratega, nagu pildil vasakpoolsed tunduvad olema.
Sisemised käepidemed.
Selliseid kaheosalisi käepidemeid, kus ülemine osa on pehme padjake, alumine osa plastist ja keskelt liidab neid alumiiniumist iluliistuke, paigaldati kuni 1974. aastani. Siis ilmusid uuemat tüüpi, musta plastikkattega kummitaolisest materjalist. Eks selle tingis passiivne ohutus, see ei lõhu avarii korral inimest sedavõrd kui varajasem.
Ülemised osad- pehmed padjad. Mul oli neljast kolm terved. Õnnestus ka neljas kasutatud aga terve hankida. Padjad kinnituvad plastalusele kroomitud(!) kruvide abil, mis minu arust on raiskamine, neid kruve peale paigaldust nähtavale ju ei jää. Aga nii on.
Väga raske on varajase käepideme detaile leida eriti plastikust. Nende plastik oli mul täitsa tuksis, pilte saab vaadata varasemast postitusest. Aga ilmselt 1974 kasutati valuks juba sellist plastmassi nagu VAZ käepidemetel. Need ei lähe iseenesest kõdunema. Nende pind on tuhm, poleerimisele allub raskemalt, kui "kõdunev", mis aga seevastu läigestub kergelt. Täikadelt-laatadelt korjasin ka VAZ plastikust tehtud alused ükshaaval kokku. Nüüd lausa on neid "novodelina" saada ka taastajate paradiisist "Retrodetal" Peterburist. Käepidemed kinnituvad uksele omapäraste kruvidega, mille pea on kõrge, silindriline ja pealagi kumer. Sellise peaga kruvid on kasutusel ka klapikambrikaane kinnitamisel.
Nii mõnigi kindlasti vaatab, mis imelikud moodustised on kahe käepideme otsas. Paljud pole näinud, kuid need on tuhatoosid, mis on samasuguse disainiga, kui käepidemedki ja kruvitud on tagauksel käepideme lähedusse, luues teineteisega harmoneeruva duo. See on tuhatoosi algne variant ja paigaldati neid umbes 1971. a. keskpaigani, mil tulid uued tuhatoosid installeeerituna alla uksepolstri sisse. Jällegi sammuke passiivse ohutuse suunas.
Siin on uksel näidatud punaste ovaalidena käepideme ja tuhatoosi kinnitusmutrite asukohad varajase Volga ukseplekil.
Ja joonis vanast 1969.a. kataloogist
Ning huvitav pilt vanast reklaamvoldikust. Selles on poseeerimas kaks Volgat, punane on vanem, valge noorem. Ühele leheküljele on saanud kokku kaks erinevat tuhatoosi, punasel siis vanem ja valgel uuem all polstril.
Samas on valgel ka juba uuenenud esiistmete kallutamise süsteem, mille plekkpõsed pole enam kroomkattega vaid halliks värvituna. Ka rullnupp on asendunud pika hoovaga, mis hiljem omakorda läbis muutuse ja lühenes tunduvalt. Selle rullnupuga istme väljavahetumine hoovaga istmega toimus juba üsna 1971. aasta alguses.
Mul on siin lehitseda kaks tehases autoga kaasapandavat Volga käsiraamatut. Varaseim neist on veel nimetusega "Ekspluatatsiooni juhend", neljas väljaanne, ladumisele antud 14. mail 1970, trükkimiseks allakirjutatud 25. mail 1970. Seega on see raamat isegi valminud varem, kui Gaz 24 suurtootmine algas. Teine raamat on juba nimetusega "Ekspluatatsiooni käsiraamat", kuues väljaanne, laduda antud 16. oktoobril 1970, trükkimiseks allakirjutatud 21. jaanuaril 1971. Seega minu autoga igati sobiv käsiraamat. Vaat selles raamatus on juba kirjeldatud mõlemad istmevariandid, kus põhiline juba hoovaga iste, kuid on lisatud et "osadel autodel istme seljatoe kallutus toimub nupust keerates". No minu oma on ka sattunud veel sellesse ossa.
Vanema raamatu pildid vasakul, uuema pildid paremal.
Samadel lehekülgedel on kirjeldatud ka tagaistme "veidrus", millest õige pea loobuti.
Selle seljatoel on eriline hingede ja vedrude süsteem. Kui selle abil seljatugi tõsta ülemisse asendisse, sõidab (justnimelt sõidab, sest kaks rullikut on all) alumine istmepadi ka natuke tahapoole, selle tagumine äär tõuseb koos seljatagusega üles, kuna ta on konksude abil sellega ühenduses. Kui nüüd allakeritud seljatugedega esiistmed liigutada tagumise istmepadja servani, moodustub mugav voodi magamiseks. Pea saab mõnusasti toetada padjale, mis tagaistmest moodustus. Ülevalpool värvilises reklaamis, kus tüdruk palliga lesib, ongi istmetest selline ase tekitatud. Kaua sellise magalaga Volgasid tehti, ei tea, no mitte kaua. Igatahes 1974. aasta käsiraamatus pole sellest enam piuksugi. Selleks ajaks olid tagaistmed korralikult jäigalt poltidega kerele kinnitatud. Polnud ka ilmselt enam vajadustki, sest ka "gotelle" ja "gastinitsaid" kerkis ka ju järjest juurde.
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: L mär 23, 2019 11:15 pm Postita teema:
Varajastel 24-l ei olnud ustel sisemist tihendit, ukseava serva katteks oli vaid plastik kant. See on toode, mis imporditi mujalt sisse. Kogu kandi ulatuses seespool on teatud vahemaa järel kiri "nemetskimi bukvami" DRAFTEX.
Kuna kandile pole kleebitud tihendiosa,on vanal 24-l ka astmelauaplekid ühes tükis.
Liitunud: Nov 04, 2004 Teateid: 1136 Asukoht: Tartu
Postitatud: P mär 24, 2019 1:32 am Postita teema:
Õhtust, seltsimehed.
Tänud kodanik Medvedjevile uskumatute entsoklüpeediliste teadmiste eest ja tsiteerides Sm. Taskut, ütlen: "Samal teemal."
http://www.draftex.de/en/meetus
Draftex on üks väheseid ettevõtteid, kes on veel tänagi reaalselt kõigist neist segastest aegadest hoolimata elus ja on tore taibata, et tegu on väidetavalt tootjaga, kes sisuliselt leiutaski metalliga tugevdatud tihendid.
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: K mär 27, 2019 12:42 am Postita teema:
Tänan, sm. Västrik! hea teada, kust see kant pärit on.
Nüüd väike rida ajastutruusid kummitoooteid, mis kõlbasid oma säiluvuse poolest veel kasutusele võtta, kuna ressurssi tundus veel küllaga olevat. Üldiselt olen ma kaasaegsete kaubandusvõrgus pakutavate kummitoodete osas suur pessimist, tuuakse meile sisse kõige odavamat p...ska ja müüakse kvaliteetse toote pähe. Paari aastaga praguneb ja lõheneb see "kvaliteettoode" ja muutub kõlbmatuks. Kuna tegelen transpordiga, siis olen aastaid selle jamaga kokku puutunud ja on kogemusi.
Gaasipedaal
Vasakpoolne on auto enda jagu. Kuna tal ühes kohas väike vigastus kulumise näol, olin muretsenud omale uue. Asju kõrvutades, loobusin uuest, kuna see on hilisemast ajastust, mõeldud veel raskema tallaga sohvritele, sest ta on oma mõõtudelt tunduvalt laiem, kui originaal. Kuna ta minu silmis ei ole äravahetamiseni sarnane, siis jah-loobusin.
Bensuvoolik
See on voolikujupp, mis ühendab torustikku bensiinipumbaga. Vooliku ühes otsas on peenkeermega stutsimutter, sellest peenkeermega (M14-1) bensupumba stutsist-põlvest rääkisin vist juba esilehel. Ses osas on ta ainulaadne, sest ülejäänud neli stutsiühendust bensupumba, peenfiltri ja karburaatori vahel on "tavakeermega", M 14-1,5. Eelpool kirjeldatud voolikut peenkeerme mutriga varuosana küll kusagilt hankida ei õnnestu.
Teine bensuvoolik
See voolikujupp asub "kõhu" all ja ühendab omavahel paagipoolset ja mootoripoolset vasest bensiinitoru.
Tankimise tuulutusvoolik
Soojenduse voolik
Sellist analoogset paksuseinalist voolikut jälle tänapäeval ei pakuta. Talle käib "selga" kaitsevedru mis selle jämedusega igati sobib. Kaasaegsele voolikule jääks vedru peale lotendama. Teise pikema vooliku soojendusest veepumbani pidin aga asendama, aga ka ikka veel nõukogude ajal valmistatud tootega.
Voolik vaakumvõimendil
Pidurivoolikud
Pidurivoolikutega on sama teema kaasaegsetega, nagu juba ennist kirusin. Kah paar-kolm aastakest ja pragunenud. Mina olen vanavaralaatadelt varuks ostnud vaid selliseid vanakooli pidurivoolikuid, mille kummaski otsas metallstutsi peale on lükatud omakorda kummihülss. Neid hülsse eristab sellegi pildi peal. Need on voolikud, mis ikka kestavad ja üldiselt ei pragune mõne aastaga. Pigem on lõpuks nendega hoopis teine vanuseline probleem, vahel pidurivedeliku keemia tõttu lõpuks tursub vooliku pisike sisemine toruke kinni. Tunnuseks on, kui peale pidurdamist jääb nagu pidur mõneks ajaks justkui peale. See on tingitud sellest, et vedelik läbi tursunud vooliku ei jookse nii kiiresti tagasi. Sama teema oli mul siduritorustiku voolikuga töösilindril, mis enam kiiresti vedelikku tagasi ei lasknud ja peale käiguvahetust jäi sidur lausa libisema. Viga sai likvideeritud vooliku vahetamisega.
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: R apr 05, 2019 12:20 am Postita teema:
Nüüd uus põnev teema, kuid ikka veel kummine. Nimelt selle detaili või õigemini detailide muutumine juba 1970.a lõpul oli üleüldse esimene moderniseerimise samm tulevaste muudatuste reas Volga Gaz 24 puhul välisilmes.
Juttu tuleb nendest hirvekujutisega porilapakatest, mis on kangesti sarnased Gaz 21 lapakatega, kuid tunduvalt kitsamad ja tiba ka lühemad.
Gaz 21 puhul on turul pakkutavaid kümneid versioone. Ka selliseid, mis on teine teise suhtes peegelpildis ja mida saab paigaldada omaniku suva järgi siis kas auto alla või auto alt välja hüppavatena. Tegelikult õiged on ainult vasakule hüppavate hirvedega lapakad. Ja mitte ainult hirve kujutis pole tähtis, vaid ka rõngas ja selle sees olevad Volga jõe lained. Laineid on originaalidel neli. Vana Volga sai omale porikaitse kummid millalgi II põlvkonnast. "Viisnurkadel" neid ei olnud. Miks õiged on ainult ühele poole hüppavate hirvedega porikummid? Sellepärast, et kataloogis on lapaka detailikoode üks ja lapakate arv on 2. Eri suunas hüppavate hirvedega lapakate puhul oleks pidanud koodid erinevad olema ja kumbatki autole ka ainult üks.
Kaks tõmmist GAZ-24 kataloogidest.
Ehhki mõlemas kataloogis on hirvekujutisega lapaka pilt, on see 1980. a. kataloogis tarbijat eksitav. Kui võrrelda detailikoodi numbreid, siis on nad ühesugused, aga 1980. a kataloogis on numbri järgi sidekriips ja lisanumbrid 01. See -01 näitab et detailis on tehtud muudatus aga seda saab paigaldada ka ümberehituseta eelmise asemele. Selliseid lisaindeksiga detaile võib 1980. a kataloogist leida küll ja veel. Nende puhul on siis toimunud mingisugune muudatus.
Et üleval olevatel piltidel lapakad ühesugused, kuid peaks olema erinevad, siis päris selguse loob GAZ 24-10 kataloog, kus pilt on juba vahetatud, kuid lapakas on sama koodi ja indeksiga, mis 1980.a GAZ-24 kataloogis.
Minu auto on sündinud 1971. a. veebruaris-märtsis. Küljes rippusidki sellised triibulised lapakad, nagu 24-10 kataloogis. Lisaks olid need tuunitud veoautodel kasutatavate punaste helkuritega, millega ehtimine 70.-l oli autoomanike seas väga popp. Lisaks oli lapaka alaservas ka mingid augud, arvatavasti lisakaunistus mingi läikiva metallriba näol. Selliseid asju ikka tehti sel ajal, et masin hallist massist erineks ja plingim välja näeks. Küsitlesin vana omanikku sel teemal, et kas algselt olid hirvega lapakad või sellised. Vastas, et sellistega tuli tehasest, ta pole neid vahetanud. Hiljem veendusin paksu rooste ja kinniroostetanud poltide-mutrite järgi, et tõesti neid polnud vahetatud.
Ise soovisin, et auto näeks aga igas detailis veel täiesti algupärane välja, nii nagu mudel juulis 1970 liinile pandi. Seega oli soov leida 24-le mõeldud algseid hirvega lapakaid. Lootust selliseid leida eriti ei olnud. kuid Tagadil seltsimees muu kauba sees pakkus isegi selliseid. Lähemalt uurides tundus et on "novodel" toode, mille aluseks on võetud vana. Nägi üsna sarnane kataloogi pildil olevaga, kuid mitte üks-ühele. Mis vigadega, sellest hiljem. Hiljem läbi otsingute sain kaubale Raivoga, kes omab 1970. a. Volgat. Ta oli nõus neist loobuma, sest ta ei plaani teda algupäraseks taastada. Vot need olid oma välimuselt täiesti sarnased kataloogi tootele.
Siin on Raivolt saadu kinnitatuna autole ja vasemal kõrvutatud vanast valmistatud "novodel" lapakat.
Kataloogipildil on ka embleem tsentrist pisut all pool. Ka auto küljes rippuval on märgistatud kohad A ja B , ning tinglikud mõõted C ja D kõrvutatavad kataloogipildiga.
"Novodelil" on samad punktid tähistatud väikeste tähtedega a, b, c ja d, need ei lähe kokku kataloogi pildiga.Embleem oma paigutusviisiga on tsentrist üleval pool, seega mõõt d on suurem, kui c. Kui lisada kõik muud pildile kirjutatud jamad, siis on siiski arusaadav, et päris õige asi ta pole. Vähemalt minu jaoks. Aga õppematerjaliks hea.
Novodelile on isegi kood peale valatud (pildil vasemal), aga ei ole kusagil kummitoodete tehase embleemi, nagu on auto küljes rippuval tagumisel poolel koodi ligiduses. Sellesamuse JaRTI ( http://www.yarti.ru/?id=42 )kirjadega kummijuppe on Volgal küljes päris palju.
Paremal on eelnevalt auto all olnu kood, see kuulub sellele üleni pikitriibulisele.
Siin on koos kolm lapakat võrdluseks. Eelkõige väliste mõõtude võrdluseks. Vasakpoolne pärineb mu 1968.a GAZ 21 alt, parempoolne oli 24 all, seesama mis eelmisel pildi parempoolne oma koodi ja lisaindeksiga -01. Nagu on aukudega perforeeritusest näha on mõlemad kandnud helkurit ja alaservas ka mingit kaunistust. See 21 oma on omapärane seepärast, et ta on nagu kahetasandiline: hirv koos rõngaga on kõrgemal, ka puudub rõnga sees see soon. Ülaserva roostejäägid aga kinnitavad seda, et ta all oli tehasest ja mõlemad ühesugused. Ka on tehaselapakatel tagapool ülal kinnituse juures külge vulgitud riidest tugevdusriba. Keskmine on "novodel", mis annab märgitud kohtadest aimu, et ta on mingi vana lapaka järgi tehtu.
Sel parempoolsel pikitriibulisel, lisaindeksiga -01 on mõningatel juhtudel alaserva sisse tegemise ajal vulgitud metallkarkass- plekiriba. Sellise plekiribaga tugevdatud lapakad on küljes hiljuti soetatud 1986. a. 24.10-l. Plekid on sel roostest osaliselt pehmed ja jäänukid turritavad lõhenenud kummiosast välja, nagu kotlet hamburgeri vahel.
Triibulisel on ülaservas 6 auku. See on valmiduseks kasutada teda mõlemal pool. Ta on läbimõeldud lahendus. Esiteks on ta tehtud tiba lühem, kui algne variant, mis koormatud auto puhul ja algsete mitteparaboolsete vedrulehtedega vedrude väsimuse tagajärjel võis aeg-ajalt lohiseda alaserva pidi mööda teepinda. Teiseks 6 auku võimaldab teda kinnitusplekile paigutada miski 2,5 cm väljapoole. Kui kumm on paigaldatud vasemale poolele, on kasutuses parempoolsed augud üle ühe. Paremale poole kinnitamisel on vastavalt siis käigus vasakpoolsed augud üle ühe. Selline kinnitusviis lasebki lapakaid väljapoole nihutada ja tagant vaade on ilus, kummid varjavad täpselt rehvijooksu.
Kitsedega lapalate puhul nihutamisvõimalus puudub ja tagantvaade masina kõhu alla on mõneti totakas, kuna tagarehvid jäävad just mingi paar senti kumbagi lapaka varjust paar senti väliskülgedelt näha. Seda on võimalik vaadata ka teema esimeselt pildilt, kus asjamehed on Volga jõudnud külili lükata.
Siin ma eksponeeringi seda totakust, kus rehvi küljed lapaka varjust jäävad nähtavale.
Ja lõpetuseks lapaka kood siseküljel ja kasutades abivahenditena käepäraseid kontoritarbeid, siis võrdlev pilt GAZ 21 lapakaga. Vaatamata sarnasele sümboolikale täiesti erinevad tooted.
Viimati muutis kod. Medvedjev (T apr 09, 2019 9:55 pm), kokku muudetud 2 korda
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 768 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L apr 06, 2019 7:28 pm Postita teema:
Küll on põnev lugemine!
Eriti huvitab muidugi G21. Sellega seoses on ka lühiküsimus,
et kuidas on aga lood nn. eksport kummilapatsitega, milledele on kirjutatud suurelt "Volga" ladina tähtedega.
Kas neid paigaldati ainult Konelas või Scaldias teatud aastatel?
Kas ka mõni GAZ 24 nende osaliseks sai?
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: P apr 21, 2019 4:20 pm Postita teema:
Enne kui dr. Watsonile vastan, eelmise teema järelkajana veel paar pilti restauraatorite paradiisis "Retrodetal" pakutavatest Gaz 24 porilapakatest
Siin on siis needsamad lapakad, mis olid mul tituleeritud "novodelideks" ja mille vigu ma juba lahkasin. Siin need selgemalt näha. Kummastav on aga parempoolne pilt, kus on näidatud "novodel" ja "original". Mina küll mingit vahet ei leidnud ja olen veendunud, et mõlemad on siiski "novodelid" ja sama presssi alt tulnud. Siin on minu poolt veel kord vead ringitatud. Selliste vigadega toodangu paigaldamine tehases oleks lubamatu ja tehases tunnistatud praagiks.
Nendest samadest saab lugeda-vaadata veel siit: https://www.drive2.ru/l/6942888/
Huvitav on ka lehekülje lõpus olev kommentaariumite osa. Seal on välja öeldud teri, mis on ka minu tõekspidamise aluseks.
Nüüd siis doktorit huvitav joonealune jutt. Sama teema, aga vana Volga puhul.
_____________________________________________________________
Gaz 21 puhul on üldiselt teada, et "viisnurgaga" Volgadele lapakaid polnud ette nähtud. Millal neid II pk. 1959. a. paigaldama hakati pole ka täpselt teada.
Ja misssugused on õiged ja kõige õigemad on ka suht hämar ala. Aga ka siin on mul omad veendumused.
Mul ei ole kasutada kõige vanemat Gaz 21 kataloogi. Panen lehekülje III pk. algusotsa mudelite M-21L, M-21M, M-21P, M-21T, M-22, M-22B 1964. a. kataloogist. Eraldi tõmmist joonise leheküljest ei teinud, kuna pildil kujutatav lapakas on neljakandiline ilmetu ruudukujuline tükk ja vaadeldavat informatiivsust ei oma.
Vot siin on siis märgitud kaks rida lapakaid ja kumbagi autole 2, seega peavad olema ühesugused. Aimata on, et siseturu jaoks pandi hirvedega lapakaid, aga eksportmudelitele M-21M ja M21P mingisuguseid teistsuguseid: detailikoodi lõpus olev "-A" täheline lisaindeks viitab sellele. Kas see võib olla "Retrodetalis" pakutav selline variant?
Ei tea. Ega ei usu ka.
Või hoopiski ladinatähtedega Volga kirjaga? Midagi taolist
See jäänus on ühe 1968. a. doonori küljest. Kinnitusest saab aimu, et meister on väga leidlik olnud, on kasutanud käepäraselt alumiiniumribasid ja lausa lapaka neetinud nende ribade vahele. Volga kiri on seal värvitud, aga iseenesest mingi hea nakkega värviga, mis väga hästi kummipeal püsib. Kirje kujundus on sama, kui Belglaste 24-volgade kirjed tiibadel ja taga. Kui mu mälu ei peta, siis teisel lapakal oli sama kirje, kuid reljeefne. See tähendab, kirje oma tasapinnalt oli paar mm kõrgem lapaka tasapinnast. Mis tast sai, kuhu jäi, no ei tea. Kadunud ta on. Sellised on pigem paigaldatud tuuninguelemendina Konela või Scaldia-Volga poolt.
Seega see eksportversiooni lapaka teema jääb küll praegu vastuseta.
Nüüd aga "kodumaiste" mudelite lapakate juurde.
Neid on erinevas kujunduses tõesti "must miljoon" varianti. Nende seast õigeid leidub harva. Minu jaoks õiged on siis sellised: hirv hüppab alati vasakule, neli lainet, päikese sümboolika või ringi sees olev taust lainete kohal on säbrus või täpiline. Miks vasakule hüppav hirv? Kõik gaz logod hirvega on vaatega vasakule. Peale selle ka Autoexpordi välismaiste ühisfirmade, neid tükki kuus (Scaldia-Volga, Konela jne), logokujundus on samuti inspireeritud sealt lapakalt- vasemale hüppav hirv ja+ rõngas. Iga laine, kokku neli, hakkab alt lapaka tasapinnast ja tõuseb harjani, mis on paar mm tasapinnast. Rõngas võib olla ka lai, tasapinnalt kõrgem ja ühes tükis. Aga rohkem levinu on kahe kõrgema äärisega, seest õõnsa rõngaga variant.
Siin on need minu jaoks kõige-kõige õigemad, alustuseks paar unustuse hõlma vajunud puutumata Volgat:
hoobamordid viitavad vanemale põlvkonnale
See tundub selline väheke vuntsitum olema
Ja veel
Nagu varemalt võrdluses mainisin, on vasakpoolne minu 1968. a. Gaz 21 alt. Mõlemad sel pildil on täisrõngaga. Parempoolsel pildil olev on kahe joonega rõngaga. Auto küljes olnu ja vanadusvigadega, ilmselt hirvele on olnud kinnitatud sellekujuline metallist lisakaunistus, augukesed viitavad sellele.
Tehaselapakate kindlaks ühistunnuseks on veel see, et kinnituskoht on armeeritud riidekanga riba abil. Peale selle puuduvad igasugu kirjed, kaasa arvatud hinda näitav, mis on esmatunnus poes pakutavaile tolleaegseile nn B-varuosa lapakaile.
Siin veel üks samade loetletud tunnustega, kuid pole kunagi kasutuses olnud.
Rohkem mul siia lisada ei ole.
Nüüd tuleb kahe joone alune jutt
_____________________________________________________________
_____________________________________________________________
Siia tuleb näitus lapakatest, mida ma originaalideks ei pea, aga hea võrrelda ikkagi.
Kõigapealt need isendid, mis aegade jooksul imelikke teid pidi minuni on jõudnud
Vasakpoolne maksis 90 kop. Parempoolne on edev, värviline. Tehtud Harkovis tehases "Saljut" ja maksis kõigest 50 kopikat.
Ei kommentaari!
Üks isegi ka ladina tähtedega Volga kirjaga. Mõlemad kuskil tehtud ja üks hind- 90 kop.
Peale seda, kui kõrvutasin oma teemas 24 ja 21 lapakaid, saatis sm. Autojuht pildid oma Volga hirvedest: "Näe minu hirved hüppavad kolme laine kohal hoopis paremale." Need on samad mis eelmise pildipaari vasakpoolsel 90.- kopikalisel. Pole hullu, eripärasus ju meie masinaid ehibki.
Mu enda 1968.a hallil ka vastu minu nüüdset tõekspidamist erinevas suunas hüppavad hirved lapakatel. Tookord, pea 15 aastat tagasi, tundus see äge olevat ja et see ägedus ikka silma ka teistele paistaks, värvisin hirved ja rõnga ka seest valgeks. Tol ajal olin ma üsna roheline, polnud mul veel siis selliseid teadmisi, kui praegu. Samal ajal läks ka teine apsakas napilt, kuna ei jõudnud hirve kapotile monteerida. Valmidus liistu ja kuju näol oli juba olemas, õnneks oli trell käeulatusest kaugemal.
"Retrodetal" poolt pakutav
Võrdlemisi sarnane originaalile, kuid siin on lainete põhjad teravad. Kuigi "päris" ta ju ei ole, jätsin siiski risti peale tõmbamata.
Vasakpoolne 90 kop. Parempoolsel on viies laine või õigemini lainepoeg.
Kui mu silm ei peta, siis selle paari kumbagi hind on vaid 23 kopikat. Kõrval on mingi standardi number, aga mitte GOST, mis oli väga kõva sõna. See TU on tükimaad lahjem ja on tõlgendatav vast kui "Tehnicheskije Uslovija" või miskit seesugust.
(järgneb...)
Viimati muudetud kod. Medvedjev poolt (E apr 22, 2019 9:32 am), kokku muudetud 1 korda
Liitunud: Mar 31, 2005 Teateid: 116 Asukoht: Võrumaa
Postitatud: P apr 21, 2019 9:47 pm Postita teema:
Väga hea info!
Mul on ka neid erinevaid kogunenud ja ega osanud sellistele detailidele tähelepanu pöörata. _________________ Tõde on kusagil olemas!
Ajatsoon on EET Eesti talveaeg Mine lehele Eelmine1, 2, 3, 4, 5, 6
Lehekülg 6, kokku lehekülgi 6
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
