Liitunud: Nov 04, 2004 Teateid: 1131 Asukoht: Tartu
Postitatud: E mär 28, 2011 10:29 am Postita teema:
Pildid, mis on suurte tähtedega laiendiga aadressiribal "JPG" ei avane. Väikeste tähtedega on kõik ok. Võimalik üleslaadimise bug?
Soovitan selle laiendi alati väikeste tähtedega salvestada ja üles laadida.
Aga on näha progressi ja see on põhiline. _________________ Jõudu annab A-76
Liitunud: Feb 11, 2010 Teateid: 233 Asukoht: Rae vald, Harjumaa
Postitatud: E mär 28, 2011 8:54 pm Postita teema:
Tere
Kui järgmine poleerimise päev tuleb, sooviksin ise ka osaleda kuna ega minagi ei pääse sellest tööst.Ja eks ole ilus vaatada ilusat värivipinda
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E mär 28, 2011 11:39 pm Postita teema:
Poleerimise päevad on mul tihti. Töö on kohutavalt aeganõudev, üsna raske ja seetõttu väga palju korraga ära ei tee. Külla võib tulla, kuid tegelikult seal palju vaadata pole. Üsna nüri rutiin. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: R apr 01, 2011 9:32 am Postita teema:
Garaazis on vahepeal üht-teist isegi toimunud. Samal ajal kui pikapeale sabaosa komplekteerin, olen hakanud üha enam tegelema ka esiotsa jaoks vajalike juppide kogumisega. Enamus spetsiifikast hakkab kokku saama, kuid siiani on lahendamata roolivõimendi osa. Kust seda täpselt hankida ja kas uuema Volga oma ikkagi sobitub minu vana trummelpiduritega sillaga. Viimati Venemaalt uurisime selle hankimise võimalusi, kuid selgus, et konkreetselt komplekti ei müüdagi. Tuleb kõik jupid eraldi kokku ajada ning need ei pidanud miskipärast sobima Gaz 24 silla külge. Vaja on sellist uuemat 15 tolliste ratastega silda nagu minu 3102 all.
Nüüd on ilmselt teie kord küsida, et mis pagana roolivõimendi. Kuid tähelepanelikud lugejad on ehk märganud, et teema algusest peale pole ma kordagi juttu teinud oma masina tulevasest tehnikast. Volga astmaatiline mootor pole mulle kunagi meele järele olnud. Seitsmekohalise pereuniversaali jaoks on ka NSV Liidu tehnikapargis olemas ka hoopis sobivam mootor. Seni on olnud küsimus vaid asja dokumentaalses pooles. Paberid võiks siiski korras olla.
Nüüd siis võib kireda. Loomulikult tuleb passis sisse viia veel mõned muudatused värvi ja keretüübi osas. Kuid seda alles siis kui auto reaalselt valmis on.
Kapoti alt hakkab ta välja nägema umbes selline:
Salongis kenasti vähemate pedaalidega, maskeeritud käigukangiga ja kõrvalistuja jalgade juurest kohase mootoriruumi laienduspaunaga.
Käärime käised üles ja siirdume garaazi, "kus tolm ja õlilaigud maas". _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Dec 09, 2007 Teateid: 467 Asukoht: Tallinn
Postitatud: R apr 01, 2011 1:23 pm Postita teema:
Ärge kõike väga tõena võtke. Martin vana naljamees.
Täna ju ikkagi 01. aprill.
Aga passiandmed vist kuuluvad mingile GAZ 3102-le? _________________ Kaldi 5025 328
Annan ka ehitusabi
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E apr 04, 2011 12:05 am Postita teema:
Kahjuks oli seekord sm Zaparovil kõikides päevakorrapunktides õigus. Kuigi V8 projekt oleks ju ahvatlev.
Tehtud on garaazis rohkem kui olen viitsinud kirjutada. Iga asi võtab palju aega ning õhtu kokkuvõttes on tavaliselt tulemused marginaalsed. Nagu kunagi juba juttu oli, peab tagaosa komplekteerimisel järgima õiget tööde järjekorda. Esmalt reguleerisime paika tagaluugi, et saaks lõplikult fikseerida luugi hinged. Hiljem nende asendit enam muuta ei saa. Seejärel võtsime luugi uuesti eest ära, et ta laua peal mugavalt poleerida ja komplekteerida. Samal ajal kui mina tagaluuki poleerisin, tegeles Dr.Watson katusespoileri küsimustega. Küll ta sai sellega kaua jännata, otsida õiges mõõdus polte, puhastada spoileri kummist kandasid, hermeetikuga kõik tihendada jne. Paigaldamisel andis seda tükki paika rihtida. Igaks juhuks sai korra külge sobitatud ka tagaosa liistud, et hiljem üllatusi ei oleks. Aga viimaks saime selle teema lõpetatuks lugeda.
Järgmine suurem projekt oli tagaluugi komplekteerimine. Tundub ideeliselt väga lihtne, kuid tegelikult sai sellega jukerdada ikka mitu päeva. Esmalt panime tohtrihärraga ühe korraliku pika õhtu, lõpetades kell pool kolm öösel. Luuk sai komplekteeritud, kuid avamise mehhanismid korralikult ikkagi tööle ei hakanud. Lihtsalt nii suurte lõtkudega oli kogu süsteem.
Järgmisel päeval lammutasin kõik jälle ära ja tassisin kriitilised osad Mirski juurde. Seltsimees keevitas lukusüsteemile õigesse kohta juurde paksud tugiseibid, millele andsin viiliga õige sisekuju, et mehhanism hakkaks tööle tihkelt. Võtsin kaasa ka oma kulunud hammastega tagaluugi lukkude vastused, et neile mingi lahendus leida. Uusi osta ei õnnestunud, kuigi selgus, et ka Gaz 22 kasutas samu detaile. Robert keevitas hammastele korraliku kihi peale ning siis freesisin ise uued hambad välja. Pilti sellest protsessist ei teinud, kuid asi näis õnnestuvat.
Viimaks hakkas asi ilmet võtma. Nupule vajutades avanesid reaalselt mõlema poole riivid, mis andis lootust, et luugi mehhanism toimib õieti. Üldiselt võtsin endale põhimõtte, et ühtegi iluvidinat ei pane enne külge, kui kogu auto on poleeritud. Sest poleerimine on nii vilets töö, et muidu ei suudaks ennast sundida seda tegema. Aga tagaluugil polnud teist valikut. Luku mehhanism kinnitub vahetult kroomlingi külge. Tutika lingi koos nupuga kinkis mulle kunagi Kuusalu AB. Aitäh, kulus ära.
Mõned lähivõtted korrastatud avamissüsteemist ja lukustitest. Uued luugi asendifiksaatorid sain viimaselt Peterburi retkelt. Minu omad olid päris koledad. Täna pidavat neid Gazelil kasutatama.
Tegelikult olen ka poleerimisega tubli olnud. Terve parem külg on tehtud. Tolmutäpid maha lõigatud, värvi struktuur paremaks lihvitud ja jämeda abrasiivsusega pastaga üle käidud. Teisel küljel on veel kolm detaili teha. Ma ei ole värvitöödega väga rahul. Tolmu on palju, värvi struktuur kohati ebaühtlane ja voolamiskohti on kah mitmeid. Lihvimise ja poleerimisega saab pilti küll parandada, kuid maalri lohakusvigu lõplikult peita ei õnnestu. Kogen juba mitmendat korda, et odavaid ja häid lahendusi pole olemas. Vähemalt maalritöödega pole minul õnnestunud. Koonerdades saab lõpuks alati vastu hambaid. Aga ikka astun samasse ämbrisse uuesti ja uuesti.
Pärast lõplikku komplekteerimist peab paraku veel terve auto peenema abrasiiviga üle poleerima.
Kuna ma püüan järgida tehase tööd ka selles osas, et milline polt on värvitud ja milline tsingitud, lasin segada väikse koguse värvi ja värvisin tagumiste luukide kinnituspoldid üle.
Tagaluugiga jäi veel lahendada tihendi probleem. Originaal tihendit minul kuskilt leida ei õnnestunud. Tuli üritada ise kaval olla. Teoreetiliselt on tagaluugi tihend samasugune kui uste ülaosas asuvad tihendid. Mul oli kastika ehitusest järele jäänud uued tagauste tihendid. Lõikasin esmalt need tihendid pikuti pooleks, et saada sealt kätte kogu pikkuses just see "toruformaat", mis muidu vaid ülaosas käib. Lisaks on uksetihendil üks koht tehtud kõvem, mis käib ukse üles nurka, järsu täisnurkse pöörde kohale. Sobitasin need kohad luugi alumistesse nurkadesse. Edasi lõikasin nad pikkuses mõlemast otsast parajaks ja liitsin vasaku ja parema poole omavahel luugi keskkohtades kokku. Et jätke kapitaalne saaks, lõikasin väiksemast torutihendist "hülsi", määrisin ta liimiga kokku ja ajasin umbes 3-4 cm ulatuses mõlema otsa sisse. Loogiliselt võttes peaks see pidama.
Suures plaanis võiks justkui rahul olla.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E apr 11, 2011 2:50 pm Postita teema:
Tehtud on tegelikult vahepeal palju, kuid kirjutamisega olen hädas. Kerge motivatsioonikriis on selle päeviku pidamisel.
Tagantjärele võib kokku võtta näiteks lae tegemise. Mäletatavasti sain Järva Jaanis seisva universaal Volga küljest üsna pädeva lae. Ta oli küll Koeru toodang, kuid erinevalt minu originaalist vähemasti terve. Esmalt oli vaja see puhtaks pesta. Korteris elava autohuvilisena olin päris hädas. Universaali laepolster lahtirullituna hõivas terve mu esiku, rääkimata siis vannitoast. Ja seda enam, et mul pole isegi vanni. Lõpuks otsustasin poest õlled võtta ja venna juurde sauna minna, polster kenasti kaasas. Ma küll enne üritasin seda Mirskile kaasa sokutada, et ta selle mõnel hommikul Tabasalu spordikeskuse ujulasse kaasa võtaks, suures mullivannis ära peseks ja basseinis üle loputaks. Kuid ta ei olnud huvitatud kuulsusest kohalikus ajalehes.
Igal juhul pestud ta lõpuks sai ja pärast mõningast pusimist riputasin ta üles sirguma.
Laege peab pingutama õiges järjekorras, et ta kusagilt lõpuks kiiva ei jookseks. Aga mina ei teadnud, milline see õige järjekord on. Seega otsustasin ta esmalt eest fikseerida ja hakata pikkamööda tahapoole liikuma. Juba üles riputamise ajal fikseerisin polstri asendi poltidega laesangade aukudest. Nii ei ole hiljem üllatusi, et sangade kinnituasugud on jumala vales kohas. Polstri servad liimisin tavalise Moment liimiga. Fikseerimiseks tõin bürootarvete poest tugevaid paberiklambreid. Küll need hoidsid hästi.
Nii rippus ta seal umbes kuu aega. Enna oli ju vaja kogu tagaosa luugi-spioleri asjandus kokku saada. Ühel päeval tuli Vahur MTJ-st külla. Tal olla kodus igav olnud. Koos sai see asi siis ette võetud. Esmalt panime auto salongi sisse 9kW soojapuhuri, et lagi kenasti pehmeks läheks. Isegi ilma akendeta autos tõusis lae all temp kiiresti +30 kraadini.
Ma ei saa väita, et tegemist oleks kõige ilusama laega, mida ma olen näinud. Kuid antud juhul peab ta asja ära ajama. Materjal pole päris sobilik 75 aasta autole, lae toon pole nostalgiliselt kreemikas vaid remonditehasele sobilikult hall ning pingutusvitsad ei hoia ka kõige paremini. Seega tulemus tugev 3. Kui mul õnnestuks hankida õiget materjali, kaalun kindlasti uue lae tegemist.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E apr 11, 2011 3:47 pm Postita teema:
Järgneva peatüki võiks pühendada poldi-kruvi agooniale. Mulle meeldiks, kui valminud auto näeks välja uue vääriline. Ma tean, et paljud mõistavad seda hukka, väites, et vanal autol peavadki olema ajahamba jäljed peal. Olen nõus kui on tegu originaalvärviga autoga. Kuid restaureeritud autodel viitavad korrodeerunud poldid-mutrid siiski ehitaja käegalöömisele.
Tsingitud poltidega tundus lihtne. Puhastasin nad enam vähem ära ja viisin Voltasse. Sain paarikümne euro eest kogu auto klambrite ja poltide pargi uuendatud. Aga mida teha salongis kasutatud kroomitud poltide ja plekikruvidega?
Olen neid aegade jooksul lammutatud autode küljest ikka kogunud. Lootuses, et lõpuks saan ühe komplekti korralikke kokku. Ilmselt saakski, kui neid poleerida ja teha natuke järeleandmisi visuaalse ilu poolelt. Üldiselt oli minu kruvide-poltide olukord suures plaanis niisugune.
Dr. Watson andis vihje, et selliseid läätspeaga plekikruvisid on tänaseni võimalik osta. Läksin Baltic Bolt nimelisse ettevõttesse asja uurima. Olin päris rabatud, kui ebameeldiv teenindaja istus teisel pool letti. Ütleme nii, et küsima pole mõtet minna. Kui sa täpselt ei tea mida sa tahad, saad kindlasti teada kui loll sa oled. Surusin eneseuhkuse maha, rääkisin aeglaselt ja täislausetega, kindlasti püüdsin ühte lausesse asetada mitte rohkem kui ühe küsimuse korraga. Lõpuks sain sealt terve nahaga tulema, kaasas sarnased plekikruvid nagu mul vaja. Ainus häda, et mitte kroomitud vaid tavalise tsink kattega. Kui nad pealt ära poleerida, lähevad nad küll ilusaks, ent kaua see ilu kestab??? Ilmselt veel vähem kui poleerimata kujul.
Olin enne uurinud, et kas neid kruve saaks ka roostevabast metallist tellida. Mokaotsast öeldi, et "no kui me mingist normaasest kogusest räägime, siis saab!!!" Järgmisel päeval olin uuesti leti taga, otsustavust täis tellida siis "normaalne kogus". Lootsin, et äkki kutt oli öösel keppi saanud ja nõus minuga sel teemal vestlema. Õnneks sattusin teise teenindaja juurde.
Asjad hakkasid hoopis teises suunas liikuma, sest see inimene mõtles kaasa ja pakkus ise lahendusi. Selgus, et kuigi täpselt minule vajalikus pikkuses roostevabasid kruve-polte laos tõesti polnud, oli seal vabalt saada nii 2 mm lühemaid kui 2 mm pikemaid. Sain sealt kõik, mida vaja.
Lõpuks on siis lahendus ka koledalt roostetavatele tagatulede klaaside kinnituspoltidele. Ka esimeste suundade-gabariitide klaase hoiavad samasugused. Originaal poldid lähevad tavaliselt väga kiiresti koledaks, rikkudes üldmulje.
Olin eelmisel õhtul kataloogist täpsed mõõdud ja kogused välja kirjutanud. Muidugi võtsin kõike paraja varuga, lihtsalt harjumusest.
Nüüd oli poleerimisel juba jumet. Saavutatud läige peaks jääma püsima igaveseks. Isegi kui ta aastatega veidi tuhmub, ei hakka kruvi pea kunagi roostetama. Poleerisin neid drelli otsas, kasutades tavalist metalli poleerimispastat ja kaltsu. Tegelikult võiks neid poleerida hoopis vildi peal. Peaks veel parema tulemuse saama.
Isegi minu poolt katsetatud meetoditega said tulemused päris head. Siin siis võrdluses originaal kruvi, poleerimata roostevaba kruvi ja sama asi poleerituna.
Ostsin veel poest peotäie uusi kriips-läätspeaga polte, millega kinnitatakse uste ja tagaluugi lukumehhanisme. Minu omadel on kõigil rohkem või vähem pead koledaks keeratud. Lasen neile uutele ka Voltas kollase tsingi peale panna.
Poldiagoonia lõpetuseks käisin tööriistade poest läbi ja tõin sealt korralikud sorteerimisriiulid Volga originaal poltide-kruvide-klambrite jaoks. Nüüd on neil sõpradel ka lihtsam, kes garaazis abiks käivad.
Ja lõpetuseks olgu ära mainitud, et Baltic Bolti pole teil mõtet ennast alandama minna. Praktiliselt sama valik on väljas Lasnamäel Bauhaus nimelises ehituspoes. Seal on terve suur stend roostevabasid polte ja kruvisid. Ning pole vaja sõltuda müüja tujudest. Ise võtad karbist endale sobivas mõõdus tooteid ja kaalud nagu juurvilju. Head shoppamist. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: L apr 30, 2011 11:54 pm Postita teema:
Aeg läheb, kuid vähemalt miski siin ilmas on endine. Volga ei muutu. Volga on alati ühesugune. Vähemalt minu oma. Juba pikemat aega pole Volgaga suurt midagi toimetanud. Sellegipoolest on garaazis aktiivsed päevad ning ka rahvast käib omajagu läbi. Viimasel ajal küll pigem välismaise vanatehnikaga. Olen kevadisel lainel ja olen otsustanud tänavuse suve igapäevaselt vanatehnikaga sõita. Aga eks seegi tagasihoidlik projekt nõuab oma tähelepanu. Nii ma siis tegelengi aktiivselt sellega, et saaks sõidupotentsiaaliga autod sõidukorda ja garaazi uuesti välismaa autodest vabaks.
Mul on nimelt vanatehnika tarbimisega nii suured plaanid, et ostsin endale mõni aeg tagasi tõsise vana kooli kolmeliitrise diiselmootoriga Mercedese. No et oleks nagu stiilne ja odav üheaegselt ning lisaks natuke klassika hõngu ka. Mõte oli, et millega siis veel peaks inimene igapäevaselt sõitma kui mitte pommikindla 90-te alguse Mercedesega? Ega miljonid taksojuhid üle planeedi ei saa ju olla eksinud. Aga olles selle masuudiautoga nüüd mõnda aega sõitnud, on sellest vaimustusest järel ainult ökonoomsus. Muus osas on diiselauto ikka minu jaoks täiesti vale valik. Diisel ei ole auto. Diisel on masin. Ma olen ka edaspidi nõus kandma suuri kütusekulusid, kuid ma ei kannata vibratsiooni ja temperamendi lagedat lolli lärmi.
Seega jäägu diisel sügist ootama. Kui ilm on külm ja sompus ning taevast sajab pori, on täitsa kama kui rõve on istumise all olev auto. Aga kuni vähegi ilmad kannatavad, kavatsen kordamööda tarbida sotsialistide ja fa¨istide nomeklatuurile mõeldud priimatooteid. Sama ajastu, sama sihtgrupp, saame näha, kumb võidab selle kestvustesti. Volga toon juba eeloleval esmaspäeval muuseumist ära.
Aga universaaliga on seisud siiski lootustandvad. Millalgi lasin kõva kartongi peale paljundada värvilise elektriskeemi. Sellest peaks olema abi lähiajal ees ootavatel elektritöödel. Lisaks olen täiendanud oma tööriistade koosseisu ning vastavalt ette tulevatele vajadustele täiendan pidevalt ka seinale riputavate tööriistade hulka.
Võib olla ma komplekteerin oma autot veidi harjumatus järjekorras, kuid mulle meeldib seekord teha võimalikult ennatlikult ära just need tööd, mis muidu kipuvad viimasele minutile jääma. Ja siis seetõttu siis nii tüütud ja vastikud tunduvad. Näiteks on mul uksed veel täiesti komplekteerimata, kuid ma tahtsin väga ära paigaldada esimese asjana uksetihendid. Sest siis saaks peale ukse komplekteerimist kohe nagu preemiaks ka ukse lõplikult paika reguleerida.
Kere külge käivate tihenditega olen veidi hädas. Tagaluugile sain kasutada ühte vana tihendit, mis peale puhastamist väga korralik näis. Lätist õnnestus millalgi osta 10m uut tihendit. Sellest sai kenasti tehtud kolm ust, kuid neljas (parem esiuks) on siiani tihendita. See probleem ootab veel millalgi lahendust.
Täitsa omaette teema kerkis esile ukse külge liimitavate tihenditega. Lihtne olnuks keldrist tuua tutikas komplekt kaasaegsemaid tihendeid ja lihtsalt külge lüüa. Aga eheda perverdina tahtsin ma enda autole vana tüübi originaal tihendeid. Neid, mis on koledad nagu öö, poorsed, kõverad ja vormitud. Ehk samad tihendid, millega Gaz 24 tehasest tuli. Olen neid aastaid ükshaaval kokku korjanud. Ega nendega pole nii lihtne nagu moodsama tihendiga. Et võtad aga tihendi ja venitad ümber ukse. Need tuleb kokku panna kolmest osast. Ukse all keskel on ühendus, kust jooksevad tihendid kahele poole üles. Erinevate poolte omad on peegelpildid. Ning seejärel liimitakse veel ukse raami ümber kolmandat moodi jupp. Tundub jube keeruline. Aga sellised nad on.
Ukse alaosale, ehk klaasidest madalamale käivad niisuguse profiiliga tihendid:
Sealt, kus klaasiraam algab, toimub üleminek teistsugusele profiilile. Siin ongi peegelpildis erinevus ukse esiosa ja tagaosa profiilis.
Kuna põhitihendi küljes on ainult väike jupp sellist profiili, nagu ümber klaasiraami käib, siis tuleb jätkata ning minna edasi samasuguse ribaga.
Mingis vaheetapis näeb asi välja niisugune:
Resultaat peaks jääma umbes nii kole. Kuigi see esimesena alustatud uks sai siiski põhjendamatult kole. Edaspidi täiustasin oma liimimistehnikat ja tihendid said veidi sirgemalt külge.
Peale tihendite oleme dr.Watsoniga näinud kurja vaeva tagaluugiga. Selle külge monteerimine oli kökapunn. Aga luugi tõstukite mehhanismide paigaldus oli kõrgem pilotaa¸. Isegi meie tohtrihärra, kes oskab vahetada normajaga inimese põlveliigese, oli lõpuks juba päris nõutu. Kõik jupid olid justkui olemas. Kuid sellest hunnikust tagavaraosadest üks õieti toimiv lahendus kokku panna oli pähkel. Seda enam, et auto küljest ära võetud jupid enam tagasi auto külge ei sobinud. Veel vähem sobisid uued varuosana ostetud jupid. Üldiselt lõpetasime vist tol õhtul jälle mingi kolme paiku. Aga ära minnes seisis luuk kindlalt üleval.
Kokkulepitud ajal tulid teenekamad autoehitajatest sõbrad taas garaazi juurde ning aitasid mind klaasidega. Tihendite puhastamine võttis omajagu aega ja tagantjärele mõeldes oli ikka väga loll töö. Üsna kerge vaevaga sai ette tagaluugi klaas. Tutikas.
Küljeakendega nägime palju vaeva. Kuna Venemaalt ei olnud võimalik hankida uusi tihendeid, tuli leppida vanadega. Juba enne istusid nad küljes nii koledalt, nagu poleks üldse õiged asjad. Loomulikult võttis tihend taas oma mugava asendi ja peale uue klaasi paigaldamist oli pilt sama õudne nagu enne. Nii ei saanud asi jääda. Aga kuidas sundida tihendit võtma teistsugust asendit. Lõpuks lähenesime poolenisti vägivallaga. Superliimi täpikestega saime tihendit koolutada klaasikiilu külge endale meelepärasesse asendisse. Ning siis paigaldasime klaasid juba "eelpingutatud" tihendiga. See oli umbes kuu aega tagasi, tänaseni on klaasid kenasti küljes ja tihendid hoiavad täitsa ilusti oma kuju.
Esiklaasiga oli ka jama. Mul oli keldris ca 7 tutikat klaasi. Lõpuks sobis ainult üks, mis üheaegselt ei olnud kriibitud ning omas ajastukohast templit. Lisaks tuli teha väike rats laepolstri servaga, et see end tihendi alla rulli ei keeraks. Ning ette ta sai. Abiline pääses koju, kui tema pere juba ammu magas.
Selles staadiumis on Volga olnud juba umbes kuu aega. Praegu ei oma mingit ettekujutust, millal teda edasi saab teha. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P mai 01, 2011 1:50 pm Postita teema:
Vahepealseks infoks veel niipalju, et peale seda kui olin lõpetanud Sm. Tihhonovi postituse lugemist, kus ta kirjeldas oma katsumusi BalticBolt klienditeenindajaga, ei saanud ma oma arvamust enam vaka all hoida ning kirjutasin BalticBolt tegevdirektorile. Oma kirjas viitasin ka antud teemale.
Paar päeva hiljem helises minu telefon ning hr Roul Liidemann vabandas sellise käitumise pärast. Tema sõnul on BalticBolt väike firma ning huvitatud iga poldi müügist, seega "normaalne kogus" on laisa müügimehe enda väljamõeldis.
Hr Liidemann kinnitas, et kõik kinnitusvahendite vajajad on oodatud nende firmas.
Seekord sai siis ehk veidi maailma parandatud. Kuna mina ei teadnud öelda, kes reaalselt ebaviisakas oli, siis antud juhul lubati töötajatele teha üldteavitus, kuidas klientidega viisakalt käituda.
Kui edaspidi ka sarnaseid probleeme on, siis võiks juhatusele ka teada anda, kes konkreetselt ebaviisakalt teenindab.
Üldiselt soovitan seista enda õiguste eest. Keegi ei pea laskma klienditeenindaja kehval tujul oma päeva rikkuda.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P mai 01, 2011 8:10 pm Postita teema:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Sama ajastu, sama sihtgrupp, saame näha, kumb võidab selle kestvustesti. Volga toon juba eeloleval esmaspäeval muuseumist ära.
Veidi küll teemaväline, kuid mulle teeb see hirmsasti nalja. Eile õhtul panin selle uhkusest pakatava postituse, kus kuulutasin välja Mercedes vs Volga suvepikkuse kestvustesti. Aega ei kulunudki palju. Täna hommikuks oli asi selge. Mercedes andis loobuka. Hommikul Kurtna laadale minnes oli sakslane surnud mis surnud. Tuli garaazist välismaa auto ikkagi ära tuua, kuna Volga saabub alles homme.
Ootan juba huviga Volga sooritust, kuid sellest juba edaspidi nimetatud auto enda teemas. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Aug 07, 2007 Teateid: 490 Asukoht: Tallinn
Postitatud: K mai 04, 2011 9:34 pm Postita teema:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Täitsa omaette teema kerkis esile ukse külge liimitavate tihenditega. Lihtne olnuks keldrist tuua tutikas komplekt kaasaegsemaid tihendeid ja lihtsalt külge lüüa. Aga eheda perverdina tahtsin ma enda autole vana tüübi originaal tihendeid. Neid, mis on koledad nagu öö, poorsed, kõverad ja vormitud. Ehk samad tihendid, millega Gaz 24 tehasest tuli. Olen neid aastaid ükshaaval kokku korjanud. Ega nendega pole nii lihtne nagu moodsama tihendiga. Et võtad aga tihendi ja venitad ümber ukse. Need tuleb kokku panna kolmest osast. Ukse all keskel on ühendus, kust jooksevad tihendid kahele poole üles. Erinevate poolte omad on peegelpildid. Ning seejärel liimitakse veel ukse raami ümber kolmandat moodi jupp. Tundub jube keeruline. Aga sellised nad on.
Ukse alaosale, ehk klaasidest madalamale käivad niisuguse profiiliga tihendid:
Sealt, kus klaasiraam algab, toimub üleminek teistsugusele profiilile. Siin ongi peegelpildis erinevus ukse esiosa ja tagaosa profiilis.
Kuna põhitihendi küljes on ainult väike jupp sellist profiili, nagu ümber klaasiraami käib, siis tuleb jätkata ning minna edasi samasuguse ribaga.
Leidsin sulle laost ühe kasutamata jupi seda otsast kitsamat ja tõstsin sinu jaoks autosse.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
