Leht: 3/3
Uued tuuled
(1945-1956)
Hoolimata veel käimasolevast sõjast alustas GAZ tehas uute veoauto- ja sõiduautomudelite väljatöötamist, mis muutsid esimestel sõjajärgsetel aastatel kogu GAZ’i tootevaliku täielikult. Tootmisliinide taas seadmete ja tööriistadega varustamine nii lühikese aja jooksul nõudis tohutuid jõupingutusi. Märkimist väärib asjaolu, et kõigest ühe aasta jooksul installeeriti või paigaldati uuesti umbes 4036 ühikut seadmeid.
GAZ 51 veoauto, mille tootmine algas 1946. aasta jaanuaris oli esimene uutest sõidukitest. See masin läks ajalukku kui täiuslikult töökindel, efektiivne ja ökonoomne veoauto. Mudelit toodeti 29 aastat ning vaatamata kõrgele vanusele võib teda siiani teedel liikumas näha.
GAZ 51 oli omal ajal tehnoloogia tippsaavutus ning täiuslik mudel. Vaatamata sellele, et inseneridel tuli masina kaalu võrreldes eelkäijaga pisut suurendada, oli veoki kandevõime 1,5 korda suurem ning hooldusvälp 2 korda pikem. Auto tugevdatud raam ja keredetailid olid märkimisväärselt vastupidavad ning talusid suuremaid koormusi. GAZ 51 6-silindriline 70-hobujõuline mootor garanteeris maksimaalse kiiruse 70 km/h. Oma 30-aastase tootmisperioodi jooksul tehti mudelile hulgaliselt muudatusi. Tänu sõjajärgsetel aastatel valitsenud lehtmetallipuudusele oli masina kabiinis kombineeritud puitkarkass metalliga ning autol olid puidust astmelauad. Mõnevõrra hiljem sai auto siiski täielikult metallist kabiini. GAZ 51A mudeli tulekuga läbis mudel järgnevatel aastatel hulgaliselt uuendusi. Sõiduki konstruktsioon osutus nii täiuslikuks, et seda toodeti isegi Poolas, Hiinas ja Põhja-Koreas. Samuti kasutati mudelit alusena mitmetele modifikatsioonidele nagu GAZ 63 maastikuauto, GAZ 651 buss (hiljem PAZ-651 ja PAZ-653), GAZ 93 prügiauto, GAZ 51? polaartraktor ja paljud teised.
Sõjajärgselt teisena tootmisse läinud sõidukiks oli GAZ M-20 ehk kuulus Pobeda (maakeeli võit). Esimene partii valmis 1946. aasta juunis. Sellele autole sai osaks pikk ja edukas eluiga ning see kätkes endas uut helget autotööstuse ajajärku mitte ainult kodumaal vaid ka välisriikides.
GAZ M-20 on silmapaistev oma originaalse disaini poolest omades äärmiselt madalat õhutakistuskoefitsienti (0,34). Selle auto disain pani aluse uuele automoesuunale, mida arendasid edasi paljud maailma autotootjad. Pobeda oli esimene unifitseeritud kerega Nõukogude auto ja esimene pontoonkülgedega (ehk “tiibadeta”) seeriatootmises olev sõiduauto maailmas. Autol omas sõltumatut esivedrustust, hüdraulilisi pidureid, esihingedega uksi ja V-kujulist tuuleklaasi. Selle mugav soojendusega salong mahutas koos juhiga 5 reisijat. Samuti tasub mainida, et auto oli varustatud raadioga.
Lisaks sedaanile juurutati 1949. aastal tootmisse kabriolett. Riigi taksopargi suurendamiseks toodeti üle 37 000 taksovariandi. Oma 12,5-aastase tootmisperioodi jooksul veeres ühtekokku liinilt 235 000 GAZ M-20 autot. Samuti võeti see mudel aluseks neliveolise GAZ 72 tootmisel.
Pobedale omistati suurt tunnustust kogu maailmas. Seda eksporditi lisaks Ida-Euroopa riikidele ka mõningatele Lääne-Euroopa turgudele. Poolas, Varssavis asuv FSO tehas tootis seda autot GAZ M-20 Nõukogude Liidu litsentsi alusel Varshava nime all 23 aastat.
Valitsuse korraldusega alustas 1948. aastal inseneride meeskond A. A. Lipgart’i ja N. A. YuÅ¡manov’i juhtimisel uue suure keskklassi sõiduauto väljatöötamist. Auto sai nimeks GAZ 12 “ZIM ning selle seeriatootmine algas 1950. aastal.
Auto omas mitmeid kompleksseid tehnoloogilisi lahendusi ja paranenud kasutusmugavust. Näiteks võib tuua tagaistmete soojenduse, kolmel lainealal töötava raadio ja automaatselt väljalülituvad suunatuled. Masina jõuallikaks oli kompressorülelaadimisega 95-hobujõuline GAZ 51 mootor, mis liigutas sõidukit maksimaalse kiirusega 125 km/h. Ühtlasi oli see tollal parimaks näitajaks omas klassis üldse. Lisaks GAZ 12-le, mis oli kinnine sedaankerega auto, oli olemas ka kabriolett ning seeriaviisiliselt toodetav GAZ 12B kiirabiauto.
1952. aastal asendas GAZ 69 maastikuauto oma eelkäija, GAZ 67 mudeli. Selle ühilduvus samal ajal tootmises olnud GAZ mudelitega oli maksimaalne. Masin oli lihtne, tugev ja väga vastupidav ning sellele sai omaks edukas teenistusraamat nii kodumaal kui ka mujal.
1956. aasta lõpus veeresid tootmisliinilt esimesed GAZ 21-d, mis paljude silmis muutusid kogu ajastu sümboliks.
Sündinud oli “Volga”.
