Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-Gaz 31013 '92 G/K Sõbra
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 266 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 31013 '92 G/K Sõbra
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 31013 '92 G/K Sõbra
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
insener
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 14, 2007
Teateid: 297
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K dets 05, 2012 3:05 pm    Postita teema: Vasta viitega

kuna 162AAK on nii vanatehnika, müügiväärtuse kui tarbemasina kontekstis suht väärtusetu, siis tundub selle komplektse kere kasutamine väga mõistlik lahendus 31013 "restaureerimisel". Nii annab ka nö tuluks pöörata osa neid kulusid (sh enda aeg), mis 162AAK retsureerimisse on kulutatud ning mida võimalik 162AAK müügihind kaugeltki ei kata.

igal juhul edu põneva projekti elluviimisel.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: E dets 31, 2012 2:03 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kuna pereuniversaal sai komplekteeritud, oleme hakanud end pikkamööda uue projekti lainele seadma. Nagu sõber Vahur MTJ-ist on kirjutanud, peaks enne asja restaureerimist viima end kurssi asja ajalooga ja seadma konkreetsed eesmärgid. Volgade ajalugu on mind alati huvitanud ja hiljuti oli võimalus saada veidi enam teavet ka V8 mootoriga Volgade kohta.

V8 mootoriga Volgade ajalugu algab teadupärast Gaz 23-ga, millest ei tehtud mingit saladust ja mida algul loodeti müüa ka eksporti. Gaz 24 baasil erimudel 24-24 jäi aga algusest peale mitteametlikuks. Vale oleks öelda, et salajaseks, sest tegelikult ei tehtud tema olemasolust mingit saladust. Ta eksisteerib täiesti ametlikult ka mitmetes omaaegsetes raamatutes, muuhulgas näiteks tehase ametlikus sõidukite komplekteerimislehel. Ta kannab täiesti ametlikku tehase pirkat ja numeratsiooni. Lihtsalt see mudel ei kuulunud tsiviilsõidukite nimistusse ja seda eraldati vaid kindlatele asutustele.

Esimene Gaz 24-24 komplekteeriti 1973. aastal ja esimesel tootmisaastal tehti neid täpselt 100 tk. Edasi hakati neid valmistama igal aastal suurusjärgus 150 autot. 24-24 sai eraldi ¨assii numbri, mis algas nullist. Minu valduses oleva 1978. aasta 24-24 tehase etiketil on tema seerianumber jõudnud juba 731-ni. Gaz 24-24 täpset tootmisarvu pole teada, kuna tema ¨assii numbritega jätkas Gaz 24-34. Tõenäoliselt tehti see muudatus aastal 1986. Gaz 24-34 tootmisarvud olid juba märkimisväärselt väiksemad kui 24-24 omad. Kui 1986 aastal komplekteeriti veel 122 autot, siis juba 1987 kõigest 72 sõidukit. Edasi jätkati igal aastal keskmiselt 30-40 autoga aastas.

Kokku toodeti aastatel 1973 - 1991 Gaz 24-24 ja Gaz 24-34 erimudeleid ca 2131 autot. Neist umbes 1900 tk olid mudelid 24-24 ja ca 231 tk mudelid 24-34. Siiski on teada, et ka peale 1991. aastat komplekteeriti veel mudeleid 24-34, kuid täpne arv pole teada. Tõenäoliselt ei ületanud see paarikümmet autot. Siin näiteks on ühe auto etikett, mis kannab seerianumbrit 241. Niisuguse kujundusega etikette hakati minu teada kasutama alles 1992. aastal.


Gaz 24-24 tootmisarvude sisse mahub ka mudel 24-25. Kui esimene oli nn julgeoleku tavamudel, siis 24-25 oli paremini viimistletud mudel mida kasutati peamiselt valitsuse kolonnide eskortimisel. Tehniliselt erines 24-25 tavamudelist ekraniseeritud elektrisüsteemi poolest. Nii 24-24 kui 24-25 valmistati vähesel määral ka universaalkerega (Gaz 23 tehti vist universaalina ainult 1 auto). Tehase andmetel oli 24-24 tühimassiks 1750 kg, maksimaalseks kiiruseks 190 km/h ja kiirendusaeg 0-100 km/h 15 sekundit.

Esimene Gaz 3102 baasil V8 erimudel komplekteeriti 1985. aastal. Siis tehti kokku 4 autot ja aasta hiljem veel 5 tk. 1987 tehti juba 10 autot ja pikkamööda hakkas nende tootmisarv kasvama. Sealjuures on veel selgusetu, mis mootoriga esimesed versioonid varustati. Tõenäoliselt kasutati ZMZ2424, sest tema enda mootori ZMZ505 üllitas tehas alles 1989. aastal.

Tehase enda numeratsioonis eristatakse mudeleid 31012 ja 31013. Tegelikkuses jagavad nad sama ¨assiid ja nende seerianumbrid jooksevad koos. Etikettide järgi oli neil kõigil kaubanduslik nimetus 31013. Tehase numeratsiooni järgi on 31012 lihtsamini varustatud, nn "salajane" eskortauto. "Salajane" tähendas siis seda, et tal oli varjatud, ehk manuaalkäigukasti käiguvalits ja taga üks summutitoru nagu tavamudelil. Kuna tegu oli siiski operatiivautoga, ei olnud 31012 viimistlus kunagi väga rikkalik, vaid tihti isegi tavamudelist lihtsam. Minu valduses olev auto on tegelikult tehase numeratsioonis 31012. Paremaks mudeliks peeti 31013, mille olemasolust ei tehtud mingit saladust. Tal oli taga nähtav topelt väljalasketorustik ja tavapärane automaatkäigukasti valits. 31013 hakati üllitama esmakordselt 1988. aastal, kui Gaz 14 tootmisest maha võeti. Teda pakuti tava-Volgast luksuslikuma alternatiivina Gaz 14 kasutajatele. Selliseid 31013 mudeleid valmis kokku ainult 29 autot. Tõenäoliselt istusid sel ajal bossid juba Mercedestesse ningi luksusliku Vene auto järele polnudki enam vajadust.

Tavalisi opratiivautosid valmistati märkimisväärselt rohkem. Aastatel 1985-1997 tehti neid kokku 283 eksemplari. Peamiselt leidsid nad kasutust erinevate valitsusametnike kortee¸ide saateautodena. Vähesel määral oli neid ka ametnike endi kasutuses.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N jaan 10, 2013 5:00 pm    Postita teema: Vasta viitega

Oli veel vana aasta lõpp, kui ühel päeval käivitasime silindrid ja sõitsime oma hulluga tuppa. Seekord oli juba teada, et senisel kujul ta garaazist enam välja ei sõida. Eesmärgiks oli veidi hinnata tema tervislikku seisundit, et saaks hakata koostama edasisi plaane.

Kuna kapott kippus pidevalt pähe kukkuma, sai see auto küljest eemaldatud.


Tehnika osas teeb kõige enam muret mootorii õlirõhk. Seda lihtsalt pole. Õigemini see tekib koheselt kui veidi gaasi anda, ent tühikäigul langeb nulli ära. Panin külge ka mehaanilise manomeetri ja sain sama tulemuse. Vahetasin prooviks ära õlipumba ja isegi õli, kuid lõpuks ei muutunud midagi. Sooja mootoriga tühikäigul rõhku pole. Seega ees ootab mootori alumise osa remont.

Saamaks mingit aimu mootori silindrite ja klappide seisukorrast mõõtsime ära surved. Selles osas võib vist rahule jääda. Surved on hulka suuremad kui harilikult Gaz 2410 mootoritel ning üsna ühtlased.


Edasi oli vaja ühel hetkel välja mõelda, mis suunas meie projekt liikuma hakkab. Kas hukata selle auto nimel oma 162AAK või ehitada ikkagi originaalne auto üles. Kuna me ise eriti kibedad keevitajad pole, tuli kutsuda eluaegse kogemusega keevitaja ja küsida tema ekseperthinnangut. Saamaks paremat ülevaadet auto kere olukorrast tundus vajalik kiiresti paljastada kõik tema saladused.


Keevitaja hinnag asjale oli üsna hea. Siin polevat midagi võimatut ja auto kere olla täiesti kasutatav. Nina pole kõver mitte sellepärast, et ta oleks läbi roostetanud, vaid tegemist on kunagise avarii tulemusega. Temaga on aetud kunagi üsna õnnetult mingi kivi või kännu otsa. Nii, et kõik kapotialused plekid on sirged, kuid esimesed poolraamid on esisilla kinnituse juurest paindunud kõveraks. Juhi poolel rohkem, teine vähem ja esisild on all täiesti viltu. Oskajad mehed väänavad poolraamid aga edukalt sirgeks tagasi. Esimeste lonseroonide ülemised nurgad on läbi roostetanud, kuid need saab ära remontida ja uued tugevdused teha.

Igal juhul jõudsime otsuseni, et 162AAK elab oma senist elu edasi. Asi see siis lõpuks ära ei ole veel üks Volga ehitada. Nii saamegi jälle eksperimenteerida värvitöödega, saame teostada oma unistusi uue salongi koostamisel jne. Ning tegelikult on ju aastate jooksul kogunenud riiulile muljetavadav hulk 3102 kere- ja ehisdetaile, mida saaks nüüd mõistlikult ära kasutada.

Pikkamisi hakkasime siis oma patsienti lahti võtma. See on huvitav projekt, sest praktiliselt miski pole päris nii nagu me oleme harjunud. Küll sellel autol on palju igasuguseid hüdrovoolikuid ja torusid. Igast august tilkus ja nirises mingit vedelikku pähe ja töö oli üldiselt kole. Lisaks tavalisele Volgale on tal ju veel automaatkasti jahutustorud ja roolivõimendi süsteem. Ruumi pole kapoti all üldse ja lisaks tuleb iga asi enne eemaldamist üles pildistada ja võimalusel paberile kirja panna mingid märkused tema kohta. Nii on see lammutamine võtnud aega kordades rohkem kui tavalise Volga puhul.

On ka mõned tähelepanekud olnud. Näiteks on huvitav pisidetail, et eriteenistuse autol on kokku kolm klaasipesuri düüsi. Juhipoolel on neid kaks, millest ühe jaoks on kojameeste raami küljest täiendav kinnitus. Samodelkin see pole, sest keevituspunktid on originaalvärvi all.


Kere on muidugi päris ulatuslikult teistsugune. Täiesti erinev on tulesein, olulised erinevused on poolraamides, lonseroonide toestuses, käigukastutunnelis, kapotialuste detailide paigutuses, radikakinnituses ja selle ümbruses. Tal on pikk akuraam mahutamaks ära 35 cm pikkust akut. Kõikvõimalike lisavidinate nagu kommutaatorid, releed, massilüliti, tugevvoolu kaitsmekarp, roolivõimendi jms jaoks on kerel eraldi kinnitused. Palju on täiendavaid avasid ja süvendeid, et voolikud ja torud vajalikest kohtadest läbi mahuksid. Roolikarp näeb küll samasugue välja kui tavalisel Volgal, kui tema kinnitused poolraami küljes on lahendatud teistmoodi. Lisaks on roolikarbi ja kere vahel paks distantsplaat, mis peaks keerama rooli juhi suhtes otseks. Tavalistel Volgadel on ta teatavasti viltu.

Omamoodi napakas lugu ilmnes salongi küttega. Olin selle autoga mõni aasta tagasi talvel ühe pikema otsa sõitnud ja imestasin, et kuidas ta saab seest nii külm olla. 5,5 liitrine mootor peaks ju ometi piisavalt sooja tootma. Asja lahkama hakates selgus siis tõde. Esiteks pole tal salongiradika tsirkulatsioon üldse veepumbaga ühendatud, vaid see on tehtud isevoolne. Teiseks on salongiradika vooliku ühendus esimese radiaatoriga nii lolli nurga all, et voolik tuleb keerata täisnurka. See aga paratamatult poob vooliku täiesti kinni. Kuna tegu tundub olevat ka originaalse voolikuga, võib oletada, et see auto läbis kogu oma teenistuskäigu ilma salongikütteta. T¨ekistidel polnud sooja vaja. Selleks oli karvamüts.


Seest tundub 31013 visuaalselt üsna samasugune kui tavaauto.


Tegelikult ta ongi enamuses sama. Lihtsalt kõrvalistuja jalgade juures on põrandas kumera luugiga kaetud auk, et mahutada ära kollektorit ja muuta võimalikuks pükste kinnituspoltide keeramine. Lisaks on sees mitu kinnitusraami mingile kunagi kasutatud eritehnikale. Sealjuures üks rakis keskkonsoolis tundub olema tehase töö ja sinna tulevad ka originaal elektrijutmestiku harud. Ilmselt peaks selle tulevikus ka säilitama.


Eriteenistuse auto elektrisüsteem on üldse täiesti teistmoodi kui teistel. Kõik releed on toodud sügavalt armatuuri seest hoopis kergemini ligipääsetavasse kohta juhi jalgade juurde. Lisaks on tal juhtmeid kuidagi pööraselt palju ja kimbud on jämedad. Osa juhtmeid (süütesüsteemi osad) on varjestusega. Eks kunagi hakkan end selle juhtmesiku salapäradega kurssi viima. Praegu näen vaid niipalju, et juhi käe-jala juures on palju lisalüliteid ja mitmed tavapärased lülitid ei täida ilmselt päris tavapärast funktsiooni. Näiteks elektriantenni lülitile tuleb tavalisel Volgal külge vaid kolm juhet, kuid sellel tuleb kuus ja neist üks on umbes 5mm paks. Huvitav on seegi, et seal kus tavalisel Volgal on ribikatiku trossi käepide, on temal hoopis täiendav 12v pistik. Lisaks veel võtmeta käivituseks vajalik lüliti ja veel mingi salapärane lüliti, mille funktsiooni ma ei tea.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Metalliotsija
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 01, 2004
Teateid: 563
Asukoht: Käesalu, Keila vald

TeadePostitatud: R jaan 11, 2013 9:30 am    Postita teema: Vasta viitega

Suur töö on taas ette võetud, igavene au ja kuulsus asjaosalistele!

Mainin ka seda, et sõber Erlend otsis Liinuska GAZ-21 mootorist samuti õlirõhku ja leidis selle nukkvõlli saalede vahele kadunud olevat. Ehk siis kindlasti kontrollige eriväljaõppega loomal ka seda piirkonda! 21 ja 24 nukkvõllisaalede vahetamine/sobitamine pidi väga vaevarikas olema ja võibolla seetõttu ongi paljudel mootoritel tegemata jäetud. Sealt siis ka levinud madal õlirõhk ja tavapärased punaselt hõõguvad kontrolllambikesed soojenenud tühikäigul.



D. Metallov.
_________________
Haapsalu EPT
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: R jaan 11, 2013 10:24 am    Postita teema: Vasta viitega

Nukkvõlli saalesid kahtlustas ka vana kooli meeskond "kombainikuurist", kellega meil on head suhted. Need tunduvad õnneks kataloogi andmetel olema Gaz 53/66 mootoriga samad. Kepsulaaledega enam nii lihtne ei ole.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N jaan 17, 2013 4:11 pm    Postita teema: Vasta viitega

Pikkamisi autot lammutades jõudsime ühel päeval mingi veendumuseni, et "täna tõstame mootori maha". Meie jaoks kahtlemata täiesti uus katsumus. Kuidas ta üldse ära käib? Kas tuleb kast enne eemaldada või peaks ta tõesti koos kastiga kuidagi välja mahtuma? Millega teda tõsta? Kas äkki peaks silla alt ära laskma, et ta käigukastitunnelist välja mahuks? Palju küsimusi, millele kusagilt vastust ka võtta polnud.


Mirski ettepanekul käisime enne poes ja ostsime spetsiaalse tööriista. Sellega saab tasakaalupunkti muuta ja ühes sellega ka mootori kaldenurka, kui ta nööri otsas ripub.


Algul oli mõte, et äkki peaks ikkagi kasti otsast ära võtma. Kuid lõpuks selgus, et see ei ole tehniliselt teostatav. Seega eemaldasime lihtsalt käiguvalitsa süsteemi ja lasime mootori kinnitustest lahti. Algul nägime päris palju vaeva, et teda oma urust välja meelitada. Mootorit tõstes takerdus ta kasti turbiiniga vastu tunneli lage ja ettepoole tõmmata ei saanud, sest karteripõhi istus sillatala taga kinni. Autol tõusid juba rattad maast lahti, kuid mootor välja ei mahtunud.

Aga meie uuest tööriistast oli kasu. Kui olime tuleseina küljest veel ühe poldi välja keeranud (jah ... ruumi on nii vähe, et ca 1 cm pikkune poldikonts ei lasknud mootoril välja tulla) ja mootori kaldenurka reguleerinud, tõusis ta lõpuks vaevata mootoriruumist välja.


Iseasi oli nüüd muidugi see, et garaazi lagi oli niipalju madal, et mootori üle auto nina tõstmiseks jäi ruumi puudu. Tuli rattad alt võtta ja lasta auto piduriketaste peale. Siis saime oma ahju viimaks kätte.


Nüüd jäid veel eemaldada uksed ja klaasid ning valmistada auto ette algavateks plekitöödeks. Selle pähkli anname pureda oma ala spetsialistile. Saab olema huvitav näha, mis sellest lõpuks välja tuleb. Tal on päris andekaid lahendusi tavavolgaga võrreldes. Oluliselt jämedama toestusega esiosa, topelt põrand juhi jalgade juures jne. Eks millalgi kirjeldab lähemalt. Sealjuures on omamoodi armas see, et ta on ehitatud kuidagi nii vägisi ja robustselt. Kõik tema "originaalsed" detailid on tegelikult kas käsitsi taotud või üsna jõhkrate vahenditega ümber ehitatud tava Volga detailidest. Samas on kõik punktkeevitused tehase omad ja kõik need jubedad detailid tehase krundiga. Ilmselt polnudki taolisel eritehnikal viimistlus obligatoorne.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: T veeb 05, 2013 5:04 pm    Postita teema: Vasta viitega

Gaz 31013 lammutamine ja keretööde algus on olnud avastusterohke. Mind vägagi huvitab, mismoodi neid autosid omal ajal ehitati. Kas ta valmis spetsiaalselt valmistatud keredetailidest ikkagi tavakonveieril või ehitati ta põrandal nullist? Kindel on see, et tavalisest Volgast ta ümber ehitatud ei ole. Ta on ikka sündinud Gaz 31013-na, kuna kõik erikujulised ja rõvedalt tehtud tükid on ilusti tehase krundi all ja paika pandud nii nagu tehases ikka.

Aga ei saa mööda vaadata faktist, et kohati on tema ehituskvaliteet tõesti nii kole nagu oleks "üks mees ise teinud". Tal on väga paljud kere ehituslikud lahendused teistsugused. Mitmed plekid on erikujulised, kuid samas on kõikjal näha, et need spetsiifilised detailid on kas brutaalselt tavavolga detailidest ümber tehtud või lihtsalt kuidagi käte vahel valmistatud. Kõige ehedam näide on mootori ja salongi vaheline tulesein. Tulenevalt mootori kujust ja agregaatide asetusest, on tema tulesein täiesti teise kujuga. Kõik lohud-kühmud on teistmoodi ja kõik augud on erinevates kohtades. Kuid siin on eriti hästi näha, et tegu polegi originaalse detailiga, vaid prostalt tavamudeli detailist ümber kolgitud. Vanad augud on täis keevitatud ja vastavalt vajadusele uued tehtud. Kogu detaili viimistluskvaliteet on väga "käsitöönduslik" ja üsna hirmus. Samas auto küljes ju seda tehtud ei ole. Ta on ikkagi enne mingi vormi peal ümber taotud ja siis alles autole külge pandud.


Jagaja jaoks on tehtud eraldi süvend. Seegi on üsna kohutava rohmakusega vormistatud.


Mootor võtab kapoti all nii palju ruumi, et iga sentimeeter on arvel. Mahutamaks teda kuidagimoodi siiski ära, on täitsa kodusel meetodil poolraamidel kõrgemad nurgad maha lõigatud ja siledaks keevitatud. Silla kinnituste kohal olev tugevdusvõru on oluliselt õhemaks lõigatud ja lõppvimistlusena veel vasaraga sisse kolgitud.


Käigukasti erinev kinnitus tingib ka autopõranda erineva kuju käigukasti tunneli juurest. See on lahendatud ühe lisadetailiga põrandapleki ja käigukastitunneli vahel. Tunnel ise on muidugi ka veidi ringi kolgitud, mida reedab pildil veidi "mõlkis" olek. Aga jällegi - kuigi see detail pole üldse nagu toode, vaid pigem käsitsi tehtud junn, on ta ilusti tehase krundi all ja paigaldataud auto külge kenasti tehase käekirjaga.


Suht naljakalt on ära lahendatud ka salongiradika kraani erinev asukoht. Muidu on seal spetsiaalne kõrgendus. 31013-l on see kõrgendus lihtsalt rõvedalt maha kolgitud ja kõrvale uued augusd tehtud. Kapoti all ei kattu praktiliselt mitte ükski auk tavalise mudeliga. Kõikjal on näha kinni stantsitud (või needitud?) vanu auke ja sinna kõrvale tehtud uusi.


Parandamaks kere jäikust, on ees jalgade juures tulesein topeltplekiga. Ehk siis lihtsalt teine tulesein on veel omakorda sissepoole juurde keevitatud. Sinna alla kinnituvad kere ja poolraamide vahelised toed. Tore on, kuid kahe pleki vahelt ussitab hästi.


Kere keevitustööd olen seekord otsustanud jätta spetsialistile lahendada. Esimese emotsiooni põhjal tundub, et asi saab tehtud tempokalt. Loodame, et raevukas algus ei tähenda ülesaamatut väsimust projekti lõpus. Kuigi tõsi on, et pidevalt tekib üha uusi nüansse, mis vajavad lahendamist.

Umbes samal ajal tõmmati linna teises otsas üks teine Gaz 31013 tuppa sulama. Siin on ta veel viimaseid hetki oma endises ilus.


Nädal hiljem oli olukord juba muutunud. Veidi rahunesin, kui veendusin, et ka Mati auto on täpselt sama käekirjaga valmistatud. Kuni detailideni välja on nad ühesugused.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: T mär 26, 2013 2:52 pm    Postita teema: Vasta viitega

Eelmise nädala lõpus oli see kauaoodatud päev, kui keevitaja pühkis käed kaltsu sisse puhtaks ja teatas: "VALMIS!". See protsess on olnud pikk, kohati konarlik ja kahtlemata väga avastusterohke. Minu hinnangul meie garaazi kõige raskem kereprojekt. Kõik ei läinud päris nii nagu alguses planeerisime, tulid ette mõned kannapöörded, nii mõnigi algul kobedana tundunud kereosa osutus hiljem kõlbmatuks, palju asju tuli ise nullist teha. Kinnistus teadmine, et teinekord on targem mõelda suuremalt ja asendada amortiseerunud kohti harjumuspärasest suuremate tükkidena. Tagantjärele mõeldes tunduvad jooksvalt tehtud otsused head ja tulemus tundub paljulubav.

Teie ees on Gaz 31013 oma uue elu esimesel päeval.



Kogu esiosa toestus sai tehtud nullist täiesti uus. Ühtegi juppi osta polnud võimalik, kõik tehti sirgest plekist.


Isegi lähedalt vaadates näevad uued detailid piisavalt ehedad välja, et peale mõningast üle viimistlemist ei jää isetehtud tükid värvitud auto küljes eristatavaks.


Originaalist veelgi tugevamad said tehtud koopapoolsed toed. Vanad olid nii ära roostetanud, et sisuliselt hoidis neid koos vaid paakunud pori. Nad ei kõlvanud isegi ¨ablooniks. Aga tulemus pidi jääma originaalile väga sarnane. Keevitaja oli keerulises olukorras, kus ta pidi tootma uued tükid mittemillegi põhjal. Kui originaalis oli tugi ühekordsest plekist, siis meie autol on nüüd üksteise peale keevitatud toplelt talad, jättes iga kihi vahele umbes 10-15 mm õhuruumi.

Esmalt sai tehtud sisemised talad, mis on üsna sarnased tavalise 3102 toestusele. Kuna detail on piisavalt keerulise kujuga, tuli nad teha kolmest osast.


Nende peale veel täiendavad kilbid, seekord kahest osast.


Tulemus auto küljes vägagi usutav. Kui ühendusekohad veel hermeetikuga ära katta ja koobas üleni kivikaitsega üle tuisata, on pilt originaaliga äravahetamiseni sarnane.


Ise olen keevitustööde tasemega väga rahul. Oma jõududega poleks me kvaliteedilt ligilähedalegi saanud. Töö kiirusest rääkimata. Kuigi indu oleks palju, tuleb praegu antud projektis mõningane vahe sisse. Esiteks on vaja mõned olemasolevad autod kevadeks järjele aidata. Teiseks ei soosi praegune ilm kuidagi kere puhastamise ja värvitöid. Loodetavasti tuleme tema juurde tagasi millalgi juuni alguses.

Seni aga saab tegeleda erinevate komponentide ette valmistamisega. Sillad tuleks korda teha, mootori projekt on käima lükatud, tegevust jätkub.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: K mär 27, 2013 2:05 pm    Postita teema: Vasta viitega

Paralleelselt keretöödega sai alustatud ka mootori projekti. Ka siin ei hakanud ise eksperimenteerima, vaid usaldasime need tööd spetsialisti teha. Maha tõstes oli mootoril vaid üks teadaolev probleem - õlirõhku polnud. Samas silindrisurved olid justkui head - ühtlaselt vahemikus 10,5-11.


Mootori lahti võtmist alustati altpoolt. Ma ei lubanud esimese hooga plokikaasi maha võtta, kuna polnud kindel kas ma uued kaanetihendid saan. Avanud alt mootori ja eemaldanud väntvõlli, paljastus üsna tõenäoline madala õlirõhu põhjus. Raamsaaled olid täitsa läbi ja väntvõllil korralikud sooned sees. Kepsusaaled olid veel täitsa pädevad. Selgus seegi, et mootorit oli korra juba remonditud, lihvitud esimesse remontmõõtu.


Saalede probleemi suutsin lahendada. Need õnneks tunduvad klappima veoauto mootori omadega. Väntvõll peaks nüüd minema lihvimisse ja tasakaalustamisesse. Nukkvõlli pole veel maha võetud. Võimalik, et sinnagi läheb rõhku kaduma. Nukasaalede vahetus on suht täpne ja spetsiaaltööriistu nõudev töö. Hetkel pole meil veel teada, kust seda tööd tellida. Kui kellelgi on mõtteid või kogemusi, oleksin info eest tänulik.

Probleemid aga jätkuvad ülevalpool. Tõstnud lõpuks kaaned maha, sai kolvid kätte. Mootorimees ei ole rahul hülsside pinnakattega ja kolbide seisukorraga. On tõesti mõned kriimud sees ja kolbidel ülemised rõngad loksuvad pesas. Kolvid liiguvad silindrites ka üsna kergelt, kuigi mõõdetud surved olid minu hinnangul üsna head. Mehaanik tahaks kogu sisu uue panna, kuid ma ise püüan jääda reaalsuse piiridesse. Tsaika mootori hülsside-kolbide komplekti pole teadaolevalt kusagilt võtta. Oleme otsinud analooge teiste Vene autode riiulitelt, kuid tulutult. T¨aika mootoril on sajased kolvid, mis on märksa kogukamad kui näiteks UAZ-i sajased kolvid ja üldse mitte sarnased ZIL-i sajaste kolbidega. Kui kõigil teistel GAZ-UAZ mootoritel on kolvisõrmed läbimõõduga 25 mm, siis Tsaikal on läbimõõduga 28 mm. Teised on ka seega ka kepsud. Ka UAZ-i sajased hülsid ei ole kasutatavad. Ma vist pole valmis seda asja ka nii peeneks ajama, et silindrid üle puurida ja siis hakata kuskilt kataloogi järgi uusi kolbe otsima. Seega hakkab mulle tunduma, et silindrite osa peab samamoodi kokku tagasi minema ja asi mutt. Ehk käib veel mõnda aega.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Grupp Seltsimehi
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 02, 2005
Teateid: 154
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K mai 15, 2013 6:21 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kas BRDM'i kolvid jms kraam ei sobi?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N juuli 04, 2013 12:20 am    Postita teema: Vasta viitega

Siin teemas on olnud pikk vaikus ja umbes sama vaikselt on ka lebanud meie projekt. Kere on mäletatavasti keevitatud ja ootab nüüd viimistlemist. Selleks tuleks ta kuidagi grilli upitada, sillad eemaldada ja teha ära kogu vajalikud operatsioonid põhja all. See tuleb ära teha suvel, sest see kõlab nagu õues tegemise töö. Lähiajal võtab plaani. Olgugi et ebamugav töö, tundub kere viimistlemine siiski lihtne ja loogiline osa selles projektis. Aga kõik mis selle auto juures seostub nimega "T¨aika" ajab mul ihukarvad turri.

T¨aika tehnika on iseenesest lihtne, kuid paraku täiesti remondikõlbmatu varuosade puuduse tõttu. Tema juppe lihtsalt polegi võimalik hankida. Vähemalt meil ei õnnestu. Ning justkui oleks sellest veel vähe, on meid õnnistatud veel Tsaika mootori haruldasema versiooniga. Tavaline ZMZ 13 mootor on veel üsna levinud variant. Kuid meil on tegu uuema ZMZ 505 põlvkonnaga, mis sisuliselt on Gaz 14 mootori eriversioon. Kuigi põhiplaanis on nad eelkäijaga sarnase ehitusega, erinevad nad üksteisest päris paljude nüansside poolest.

Lahti võtmisel selgus, et kolvid-hülsid sari on üsna kulunud. Mitte küll totaalselt pekkis, kuid võiks uued panna. Suuri kulumisjälgi nagu pole, kuid kolvid liiguvad hülsis üna lohvkalt ja rõngad loksuvad kolvi küljes. Seniajani pole meil õnnestunud sobivat komplekti leida. 100mm läbimõõduga hülsse on ka UAZ-il, kuid nad pole üldse sarnased. Olen juba leppinud faktiga, et läheb samamoodi kokku tagasi. Midagi pole teha kui mul pole neid tükke.

Nüüd tabas aga juba järgmine üllatus. Olin ostnud Gaz 13 kataloogi järgi talle valmis kõikide saalede komplektid. Plokk käis töökojas uusi nukasaalesid paigaldamas ja seal ilmnes huvitav probleem - Gaz 53 nukasaaled lähevad plokki küll sisse, aga mõõtu freesida neid ei õnnestu. Liiga palju tuleb maha võtta, et sisemine läbimõõt paika ajada. Lihvib saale rahulikult kuni metallini välja ja jääb veel puudugi. Tuli siis välja, et 505 mootoril on teistsugune nukkvõll. Kui Gaz 53 nukkvõlli kael on läbimõõduga 50 mm, siis meil on ca 52,5 mm. Nukad ise on ka kõrged ja ümarad. Põhimõtteliselt on tegemist sport nukkvõlliga. See teadmine on tore, kuid mina olen täna olukorras, kus mul pole võimaik seda mootorit kokku panna. Sest Gaz 14 nukasaalesid pole mul kusagilt võtta. Kataloog näitab Gaz 53 ja Gaz 13 mootorile kõiki saalesid ühesuguseid, kuid Gaz 14 omad on kõik erinevad.

Jääb tegelikult kaks varianti - kas õnnestub leida või lasta teha sobivas mõõdus saaled (vähetõenäoline) või asendada nukkvõll Gaz 53 omaga. See näeb aga minu oma kõrval üsna niru välja. Kaela läbimõõt on viksem, nukad veel palju madalamad ja teravad. Milliseid muutusi see mootori töös kaasa toob, võib vaid oletada. Samas kataloogi järgi võiks nagu oletada, et Gaz 13 ja Gaz 53 nukkvõllid on samad. See loob vundamendu uskumisele, et Tsaika 5,5 liitrine mootor oleks võimeline töötama ka selle Gaz 53 nukaga. Isegi kui ta kaotab natuke võimsust suurtel pööretel, ei ehmata see teadmine mind just ülemäära. Aga kust ma tean, kas 13 ja 53 nukad on ikka samad? Kataloogi number on neil muidu sama, kuid 53 omal on lõpus veel täiendav numbes -10. Kui kellelgi on mingeidki kogemusi Gaz 13 või 14 mootorite remondi eripäradega, võiks mind hea nõuga abistada: telefon 5294360 või martin@hertz.ee

Olles nüüd võrrelnud 13 ja 505 mootorite kataloogi numbreid, on mul juba paha tunne ka väntvõlli saalede osas. Sest 53 ja 13 näitavad samu saalesid, kuid 14 hiilgab jälle mingite oma numbritega.

Ühesõnaga, olen vägagi tänulik igasuguse info eest Gaz 53 mootori tuunimisest Tsaika tükkidega ja vastupidi. Et mida millega asendada saab ja milliseid alternatiive on võimalik kasutada.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: T juuli 23, 2013 3:19 pm    Postita teema: Vasta viitega

Eelmise postituse järel helistasid mulle mitmed seltsimehed, kes püüdsid nõu ja jõuga aidata. Mitmest vihjest oli ka abi. Üldiselt on see 31013 mootori projekt juba nii pikk lugu, et ma ei oskagi seda väga kompaktselt kokku võtta. Soovitan sellist projekti kõigile kes tunnevad, et nende elus on liiga vähe värvi.

Ühesõnaga jõudsime eelmine kord sinnamaani, et ma jäin toppama nukkvõlli saalede taha. Hakkasin otsima variante uute saalede valmistamiseks. Kui häda väga suur, hakkavad tekkima ka lahendused. Esimene vihje tuli Taavo-Erkki Vitsuti garaazi meeskonnalt, kes teatavasti ehitavad võistlusmootoreid USA autodele. Sain hulga ideid ja kontakte, kes võiksid vajadusel ehitada mulle T¨aika ploki sisse sisuliselt USA mootori ja vastavalt tellija soovidele tuunida selle ka näiteks 500-700 hobujõuni. Aga peamine kandev idee oli see, et teha mootorisse ise pronksist nukasaaled.

Edasi uurisin venna betoonitehaste meeskonnalt võimalikke variante materjalide osas. Nendel on ju seal igasugustes mõõtmetes liikuvaid ja pöörlevaid detaile, mis vajavad pidevalt varuosi. Soovitati kasutada mitte tavalist pronksi, vaid grafiitpronksi. Anti ka kontakt, kust seda hankida. Ostsin siis vastavast materjalist puksid, ehk liuglaagrid, ja viisin kogu selle lähteülesande Urmas Teearu töökotta. Läks aega ja maksis omajagu raha, kuid lõpuks olid mul sobivas mõõdus grafiitpronksist saaled mootoris sees. See materjal oli olnud nii libe, et treipingis olla teda olnud väga raske töödelda. Ehk siis töötab ka nii nagu vaja. Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis nukasaaled ei saa ka mingit löökkoormust (erinevalt väntvõlli saaledest) ning nukkvõll teeb ju väntvõllist ka poole vähem pöördeid. Seda enam, et tõukurid libisevad ju nukkvõlli peal üldse ilma mingite saaledeta ja ei kiilu kinni. Seega usun, et see lahendus töötab.

Kuna ma olin alguses mitu erinevat allikat lahti kaevanud, sain vahepeal ka kõne Tartust, et toodagu mootor ja nukkvõll sinna ning seal on mees, kes teeb talle originaalsed babiidist saaled sisse. On ennegi tehtud ja mõned taksod sõidavd Tartus tänaseni nende saaledega. Aga mul oli juba saalede küsimus lahenenud.

Tõin mootori korraks koju, et ta enne komplekteerimise algust kenasti puhtaks teha. Tühi plokk mahub mugavalt Golfi pakiruumi.


Siin on näha siis saaled ja üle treitud nukkvõlli kanal. Mootorimees kirus, et nii kehva viimistlusega mootoriplokki on ta varem ainult teist T¨aika mootorit tehes näinud.


Peale paaritunnist pesu sai plokk üsna kena. Värvima seda kindlasti ei pea. Osad hülsid on pesadest tööde käigus välja kukkunud. Kuid sellest pole midagi, sest samal ajal jõudis lõpusirgele ka üks teie habemega projekt.


Meie mootorimees Sergei ei olnud rahul mootorist välja võetud kolvigrupiga. Nad oleks saanud küll vajadusel ka tagasi panna, kuid esimene eelistus oli ikkagi uus komplekt. Aga kust võtta T¨aika hülsside-kolbide komplekt? Olles läbi lugenud erinevad Vene foorumid ja kogu teadaoleva info T¨aika mootori kohta, sai lõplikult kummutatud naiivne lootus, et äkki õnnestub leida midagi sõjatehnika või veoautode riiulitelt. Tegemist on siiski ainult T¨aika mootoriga ja selle mootori varuosi lihtsalt pole olemas.

Aga edasi läheb teema juba ulme valdkonda. Sm.Mirski kurtis meie mootori probleemi Kiievis tänaval ühele juhuslikule autohuvilisele, kes arvas, et ta võib teada kedagi, kellel võib midagi sellist olla. Üsna paljulubav eks? Igal juhul vahetasid nad kontakte, kuid mingit tagasisidet ei tulnud. Umbes poolteist kuud hiljem puhastas Mirski oma mailboksi ja avastas kogemata prügikastist mingid salapärased arusaamatute märkidega kirjad, kus ainult saatja nimi oli loetav - sama mees, kes Kiievis tänaval oli jutustanud. Mirski pöördus tema poole palvega kogu jutt uuesti saata. Lõpuks saigi tagasi loetavas keeles info, et ühel inimesel Moskvas on see kolbide-hülsside komplekt olemas ja saatis mehe mailiaadressi.

Edasi hakkas Mirski pommitama Moskva meest ja palus kirjutada Vene keeles ka Sergeil. Mõnda aega ei tulnud mingit tagasisidet. Kuni nädal-paar hiljem täiesti ootamatult tuli Moskvast teade, et on tükid olemas ja ta on nõus müüma. Hind oli vastuvõetav. Umbes nädalapikkune kirjavahetus selle kodanikuga paljastas ka nende detailide veel ulmelisema päritolu. Tal endal on ka 31013, millele ta otsis pikka aega tulutult neid samu asju. Kuni ta lõpuks leidis mehe, kellel oli mõjujõudu ZMZ mootoritehases. Ning kui õigeid kange tõmmata, oli ZMZ nõus valmistama talle eritellimusena soovitud tükid. Ainus häda, et ta pidi tellima korraga 2 komplekti. Sealt siis jäigi üks komplekt üle.

Aga kuidas neid kätte saada? Mikhail Moskvast ütles, et Vene postiga ta neid saata ei julge. Et see ei ole variant. Moskvas mul kontaktisikut pole. Uurisin edasi kullerfirmadest, kuid nemad hakkama ei saa. Lõpuks DHL oli nõus ära tooma, kui saatja ajab kohapealsest tolliasutusest välja kauba maksumust tõendava dokumentatsiooni. Ja siis küsiti ka toomise eest 240 EUR pluss KM. Lihtsam oleks siis juba lennukiga Moskvas ära käia.

Viimaks tuli kogemata välja, et üks Mikhaili sõber plaanis sõita Vilniusesse. Tegin Mikhailile rahaülekande, tema andis asjad oma sõbra kätte, kes tollis need transiitkaubana Valgenevest läbi ja toimetas viimaks Vilniusesse. Sealt aga sai ta saata nad juba Cargobussiga mulle Tallinnasse. Nu blin logistika ah?

Aga kohale see pakk tuli.


Ja tõepoolest ongi täiesti uustoodangu asjad. Mitte mingit vana kooli õlipaberit või konserveerimismääret. Kõik detailidele löödud templid ja pakendid on värsked ja tutikad. Ning komplektis on siis kõik vajalik olemas: hülsid, kolvid, sõrmed koos stopperitega, kolvirõngaste komplekt ja isegi hülsside alla vaskseibid. Ning vana detailiga kõrvutades tunduvad isegi umbes samasugused. Tunne oli küll selline, et õnn oli koduõuele jõudnud.





Siiski pole veel kõik vajalik olemas, et mootor lõpuni kokku panna. Aga näib, et lootusetuna tundunud mootoriprojekti selgroog on murtud. Kui on uusi uudiseid, kannan ette
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Grupp Seltsimehi
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 02, 2005
Teateid: 154
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K juuli 24, 2013 4:12 am    Postita teema: Vasta viitega

Ilus näeb välja küll see pakike!
Jõudu tööle seltsimehed!

Lugupidamisega,

Grupp Seltsimehi, kusagilt Havanna lähistelt.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
MTJ juhataja
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Aug 07, 2007
Teateid: 437
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K juuli 24, 2013 7:32 am    Postita teema: Vasta viitega

Tore lugeda, kuidas nõel heinakujast üles leiti! (Tegelikult leiavad asjad meid üles, kui õige aeg on käes).
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2722
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N juuli 25, 2013 3:22 pm    Postita teema: Vasta viitega

Mootori komplekteerimine seisis nüüd veel teadaolevalt ainult tihendite taga. Gaz 13 mootori tihendid pole ka just päris laiatarbekaup. Mingid üksikud tihendid kattuvad ka Gaz 53 omadega, kuid enamuses on tegu siiski eripäraste toodetega. Osasid tihendeid on võimalik ka kerge vaevaga ise kodus järgi teha. Kuid plokokaanetihendeid ei tee ju. Ja need ei ole 53 omadega üldse sarnased ka. Taas üks põnev ülesanne mida lahendada.

Kiievis toimetab veebikauplus www.avtoclassika.com kus müüakse vähesel määral ka T¨aikade tükke. Meie mootoriprojekti algusfaasis pakkusid nad ainult plokikaanetihendeid. Abiks seegi. Kuid tänaseks on nad juba edasi arenenud ning täna pakuti tervet Gaz 13 tihendite komplekti. Ma ei oska sellele uustoodangu kaubale veel kvaliteedi hinnangut anda, kuid terve komplekti hind oli ainult 8 eurot kallim kui kahe plokikaane tihendi eest eraldi. Seega tellisin pikemalt mõtlemata komplekti. Mõni päev tagasi tuligi Ukrainast pakike.


Selline see komplet oli. Puudu olid miskipärast ainult need "lipukesed" väntvõlli otsapuki vahele. Need lubati esimese pärimise peale järele saata.


Lisaks oli mul vaja ka uusi mootoripatju. Minu enda mootoripadjad olid suht räbalad.


Ukraina pood pakkus neid, kuid maksid nii haigelt palju, et iga kord kui hakkasin vaimu valmis sättima nende ostmiseks, hakkas pea ringi käima - 275 dollarit paar. Lõpuks siiski jõin klaasi suhkruvett ja ostsin nad ära. Midagi pole parata, mootoripatju on vaja ja krusade riiulilt neid ei leia. Pettumus oli suur kui oma uued padjad kilest välja harutasin ja konstateerisin, et nad polnud mitte uued, vaid taastatud. Vanad roostes tükid on uuesti täis vulkaniseeritud ja üle värvitud. Tunduvad käte vahel küll tugevad ja korralikud, kuid nad pole siiski see mida ma ootasin.


Saatsin müüjale teate, et need tükid ei vasta kirjeldusele ja tegin ettepaneku, et saatku mulle uued tükid või maksku pool rahast tagasi. Ilma suurema nurinata vabandati ja saateti kohe pool rahast tagasi. Selles mõttes soliidne värk.

Mootorimees Sergei käib nüüd puhkusel ära ja lubas augusti teises pooles meie mootori puhanud peaga kokku panna. Loodame parimat.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8  Järgmine
Lehekülg 2, kokku lehekülgi 8

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud