Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-GAZ 24 -1979; Grupp Seltsimehi
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 96 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 14 Tšaika, '83; Sm.Tihhonov
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 14 Tšaika, '83; Sm.Tihhonov

 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2768
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N veeb 24, 2022 2:26 am    Postita teema: Gaz 14 Tšaika, '83; Sm.Tihhonov Vasta viitega

Austatud Seltsimehed, lubage pöörduda.

Mõtlesin, et tänasel vabariigi aastapäeval oleks ehk paslik leida midagi päevakajalist ning anda teile kiluvõileibade kõrvale lugemiseks paar rida autost millega meie noore riigi esimene president, härra Lennart Meri sõitis andma oma ametivannet.


Tegelikult on vist nii, et Eestis on kõik Gaz 14 Tšaikad omaniku kinnitusel "Lennart Meri Tšaikad". Eesti kõige tuntum "Lennart Meri Tšaika" seisab Halingal kus on isegi terve galerii fotosid kõrval, millel oleva auto detailid ei ühti ühestki otsast stendis seisva autoga. Üks "Lennarti Tsaika" seisab MoMu-s ja paari erinevat olen kunagi veel näinud. Ja reaalne tõde on paraku veel lihtsam - Lennart Meril pole kunagi tegelikult mingit Tšaikat olnudki, vaid ta kasutas Tšaikat vajaduse korral riiklike esindusürituste raames. Ta ei sallinud Tšaikat ja oma ametiautona kasutas Meri alguses äkki hoopis Volvo 760??? Enne kui W140 Mercedese sai.

Ehk siis tegelikult on ajalooliselt ebaõige rääkida mingist presidendi Tšaikast, vaid tuleb rääkida lihtsalt Kadrioru Tšaikast. Fakt on, et Kadrioru residentsil oli esindussõitudeks ja külaliste teenindamiseks alati Tšaika olemas olnud. Alates 1983 oli neil auto kerenumbriga 295, mis kasutas väga erinevaid registreerimisnumbreid. Neid oli kokku lausa 5-6 ametlikku erinevat, pluss siis veel need mida kasutati vastavalt vajadusele. Kadrioru autosid ei hoitud Tataris Min nõukogu baasis vaid hoitigi Kadriorus, Roheline aas ja L.Koidula vahelisel alal. Sedasama Kadrioru autot kasutas enne uut aega pikalt ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimees sm. Arnold Rüütel. Kuid teadaolevalt samuti mitte igapäevase ametiautona, vaid ikkagi esindussõitudeks ja maja külaliste teenindamiseks. Sm. Rüütli pikaajaline autojuht oli Avo Kaal, kes oli tegelikult ka pigem Kadrioru autojuht. Tema vedas Rüütlit, tema vedas ka Kadrioru Tšaikaga külalisi ning tema vedas ka president Meri oma ametivannet andma.

Avalikke ülesastumisi oli sel autol ette näidata väga palju. Mul on temast palju pilte, kuid pole kahjuks pildiarhiivi omaniku luba nende avaldamiseks. Patuga pooleks siis lisan kaks tk. Katan näod kinni, sest mõned neist on tuntud inimesed tänaseni.


Avalikkusele rohkem tuntud on tema ülesastumine filmis "Mina, Lennart Meri" kaadris, kus Tšaikaga saabub kohale Kadrioru autojuht Avo Kaal ning presidenti keelitatakse luud käest panema ja minema riideid vahetama, sest tuleb sõita ametivannet andma. Ühel fotol paigaldavad Avo Kaal ja Jaan Toots lippe auto ninaotsa, peale seda kui Kaal on just vahetanud numbrimärgi sellise vastu, millel pole tegelikult mingit pistmist konkreetse autoga. Küll aga on siit hästi näha kokku umbes 5-6 väheolulisena tunduvat detaili, mis kinnitavad, et tegu on just sellesama autoga, mis on meie tänane kaanestaar.



Kes teab kelle "bilansis" see auto omal ajal oli. Võimalik, et ta oli samamoodi Min.Nõukogu bilansis, ehk siis hiljem Riigikantselei bilansis, lihtsalt garažeerimiskoht oli Kadriorus. Ja hooldati teda nagunii Tatari tänaval. Igal juhul 2000 aasta märtsis läks ta oksjonile koos kõigi teiste Riigikantselei Tšaikadega. Selle auto ostis riigikogulane Arvo Haug. Tšaikade oksjonite ümber oli palju kära ja väidetavalt Lennart Merit sõidutanud auto oli mingi muu, mis müüdi 3x kallimalt. Eks nende ümber ole küsimusi rohkem kui vastuseid ja seda ei tea täna mitte keegi kuidas neid autosid omal ajal pööritati ja vangerdati ringi vastavalt vajadusele ning mis elu need autod tegelikult elasid. Ma arvan, et neid tõsteti ümber nagu ettureid nii nagu olukord nõudis ning tegelikult konkreetse auto lugu ei suudaks täna meenutada isegi need, kes sel ajal süsteemis töötasid. Seega kõik, kes raiuvad, et just neil on mingi Lennart Meri Tšaika jutustavad tegelikult midagi, millest neil pole õrna aimugi. Hetkel tõendatavad faktid on ainult need, et 127AAK kindalaekas on dokumendid mis kinnitavad et tema juhiks on olnud Avo Kaal ning president viidi ametivannet sõideti ka andma just sellesama autoga.



Aga tegelikult ei ole see konkreetne 127AAK numbritega auto minu käes sugugi mitte tema huvitava ajaloo pärast. Mul on temaga oma lugu. Headel autodel on võimalus elada mitu elu ja inimeste mälestustes tekivad neil üha uued ja uued lood. Ning sellel konkreetsel autol on olnud ikka väga oluline roll minu isiksuse kujunemisel. Mu lapsepõlve mälestuses on Gaz 14 alati olnud mingi täiesti müstiline toode. Teda nägi ikkagi väga harva ja see limu tundus täiesti ebareaalne tase. Kuidas neid mustade Volgadega mööda linna tõmmati, ülikondades tähtsad mehed ümber, see oli vägev. See polnud mingi krdi Volga, see polnud isegi see vana ja tuntud kroomist raske Tšaika-kajakas, see oli midagi uut, põnevat ja isegi veidi salapärast. Mulle nii hullult meeldis see auto, see oli nagu nii põnev ja kihvt, täiesti kosmos justkui. Üheski teises nõukogude autos polnud selliseid istmeid, sellist luksust, sellist imposantsust. Neil olid antennid katusel ja Volgad ees ja taga ... Ma lapsena ei julgenud isegi unistada, et ma saan kunagi katsuda seda autot, rääkimata enamast.

Kui ma alustasin oma Volgade harrastusega ja hakkasime Sm.Mirskiga koos pikkamööda oma volgaunistuste suunas liikuma, rääkisime tihti Gaz 14-st kui mingist ebareaalsest unistusest. Teadsime, et kellelgi kuskil on need autod olemas, aga neid tegelikult ei näidatud sel ajal kusagil, neid isegi ei müüdud kusagil ja teada oli, et nad on ikka meie jaoks ebareaalselt kallid asjad. Meie jaoks oli toona isegi korralik Gaz 3102 väga suur unistus.

Oli aasta 2005. Juba palju aastaid varemalt oli "kõigi Volgade ema" Anu korraldanud Vanade Volgade kokkutulekuid, kus pintsakutes volgameestele oli toodud kohale kiiged ja batuut ning müüdi märke, kalendreid ja hamburgereid. Oli kuulda nurinat, et Gaz 24-d saadeti minema, parkima kartulipõllule, kuid kalender lubati neil ikkagi õnneks osta. Meie sm Västrikuga otsustasime, et teeme mingi teistsuguse Volgede kokkutuleku. Et proovime paremini. Me olime ju tegelikult siis täiesti pärdikud alles. Ettevaatust Auto polnud isegi idee tasandil veel olemas. Me tegime mingi Volgade kokkutuleku, kogunesime Koerus, asetasime pärja kõigi Koerus oma elu lõpetanud Volgade mälestuseks ning sõitsime sealt kolonniga Laupa mõisa juurde. Tundus lihtsalt ilus koht ja pakkusime seal pirukaid oma külalistele. Tegelikult oli tore. Me olime rahul. Meiesuguste no-name meeste kutse peale oli tulnud kohale ca 20 autot, kõik autod olid puhtad ja maikuus juba ilma naelrehvideta. Ja siis äkki hakkasid kostma mingid sireenid, miilitsad läksid närvi ja äkki ilmus nurga tagant välja see:



Saabusid Väravamehaanik ja sm.Kolonniülem. Meie väiksele üritusele ... sellise autoga!!!


Täna tundub see võib olla tühine, aga sel ajal meile Sm.Västrikuga oli see nagu päriselt vägev. Sel ajal polnud liiga reaalne saada oma üritusele kokku isegi paar sirgete külgedega Volgat, aga Gaz 14 tõstis meie ettevõtmise taset ikka palju. Ning ma mäletan neid hilisemaid arutelusid, et kui pagana hästi sobis Gaz 14 sinna mõisa ette ja kui väga ioleks sellist autot endalegi vaja. Igal juhul ... seal tekkis esimene kokkupuude, tehti natuke sõitu. Jättis positiivse mulje. Kinnistus teadmine, et Gaz 14 peab olema eesmärk mille poole suruda.

Sama aasta juulis tallati uuesti konnasilma peal kui tegime mingit Soviet Classic Transfer üritust, vedasime rahakaid soomlasi ja Sm.Kolonniülem osales taas Tšaikaga. No küll oli uhke tunne. Mäletan kuidas me Västrikuga arutasime, et pole paha - aasta tagasi polnud meid olemas ja täna on meil volga.ee, üha suurenev kogukond ja korraldame üritusi sirgete-läikivate Volgade ja Tsaikadega (!!!). Ma tõesti ei mäleta kelle sportratas see seal pildil on ja miks, aga inimesed olid kõik noored Wink



Noh ja see kõik jättis oma jälje. Gaz 14 kujunes mingiks kinnisideeks. Volgad olid nagu vägevad, aga eesmärk oli alati Tšaika. Samas olin rahul, et sõpradel oli. See Tšaika seisis ju kogu aeg Kuusalu Autobaasis kõrvuti veel ühe teise Tšaikaga, siis aeg ajalt tehti nendega ikka sõitu ka ja alati sai neid näppimas käia kui huvi oli. Selles mõttes aja jooksul see tšaikahuvi veidi nagu rahunes. Rahuneda aitasid ka aja jooksul Tšaikade ebanormaalsetesse kõrgustesse tõusvad hinnad.


Pealegi suutis Väravamehaanik mulle selgeks teha, et Tšaika on täiesti mõttetu auto millest unistada, sest ta on kallis, tema ülalpidamine on jube keeruline, ta laguneb palju, tema varuosasid pole kuskilt saada, teda on paha garažeerida, ta võtab kohutavalt kütust, tal on rooli taga ebamugav, temaga üksi sõita on mõttetu ja kambaga sõites sa ikkagi mingit suvalist jopet rooli ei lase, seega istud ise kainena roolis kui sõbrad taga lällavad, sina koristad pärast ja kogu see pull on pealegi veel sinu kulul. Ja see teooria oli niivõrd hea, et ma suutsin elada viimane 10 aastat juba kindla teadmisega, et mulle pole mingit Tšiakat vaja. Aitab ühest Tšaika mootoriga Volgastki, mis ka nagunii ei sõida.

Kui ühel päeval eelmisel sügisel Väravamehaanik kirjutas mulle, et erinevatel põhjustel on sündinud otsus, et 127 AAK jaoks on kätte jõudnud aeg nende garaazist lahkuda. Ja ma olin terve ööpäeva väga häiritud sellest otsusest ja ei teadnud mida teha. Minu jaoks oli see auto kuidagi märgiline. Ma teadsin seda kogu aeg, et tegu oli Kadrioru autoga, kuid sellest faktist kuidagi palju olulisemad olid minu enda mälestused selle autoga. Eks Väravamehaanik sellepärast ka otse mulle kirjutas, et neil polnud tegelikult mingit soovi seda objekti auto24 kuulutuseks vormida, vaid pigem leida keegi lähikonnast, kellele see väärika looga auto edasi anda, et ta jääks alles ja et auto saaks lõpuks jälle sõita. Ja päris igaüks kellel on raha tegelikult ikka ei sobinud ka.

Ja ega seal tegelikult palju midagi arutada polnud. Kui niisugune pakkumine oli tehtud, tuli end mobiliseerida. Võtta sõbrad appi ja minna Kuusalu AB-sse rehve pumpama.


Väravamehaanik haakis köie oma igapäevase tarbeauto külge ja tõmbas 7 aastat puutumatuna seisnud kajaka üle pika aja taas valguse kätte.



Tegelikult oli jabur tunne kui see pisipakk mulle hoovile saabus. See oli nagu puust ja punaseks näide, et olge sõbrad oma unistustega ettevaatlikud, nad kipuvad täituma. Ja siis pole enam halada kellelegi, te peate õppima nendega elama. Aga sellegipoolest oli emotsioon vägev, osutid täiesti põhjas. Ma olin lõpuks ometi ostnud endale Tsaika. Ja mitte lihtsalt mingi piiri tagant toodud auto, vaid SELLE konkreetse auto. Kallati maha, võtmed ees, pass istme peal - see kõik on sinu, tee nüüd edasi mis tahad ...


Ilusat vabariigi aastapäeva Teie sõbrad!
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1177
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: R veeb 25, 2022 1:24 pm    Postita teema: Vasta viitega

Vägev postitus, tore lugeda, et sa pole foorumivaikuses latti alla lasknud.
Igatahes õnnitlen, järjekordse eduka unistuse täitumise puhul. Teadupärast on sul nüüd vist kaks musta limusiini lapsepõlvemälestusest huvitava ringina garaaži jõudnud.

Sattusin just nüüd lõunalauas telekanaleid klõpsides Eesti Kanalile, kus näidati Lennart Meri filmi hetkel kui ta mingile soome ajakirjanikule intervjuud andis, Põhiseaduses köidet näitas ja telefonikõnesid vastu võttis. Vaatasin, et ohoo, ei tea, kus see Tšaika osa tulab ja kohe loetigi Lennarti sedelid kokku ning oli ka Tšaika kaadrid. Keegi veel küsis Lennartilt, et kas Tšaika tuleb ja oli näha, et ta püüdis sellest küsimusest naljatledes mööda minna "Tšehhov?". Küsija aga ajas oma jonni ja uuris Tšaika kohta. Lennart pidi ennast veidi teisele lainele seadma ja tõi eeskujuks jalgrattaga New Yorgis sõitnud Rockefelleri ning leidis, et Eesti riik ei ole nii rikas, et Tšaika paaki bensiini osta. Välismaa autod pidid ökonoomsemad olema. Äge värk. Kel Telia pakett ja järelevaatamine saab vist kahe nädala jooksul seda siis vaadata (reede, 25.02.2022 13:00 paiku oli see lõik).
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm. Västrik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 04, 2004
Teateid: 1086
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: E veeb 28, 2022 11:48 pm    Postita teema: Vasta viitega

See ongi lihtsalt mingi muinasjutt või unenägu.
Ma arvan, et see auto sai väga hea omaniku ja omanik sai väga hea väljakutse. Smile

Rahutult elu üle järele mõeldes,
Västrik
_________________
Jõudu annab A-76
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 478
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: T mär 01, 2022 10:11 pm    Postita teema: Vasta viitega

No Tihhonov suudab ikka üllatada. Pool tema postitust lugesin teadmisega, et mõned head aastad tagasi käisin minagi õhtuti teleka vaatamise asemel Tihjonovil abiks GAZ-14 kallal piilumas, midda tehas ja aastad on sokutanud värvkatte alla. Mingil ajal korraldas ta selle auto valmimise tähitamiseks ka sõpruskonnale koosviibimise. Lugedes jõdismlõpuks mulle kohale, et jutt ei olegi selle auto ajaloost, vaid hoopis järgmisest. Teades, kui põhjalikult ta seda eelmist Tšaikat taastas, siis on see auto jõudnud õige meheni.
Kui tuleb aeg, et vajad abitööjõudu, siis hõika.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2768
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E mär 28, 2022 1:05 am    Postita teema: Vasta viitega

Nojah... et siis nagu Tšaika! Esimesed paar nädalat ma lihtsalt vahtisin teda kerge võõristusega. Natuke selline tunne oli, et see tükk sai ikka liiga suur seekord. Sõitsin hooaja lõpus veel erinevate hobiautodega ja vahetult enne koledate ilmade saabumist laenasin sõbralt nädalaks ühe Ameerika auto, et kuidagigi viia end taolise rasketehnika lainele. Aga väga abi ei olnud. Erinevus oli selles, et Ameerika auto omanik oli juba koleda töökadalipu läbi käinud, teinud kõik viimseni korda ja see auto päriselt ka sõitis hästi. Aga Tšaikal oli kõik alles ees. Ta oli 7 aastat seisnud, vaevu käivitus, mootor lonkas, pidureid polnud ja üldse oli kogu see olukord natuke hirmutav. Ehkki polster oli kutsuvalt mõnus.



Aga keskendudes rõõmsamale, siis iga taoline objekt pakub alati mingeid seiklusi ja see on tore. Autoga anti kaasa ka kogu aegade jooksul kogunenud varuosariiul. Seal midagi ikka oli. Näiteks lebas kuskil Kadrina kandis garaazis üks remonditud mootor koos käigukasti ja tagasillaga ning veel nipet ja näpet. Aga millega tuua ära Tšaika mootor? Rangeri kastis? Ei! Käruga? Igav! Tegime Grupi Seltimeestega kiire plaani, võtsime Gaz 51 ja asi saigi stiilselt lahendatud.


Väga lahe väljasõit oli. Õieti ega me Tallinnast kaugele saanudki, kui juba saime pool tundi tee ääres seista. Noor aktiivne liikluspolitseinik tuvastas, et meie auto kolmekohalise VIN koodi numbrid klapivad mingi Portugalist varastatud Porsche Cayenne või Norras kadunud palgiveohaagise omaga ning see olukord vajas põhjalikumat uurimist. Ta peaaegu juba lootis, et siit tuleb tema tähetund ... aga küll tuleb veel võimalusi. Noored on ikka tublid, innukad. Kuna 51 sõitis lihtsalt nii hästi, siis kuidagi ei raatsinud peale 150 km veel otse koju minna ning põikasime ka Väravamehaaniku juurest läbi, et sealkandi puhvetit külastada ning neliveolise sõsaraga joonele panna.



Tšaikadest rääkides pakub inimestele tavaliselt huvi ka dokumentaalne pool. Mina suurem dokumentides ja ajalooürikutes nuhkija pole. Aga autost leidsin ma sellise mapi


Seal oli igasugu autoga kaasaskäivaid pabereid, kuni 500 kroonisteni välja. Midagi väga konkretset auto ajaloo kohta muud polnud kui hooldusvihik, ülevaatused kust on selgelt näha, et auto kuulus ikka Riigikantsele bilanssi, kindlustused, vana passi koopia kust on näha temal kasutusel olnud numbrimärgid ja millal neid vahetati. Konkreetsemalt Kadrioru autole viitav fakt on tehnilise vihiku kaanele kirjutatud nimi - "Kaal". Näitab, et auto määrati Avo Kaal vastutusele ja läks uuena Kadriorgu teenindama, ehk siis tol ajal Arnold Rüütli teenistusse.


Midagi kindlat siiski pole, sest Riigikantseleis võidi neid autosid vahetada ja pööritada rotatsiooni korras vastavalt vajadusele. Ja pigem nii tehti ka, kuna bilansiliselt olid nad kõik ju ühe asutuse autod. Ma kõike ei viitsinud pildistada. Aga huvitav sellegipoolest on näha tehn.passis fikseeritud auto kvartaalseid läbisõite aastate kaupa. Ning sedagi, et auto sõitis kuni 1990. aastani veel ECT numbritega ning alles siis tekkisid mingid EAO ja taolised mida vahetati iga paari kuu tagant. Äkki keegi mäletab täpsemalt, aga mulle midagi nagu meenub, et need vene tähtedega ECT numbrid kaotati millalgi ära. Jaanuar 1990 tundub ses mõtes ajaliselt igati loogiline.





Enda jaoks on isegi natuke erutavam see, et mingi ajaloo oleme me oma Volgaseltsiga juba ka ise kirjutanud. Kuidagi kihvt tunne oli leida autost üks vana aukiri.


Võib olla kunagi meie lastele on see sm Västriku käekirjaga kirjutatud dokument palju kallim ja väärtuslikum kui mingi okupantide passikoopia. See on ikkagi juba MEIE ajalugu. Edasipidi, Sm.Västrik, palun kuupäevad ka ikka peale Smile


Kui veidi veel detailidest rääkida, siis kõik Eestis kasutusel olnud Tšaikad olid oma detailides natuke erinevad. Kunagi vaatasime terve pika õhtu vanu foto- ja videoarhiive ja tuvastasime (ilmselt) kõik autod ja nende eripärad. Kui rääkida Kadrioru autost, siis selle üks kõige levinum ja teadaolevam tunnus oli kolm lipualust esiosal. Auto millega Lennart Meri sõitis andma ametivannet oli ka kolme lipualusega.

Tegelikult oli kolme lipualusega autosid isegi kolm tükki. Lisame siia siis ühe suurenduse ühelt vanalt fotolt, kus on kogemata sattunud kõrvuti kõik kolm kolme lipualusega autot.


Minu auto on nendest keskmine. Sest teised kaks on vana tüübi esistangega (vana tüübi Gaz 24 udutulede avad, kumerate servadega). Lisaks on keskmisel autol küljes plastmassist seakõrv-tüüpi peeglid erinevalt teisest kahest millel on originaal kroompeeglid. Ka filmis on näha, et presidendile tuldi järgi seakõrvadega Tšaikaga. Need seakõrvad olid veel küljes kui auto jõudis Kuusalu Autobaasi. Seal vahetati need originaal plekktooside vastu. Juhipoolne leiti õige Gaz 14 oma aga paremale on pandud tavaline Volga peegel mis istub vale nurga all. TEGELIKULT käiski Gaz 14-l paremal tavaline Volga must peegel, aga tema õige asukoht oli parema esitiiva keskel mitte uksel. Seal on kalle teine ja peegel istuks õiges asendis. Osadel autodel Min-Nõukogus olid need tiivapeeglid eemaldatud ja asetatud ustele.

Tegelikult oli ka seakõrvadega autosid vähemalt kaks. Aga teisel autol on jällegi mingid tunnused mittesobivad.

Kolmas tunnus on esiklaasi ülaosas olev NMT telefoni antenn. See oli Kadrioru autol ning on selgelt tuvastatav ka Lennart Meri ametivandele sõitmise fotodelt. Lennarti kasutusel olnud autol oli telefon täiesti olemas, seda teatakse ja mäletatakse. Minu autos on tagaistme juures polstris NMT telefoni augud. Antenni enam pole, sest klaas on uuemal ajal juba vahetatud ning oksjonil oli telefon juba eemaldatud nagunii.

Neljas tunnus on valge randiga rehvid. Neid oli vähemalt kahel autol, võib olla mingil hetkel isegi kolmel. Aga teis(t)el valge randiga rehvidega auto(de)l on originaal peeglid tiiva keskel ning pole kolme lipualust. Vaadakem siis kasvõi sedasama pilti korra originaalsuuruses. Siin on näha uue tüübi stangega auto, valge randiga rehviga, aga originaal peeglitega ja kahe lipualusega ja ilma NMT telefonita. Seega ei olnud tema 1992. aastal Toompeal.


Ning veel üks ja suht kindel tunnus, et just selle autoga sõidutati meie esimest presidenti vannutama on summutiotsad. Tal on küljes täiesti ainulaadselt valed summutiotsad. Siin alloleval pildil on meie maja teine Gaz 14 (001AAK) ja temal on küljes originaalsed summutiotsad, sellised laiad ja madalad. Aga mitmelt pildilt on hästi tuvastatav, et just nende tobedate allapööratud trompetitega nagu minu autol sõidutati presidenti.


Kogu jutu mõttena võib nüüd tunduda, et ma tahan jubedalt tõestada, et mul on Lennarti auto. Pigem ma ei usu endiselt, et Kadriorgu teenindas 100% alati üks ja seesama auto. Pigem sõideti sellega mis parasjagu sõitis. Küll aga tahan ma väita, et jah, ametivannet viidi president andma just selle autoga ning nende loetavate faktide esitamise mõte on juhtida tähelepanu pisidetalidele, mis aitavad huvilistel ümber lükata mõne teise Eesti tšaikaomaniku väited, et just neil on Lennarti auto. Neid on Eesti vähemalt kolm muide Very Happy

Aga järgmises postituses jätame seljataha ajaloo ja glamuuri ning hakkame ikka korralikeks tšaikameesteks - näpud õlised ja sõrmenukid katki. Ega Tšaika pole mingi Volga, seda saab ikka korralikult remontida!
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud