Mootori jahutamise vajadus. Silindrites toimuvate töötsüklite keskmine temperatuur on 800...1200C. Nii kõrge temperatuuri tõttu on vaja mootorit kunstlikult jahutada, sest vastasel korral detailid kuumenevad ülemäära, õli vedeldub ja põleb, kolvid paisuvad ja kiiluvad end kinni ning tekivad muudki rikked.
Jahutussüsteemi kuuluvad mootoriploki ja selle kaane jahutussärk, radiaator koos ribakatikuga, veepump, kummeeritud riidest lõdvikud (voolikud), ventilaator ja termostaat.
Jahutuse intensiivsust reguleeritakse radiaatori ees asuva ribakatiku ja jahutussärgist väljuva kuuma vee torusse paigutatud termostaadiga. Ribakatikuga muudetakse radiaatorit läbivat veehulka käsitsi, termostaat aga suunab automaatselt avaneva klapi abil jahutussärgist väljuva vee kas radiaatorisse ( suur ringvool) või otsekohe tagasi pumpa (väike ringvool). Jahutusvee väike ringvool tagab külma mootori kiire soojenemise pärast käivitamist.
Osa mootori jahutussärgis kuumenenud veest juhitakse avatud kraani korral auto kere kütteseadmesse,. Selles jahtunud vesi voolab tagasi veepumpa. Jahutusvee temperatuuri näitab armatuurlaual elektrilise termomeetri näidik, mille andur asub jahutussärgis. Peale selle on radiaatori ülemisse (kuuma vee) anumasse paigutatud andur, mis suleb armatuurlaual paikneva signaallambi vooluahela, kui jahutusvee temperatuur läheneb keemistemperatuurile.
Vett saab süsteemist välja lasta kahe kraani kaudu, millest üks paikneb mootoriploki allosas, teine radiaatori alumises anumas või sellega ühendatud toruotsakus.
Kõigi praegusaegsete (1977) mootorite jahutussüsteemid on suletud tüüpi, s.o. radiaatori siseruum on atmosfäärist eraldatud auruklapiga. Viimane on reguleeritud rõhule 0,3...0,55 kgf/cm2, mistõttu aur saab väljuda radiaatorist läbi aurutoru ainult nimetatud rõhu ületamisel. Kõrgema rõhu tõttu süsteemis ei hakka vedelik keema mitte 100C juures, vaid temperatuuril 108...115C. Seetõttu tuleb jahutussüsteemi harvem vedelikku lisada.
Veepump koos ventilaatoriga on kinnitatud mootoriploki esiotsa. Tsentrifugaalpump koosneb kerest, tiivikust ja võllist, mis pöörleb kahel kuullaagril, ning pingutavast tihendist. Pump imeb jahutusvedelikku radiaatori alumisest anumast ja surub vedeliku mootori jahutussärki. Pumba võlli esiotsale on kinnitatud GAZ - 24-l 6 labaga ventilaator ja rihmaratas. Müra vähendamiseks on ventilaatori labad paigutatud X - kujuliselt. Uusimatel GAZ - 24del on ventilaatoritiivikud plastist. Veepumpa ja ventilaatorit käitavat kiilrihma pingutatakse generaatori kallutamisega.
Termostaate on kahte tüüpi, vedela ja tahke täidisega. Mootorite vanemate mudelite termostaatidel on vedela täidisega termoelemendid. Uuematel mootorimudelitel on töökindlamad termostaadid. Nende termoelemendid silindris on suure paisumisteguriga tahke segu (tseresiin ja vasepuru). Termostaat paikneb enamasti jahutussärgi väljavoolu kambris.
Jahutusvedeliku mahu ja rõhu muutumise kompenseerimiseks on radiaatori täitetoru ühenduses paisupaagiga, mis on paigutatud mootoriruumi vasakule küljele. Paagi kere valmistatakse poolläbipaistvast plastist, mis hõlbustab jahutusvedeliku taseme kontrollimist. Selleks on paagi kerel minimaaltaseme märk pealdisega "MIN". Paagi täiteava on suletud korgiga, milles asuv kummiklapp avaneb välisrõhule lähedasel rõhul.
GAZ - 24 jahutussüsteemi põhiandmed:
Jahutussüsteemi maht (l) |
11,5 |
Termostaatklapi avanemise algus (C) |
74...82 |
Termostaatklapp on täielikult avanenud (C) |
88...94 |
Lp. volgamehed!
Kui juhtub, et mootor läheb "keema" ja tekib tahtmine selles oma silmaga veenduda, siis pärast kapoti avamist ÄRGE MITTE MINGIL JUHUL JÄRGMISENA EEMALDAGE RADIAATORIKORKI!
Vaid hoopis läitke sigaret, vaadake loodust, suuri aknaid, teisi liiklejaid, oodake mõni minut ja siis toimetage edasi!
Radiaatorikorgi eemaldumist iseeneseslikult (tugeva surve tagajärjel) näitab kapoti siseküljel olev, üldjuhul roostetanud ca 5 dm ilma värvita laik.