Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: R juuni 20, 2008 10:03 pm Postita teema: GAZ 24, 1986, must, mehann
Minugi unistus Volgast on saanud alguse lapsepõlvest. Ajast, mil väikese poisina sai kuulatud suurte meeste jutte kõige paremast ja kallimast autost: Volgast. Vett on sellest ajast merre voolanud palju. Vahepeal on olnud eesti rahvaautodeks datsunid, fordsierrad, pesood, mazdakuued ja honda tsee-er-veed aga unistus Volgast peitis end minu sees nagu mingi ravimatu viirus.
Lõpuks oli aeg küps 2006 aasta suvel. Otsustasin, et meie perre tuleb hobiauto ja loomulikult ei saanud see olla miski muu peale Volga. Siis hakkasingi autode müügikuulutusi kammima. Valik oli loomulikult väike. Hakkas tunduma, et kõigil Volgadel oli omanik juba olemas ja loobuma ei ole nõus enam keegi. Ühel päeval märkasin lõpuks lühikest pildita kuulutust, kus oli kirjas ainult müüa GAZ 24 ja telefoni number. Loomulikult helistasin ja vastuse peale, et auto on alles lendasin kohe kohale.
Ja seal ta siis seisiski, minu uus must mänguasi. Esimesest kohtumisest oli selge, et nüüd saab minust volgaomanik. Müüjaks oli soliidses eas proua, kelle mees oli auto uuena 1986. aastal ostnud ja siiani selle autoga ka sõitnud. Nüüd, kus peremees enam haiguse tõttu rooli ei istunud, oli auto mõned aastad seisnud. Auto käis võtmest käima ja sõitis vabalt. Mind köitis auto suhteliselt hea algupärane seisund, originaalne mootor ja ei ühtegi ümberehitust. Alles oli ka tehase raamat. Pisiprobleemidest ma ennast segada ei lasknud. Kaup sai kokku ja minust volgaomanik.
Mõned pildid:
Viimasel pildil on näha, millisele huvitavale kohale paigutati tehases 1985-1986 aasta autodel tagavararatas.
Viimati muutis mehann (E nov 25, 2013 8:19 pm), kokku muudetud 4 korda
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: L juuni 21, 2008 10:15 pm Postita teema:
Piltide põhjal teeksin järelduse - tegemist on ülbe kärrbsega. Mulle on see kombinatsioon mustast kerest ja hallist kotiriidest polstrist väga südamelähedane.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: P juuni 22, 2008 11:57 am Postita teema:
Teie puhul on see arusaadav sm Tihhonov. Aga ka mulle meeldib selline kooslus.
Ilmselt ei ole mina ainuke volgaomanik, kes masinate sugupuud ja hingeelu lähemalt uurima hakkab alles siis, kui auto juba ostetud. Varem oli ainult kindel soov Saada endale Gaz 24. Kindlasti mitte mingi Koeru toodang, vaid nö "tehase" masin. Loomulikult algas peale autoostu tõsine õppetöö volgaajaloo teaduskonnas. Targemaks saades selgus, et minu 86 aasta auto on viimase aastakäigu 24 ja ülemineku mudel 24-10 le.
Olles selle teadmise võrra targem, valdas mind esmalt tunne, et olen selgelt petta saanud. Ostnud auto, mis vanarahva kõnepruugis ei ole liha ega kala (ei 24 ega 2410). Mõni aeg hiljem hakkas tunne muutuma paremaks. Leidsin, et tegelikult on täitsa tore, kui säilib üks selline tehasetuuninguga auto. Teiseks on ülemineku mudeleid tõenäoliselt vähem, kui tõupuhtaid 24 sid. Kolmandaks meeldivad mulle hullu moodi vana malli ukselingid ja armatuurlaud komplektis uuemate istmetete ja laiemate velgede- rehvidega. Originaalifännina ei oleks ma ise sellist autot kunagi ehitama hakanud ega tõenäoliselt ka mitte ostnud. Nii, et läks nagu läks ja praegu tundub ta mulle päris sümpaatne.
Ei tea, kas see tuleb vanusest või osooniaukudest aga on veel asju, mille puhul olen enda seisukohad ümber hinnanud. Näiteks ei suhtu ma koerukatesse täna üldse enam nii nagu varem. Tore oleks, kui keegi viitsiks taastada ühe täieliku ART-i.
Viimati muudetud mehann poolt (T okt 11, 2011 9:44 pm), kokku muudetud 1 korda
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E juuni 23, 2008 2:46 pm Postita teema:
mehann kirjutas:
Tore oleks, kui keegi viitsiks taastada ühe täieliku ART-i.
Sm mehann. Neid hulle on leidunud. Näiteks õks seltsimees Artjom tegi kunagi pesuehtsa takso. No ikka nii takso, et pisara võttis silma. Üleni Koeru plekkidest (ustel puudus isegi lukuaugu koht ja uks käis lukku tabaga läbi lingi nupu!!!), keevitatud mõnusalt lappidega ja värvitud ilma pahteldamata. Osaliselt olid kroomosade asemel valged analoogsed detailid. Projekt oli algusest peale taotluslik ja kooslus oli igal juhul täiuslik. Kahjuks on see takso täna müüdud ja ma ei tea kuhu.
Teine pesueht ART-2 auto on meie garaazikooperatiivi pikap-tüüpi Volga. Sellel autol pole Gorki tehasega midagi pistmist. See on ehitatud algusest peale Eestis, kasutatud ja uutest (varuosa)plekkidest. Samuti polegi ta kunagi sedaankerega Volga olnud, vaid sündis juba kastikana. Tagaosa plekid on ise valtsitud. Väga rahvuslik, üdini Eestimaine Volga kujuga veoauto.
Ja see ülemineku mudel on minu meelest ka tore. Eriti veel see konkreetne auto, mis tänu värvikombinatsioonile näeb veel ülbe välja ka. Mina loobuksin teistest ja keskenduksin just sellele Volgale.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: T juuni 24, 2008 7:49 pm Postita teema:
No pikap Volgat ma ei arvestanud tõesti, kuna ta on nii eriline auto. Lisaks tegite te selle auto ikka kõvasti ilusamaks, kui neid Koerus üldse teha suudeti. Ühte sarnasele kirjeldusele vastavat taksot kohtasin eelmisel aastal Kurtna laadal. Muide see lukk oli taksopargis kohustuslik element. Põhjus oli lihtne, kuna ukselukud kulusid ära siis varsti sai neid avada teiste suvaliste võtmetega. Seda aga kippusid pahatahtlikud kolleegid ära kasutama ja võisid öö varjus sinu isikliku raha eest mustalt turult ostetud karburaatori pihta panna või mitte töötava isendi vastu ära vahetada.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: L juuli 05, 2008 10:40 pm Postita teema:
Tänaseks olen roomanud selle musta all, sees ja peal. Selgunud on tõde, et tööd masina kallal on kõvasti.
Esimesena sai pisut nokitsetud mootori juures. Mulle tundus mootori töö kuidagi ebaühtlane. Peale läks uus karburaator (sdelano v CCCP), uus jagaja, uued tänapäevased küünlajuhtmed ja Championi küünlad. Juhtmed ja küünlad said valitud kauplus "Volga" müüja soovitusel. Loomulikult ei võtnud ma tõsiselt suvalise möödamineja soovitust kontrollida ujuki nõela enne karburaatori paigaldamist. Mida siin kontrollida, uus asi ju. Aga võta näpust, peale korduvaid ebaõnnestunud pingutusi tasapinda reguleerida, selgus lähemal vaatlusel, et uus nõel oligi praak. No see selleks. Igatahes peale seda, kui minu arvates olid kõik mootori sujuvaks tööks ette nähtud osad uute vastu välja vahetatud, tuli kurbusega korrata klassikuid: "Mitte S***agi ei ole muutunud!" Kuna kapotialuse poolega oli juba tegeletud, siis tegin pisut silmailu ka. Panin külge esivõre aluse iluliistu ja paigaldasin uued esituled. Uued Championi küünlad kestsid kokku umbes 5 korda käivitada ja oligi kõik. Pale seda tuli vanad vene küünlad tagasi panna, sest Championitega mootor enam käima ei läinud. Hetkel on projekt must gaz 24 mõneks ajaks külmutatud seoses muude edasilükkamatute tegemistega. Asjade postiivsetest arengutest tulevikus loodan Teile head volgahuvilised ikka teada anda.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: K okt 12, 2011 12:51 am Postita teema:
Kuu aega enne "Ettevaatust auto 2011" toimumist ei suutnud ma enam vastu panna. Tungiv vajadus Volgaga tegeleda hakkas tervist kahjustama ja igapäevaelu segama. Nii ma jätsingi oma palgatöö, kodutööd ja perekonna ning suundusin üle pika aja garaazi. Volga leidsin täpselt samas seisus nagu ma ta sinna olin mõne aasta eest jätnud. Ega siin pikka mõtlemist ei olnud, aku peale ja käima. Järgnes korralik koristamine. Volgasid võib sageli kohata mitme kaupa või isegi gruppidena.
Mingil põhjusel pidasin oluliseks teha korda veljed. Vanad veljed viisin Tartusse Võru tn meeste juurde, kes nad pisut sirgemaks tagusid. Järgnes muidugi liivaprits ja pulbervärvimine. Vaherepliigina ei saa mainimata jätta, kuidas üks velgede taastamisega tegelev Harjumaa mees mulle vastas. Kuulnud, et tegemist on Volga velgedega teatas ta, et ma ei ole nõus ealeski nii palju maksma, kui tema küsib ning ei olnud lõpuks ka oma hinda nõus välja ütlema. Turumajandus, mis muud. Talvel õnnestus hankida jooks vähekasutatud originaalseid rehve, mis ilusasti oma õigele kohale said sätitud.
Värskete rataste auto alla monteermine eeldab ka esisilla remonti ja reguleerimist. Lisaks sundis esisillaga lähemalt tutvust tegema väga hirmuäratav kolin, mis aukudest läbi sõites kostus. Uurimise ja puurimise käigus avastasin suure lõtku roolikarbis. Remondiraamatutest ma roolikarbi hingeelu selgeks ei saanud ja kuna mul isiklikult selle organiga igasugune eelnev kokkupuude puudus, siis tundus esmalt ainsa võimaliku lahendusena uue varuosa hankimine. Õnneks oli olemas lahkamiseks sobiv kasutatud tükk ja poisilik uudishimu sai minust võitu. Harutanud vana doonor-roolikarbi lahti, selgus, et kosmosetehnikat seal sees siiski ei ole. Saadud tarkusest piisas autol küljes oleva roolikarbi reguleerimiseks küll. Kuigi tänu pidurivõimendi lähedusele on seal ruumi väga napilt ja selle töö tegemine on ikka paras nikastamine. Reguleerimise tagajärjel oli esisilla kolin kadunud, nagu "tina tuhka". Silla reguleerimiseks sõitsin Nõmmele Pere Mardi juurde. Tundus väga asjalik meistrimees. Esisillaga majandamise järel oli suunatulelüliti vahetus oli lihtne nagu lapsemäng. Paar kruvi lahti, uus asi paika ja valmis.
Ilukilbid said uue värvi peale. Pisiasi, aga annab palju auto välimusele juurde.
Pisemaid töid sai auto juures veel tehtud. Vahetasin tagatulede pleekinud klaasid korralike vastu ja asendasin katkised päikesesirmid korralikega. Korrastasin ka elektrisüsteemi.
Sidurivooliku vahetuse peale ei oleks ma ise kindlasti tulnud. Selle nõuande eest tänud veelkord Robile!
Selleks, et seltsimehed tunneksid ennast autos mugavalt, peab Volga salong olema alati korrektne ja puhas. Kinnitasin vaiba külge käigukangi ümber puuduva kroomitud rõnga ja asetasin põrandale punased vaibad. Jube ilusad, sõida või isamaasõjaveteranide kokkutulekule!
Ettevaatust autol ei saanud ma ikkagi erinevatel põhjustel osaleda. Sõitsin siis Volgaga selle asemel lühemaid otsi. Tegelikult on Volgaga ikka väga mõnus sõita. Vahel nihelesime pojaga niisama villase kotiriide peal.
Viimati muudetud mehann poolt (T dets 30, 2014 10:03 pm), kokku muudetud 1 korda
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: N okt 20, 2011 8:48 pm Postita teema:
Teatavasti paigaldati ülemineku autodele juba GAZ 24 -10 mootoreid, mille markeering on siis sõltuvalt surveastmest, kas ZMZ 402.10 või ZMZ 4021.10. Mina leidsin oma auto ploki pealt markeeringu 24 D ja levitasin vahepeal seltsimeestele valeinformatsiooni, nagu oleks minu auto komplekteeritud tehases vanema tüübi mootoriga. Mina saan aru, et tegelikult on tegu ikka uuema mootori variandiga, aga markeering on veel vana.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: N okt 20, 2011 10:16 pm Postita teema:
See ülemineku auto on ikka päris põnev rosolje Gaz 24 ja 2410 osadest. Kere peaks justkui olema 2410 oma. Põhjaplekk on ju 2410, koos põrandaasetusega käispiduriga, uute istmete kinnitustega ja sügavate tagaistujate jalgealuste kaussidega. Aga samas on autol säilinud Gaz 24 käigukastitunnel koos vana soojenduse süsteemiga. Taha suunduvad torud on kere külge keevitatud. Soojendus ise on mõnus komplekt 24 ja 2410 omast. Mulle tundub, et salongi ahi peaks olema 24 oma, ent kuna Gaz 2410 kapotialune tõi kaasa ka soojakraani, on vana tüübi soojendusele lisatud täiendav hoob soojakraani jaoks. Vana soojendus tähendab ka seda, et salongi tulesein on Gaz 24 oma, millel puudub otse külmaõhu läbivool.
Hea näide, kuidas mindi valutult uuele mudelile üle ilma konveierit seiskamata. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: R okt 21, 2011 10:49 am Postita teema:
Jah, salongi ahi on 24 oma, soojenduse kraan on kapoti all ja samasugune nagu neid 24-10 le paigaldati. Põrand on 24-10 oma, aga tulede ümberlüliti asub G-24 le omaselt põrandal. Seega selline huvitav kompott tõesti.
Mul on väike küsimus targematele: "Kas tehaseseades peavadki udutuled põlema ainult koos parktuledega?" Praegu see nii igatahes on. Ilmselt tuleb ringi teha, et saaks udukaid põletada koos pooltuledega.
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: N dets 01, 2011 11:10 pm Postita teema:
Ilma udukateta on mage jahh. Ja laiamisest ei tule midagi välja.
Vahepeal tuli tahtmine tegeleda Volga sadulatega ehk istmetega. Ma ei hakka ümber jutustama, mitu vahetus- ja vangerdustehingut sai istmetega tehtud. Ikka "vorst vorsti" vastu.
Hilistel G 24-del ja esimese otsa G 24-10 -tel on istmete viimistluse osas toimunud aja jooksul väikesed muudatused. Esiistme seljatoe tagustel pappidel oli 86. aasta autodel liimitud kunstnahk otse papile, hiljem 88. aastal oli juba papi ja naha vahel vatiin ja servadesse on nahale sulatatud valts.
Esiistme seljatugede küljekatted olid 86 aastal valmistatud alumiiniumplekist ja kaetud kunstnahaga, hiljem, vähemalt minu 88. aasta 24-10-l on juba plastikust katted.
Peatugede katteriidel olevad õmblused ja avad on samuti viimistletud erinevalt. Sarnane on vaid õmbluste kvaliteet, need on kunstipäraselt, mänglevalt kõverad.
Lihtsalt informatsiooni mõttes avaldan, keda huvitab.
Viimasel korral õnnestus vahetada tervete katetega 24-10 ne istmete komplekt katkise 24-10 ne istmete komplekti vastu. Päris kaval äri. Nüüd on mul lõpuks abimaterjaliks olemas õige halli kotiriidega istmete komplekt, mis siis, et lõhkised. Saan originaalsete istmete taastamiseks abimaterjali. Siin üks pilt vanast istmest ja doonorist.
Tervet istet vahetada ikka ei saanud, sest lõhki olid ju mõlemad. Seega tuli mõlemad istmed ka lahti harutada. Alusraam oli kõveraks istutud ja katki. See vajas haamrit , keevitust ja värvimist. Seejärel sai ta kenasti terve katteriide ja uue poroloniga kokku pandud.
Peatoe kronstein oli seljatoe sisse nii viltu keevitatud, et babad tehases, ei saanud sinna enam kinnituspolti panna. Ja ei pannudki. Välja see küll ei paista, aga ma väänasin ikkagi kronsa paika ja panin puuduva poldi juurde. Kahju et pilti ei teinud.
Iste sai nüüd korda, ilusam kohe vaadata. Vahetuste käigus sain ka puuduoleva peatoe. Aga külge ma seda ei saa. TA lihtsalt keeldub oma kohale minemast, kuigi kasutasin vägivalda ja kangemaid vandesõnu. Ilmselt tuleb ka kunde iste lahti võtta.
Päikesesirmid olid ka ära murdunud. Jälle vist mingi tüüpviga. Mul oli varuks üks paar vanemaid, 24-st pärit ja üks paar uuemaid 24-10 -st tulnud sirme. Vanemad hästi ei sobi, nad on teistsugusest materjalist tehtud. 2410 -ne omad on ideaalsed. Mis on ka loogiline, kui arvestada, et auto sünniaasta on 1986. Kahjuks on 2410- ne sirmil kinnitus musta värvi, mitte kroomitud nagu vaja. Õnneks andis värvitud kinnituse sirmi seest väja sikutada ja asendada kroomitud kinnitusega.
Viimati muutis mehann (T mai 17, 2016 11:13 pm), kokku muudetud 7 korda
Liitunud: Oct 02, 2007 Teateid: 470 Asukoht: Harjumaa, Saku
Postitatud: E nov 19, 2012 4:35 pm Postita teema:
Sorteerisin ühel heal päeval volga juppide kolakasti ja leidsin sellise detaili. Tegelikult otsisin ma sealt kastist üldse ühte teist asja. See jublakas tundus mulle kuidagi tuttav ja nii ma ta taskusse paningi.
Kes ära tunneb saab 2 punkti.
Minu autol oli gaasihoovastikku eelnevalt remonditud käepäraste vahenditega. Nutikuse eest igatahes kiidan! Kogu lugapidamise juures leidlikkuse vastu, taastasin siiski algupärase olukorra. Asendasin bensuvooliku jupi originaalse puksiga, mille sain ülemisel pildil nähtud kronsa seest.
Viimati muudetud mehann poolt (E dets 29, 2014 9:49 am), kokku muudetud 1 korda
Ajatsoon on EET Eesti talveaeg Mine lehele 1, 2, 3 ... 11, 12, 13Järgmine
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 13
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.