Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-Gaz 31013 '92 G/K Sõbra
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 100 külastaja(d) ja 1 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 31013 '92 G/K Sõbra
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 31013 '92 G/K Sõbra
Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2685
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N jaan 19, 2012 5:13 pm    Postita teema: Gaz 31013 '92 G/K Sõbra Vasta viitega

Austatud seltsimehed,

Alanud aasta glasnosti tingimustes olgu siis seegi lugu ära räägitud. Täpselt aasta tagasi toimus üks tore vanatehnikaüritus. Käisime keset külma ja lumerohket jaanuarikuud mustade Volgadega laiamas. Ainult et seekord polnud tegu päris tavaliste Volgadega. Mina osalesin vaatlejana ja reservi arvatuna.


Pärast seda üritust algas närviline periood. Ilmselt olin jälle liiga palju rääkinud. Kutsuti välja, vestleme. Jõime kohvi ilma koore ja suhkruta, paks põhjas. Lasti minema ilma eriliste tagajärgedeta. Aga paluti valmis olla "algavateks sündmusteks". Anti mõista, et eriatobaasi ümberkorralduste käigus võib osutuda võimalikuks bilansiliste varade ümberjagamine nimekirjade alusel. Selge, et neid ei jagata igaühele. Olin kui puuga pähe saanud. Kas tõesti hakatakse taolist tehnikat välja kirjutama? Milleks? Kes veel nimekirjas on? Sain veel mitu korda kohvil käia. Paluti kirjutada avaldus. Kuidas võtta üle sõidukit, mida ametlikult pole olemas? Arutasime võimalusi amortiseerunud vara maha kandmist asutuse bilansist vanarauakupongide eest. Lõpuks teatati, et sellega "on korras" ja paluti ilmuda etteantud ajal etteantud kohta. Vältimaks jamasid olime igaks juhuks käruga kohal. Oli 31. jaanuar 2011.

Ilma erilise tseremooniata lükati suurem lumi pealt maha, loeti mõned manitsevad sõnad ja aeti Volga peale. Veidi rabatuna asjade käigust lahkusime kiirelt, sõnagi lausumata.


Kodus ajasime looma sooja tuppa sulama. Siis tekkis esimene pingelangus ja võimalus uue eraldisega põgusalt tutvuda. Kere esiosa on raske mootori all päris korralikult sorgu vajunud.


T¨ekistide auto salong oli üldjoontes korralik, kuigi nägi välja nii segamini, nagu oleks just teenistusest tulnud. Tegelikkuses sõitis see auto oma viimase "ametliku" sõidu ilmselt aastal 2006. Peale seda on ta seisnud erinevates tingimustes.


Kapotialune ja tehase etikett kinnitab auto haruldast tõugu. Erimudel järjekorranumbriga 156.


Nu biln. Mis edasi?
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Simmtann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 28, 2008
Teateid: 123
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: R jaan 20, 2012 7:22 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tervitus.

Kodanik, kes peaks nime järgi surnud olema, pajatab foorumis lugusid asjadest, mida olemas ei ole... Väga huvitav kompott tõepoolest.

Aga, seltsimees, teie saavutused Volgade maailmas teevad vähemalt mind küll nii kadedaks, et ... ma ei teagi... hakka või ukselinke nina alt ära ostma!

Tanel, jätkuvalt mitte volgat omav...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 405
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P jaan 22, 2012 12:50 am    Postita teema: Vasta viitega

Oli vist päev enne Riiat... Justkui nähtud mingit tumedat kogu liikumas suurel kiirusel...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2685
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: P okt 21, 2012 11:24 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ammu pole ma edastanud mingeid uudiseid meie valduses oleva eritehnika kohta. See vesi on ikka nii paigal seisnud, et pole väga millesti kireda olnud. Aga kuna ma istun nüüd palavikuga kodus, on juba esimese päeva õhtuks nii kohutavalt igav, et lõikasin mõned vanad fotod formaati.

Ilmselt pole see seltsimeestele enam ammu saladus, et eriautobaasi likvideerimine tõi meie siseringi veel teisegi 31013. Teine auto sai kuuluma Viimsi autokollektsiooni koosseisu. See oli oluliselt parema komplektsusega auto, kuigi nõudis ka üsna palju putitamist enne kui ellu ärkas. Tammepärjas sai eelmisel suvel tema ümber päris palju ajusid ragistatud ja teise auto pealt juppe käidud toomas. Lõpuks saime ta enam vähem rahuldavalt tööle. Nendel fotodel on ta esimest päeva meie käes.


Kasutasin teda 2011 suvel üsna palju igapäevaselt. Sõita oli temaga üle ootuste hea. Ta sõidab Volgast nii palju paremini, et pigem võiks teda pidada mingiks välismaa autoks. Ta on Volgast vaiksem, rool on kiirem ja täpsem, ta sõidab sujuvalt ja püsib paremini teel. Pakiruumist viskasin selle täiendava 100 kg välja, sest vihmase ilmaga järskudel pööretel võis raske tagaosa hantliefektina auto teistpidi keerata. Kergem pära tähendas vihmas küll rohkem suitsurõngaid ümber tagaratta, kuid auto tundus ikkagi ohutum. Ta osutus üllatavalt töökindlaks ja iga ilmaga käivitatavaks. Kütust võttis linnatsüklis keskmiselt 30-35 liitrit sajale.

Kohe alguses lõikasin maha need provokatiivsed summutitorud. Ülemisel fotol olid nad veel küljes. Kui väga lähedalt mitte uurida, tundus üsna sümpaatne auto.


Viimsi auto on komplektsuselt ja seisukorralt ikka kordades parem. Tal on küljes veel tavapärased tulede vilkumisfunktsioonid, võtmeta käivitus, sireenid ja ruupor. Kapoti all on osaliselt säilinud ka ekraniseeritud süüstesüsteem.


Auto autentsust tõendab tehase etikett. Aasta uuem kui minu oma, järjekorranumbriga 191. Ilmselt neid suurusjärgus 250 autot tehti. Täpset toodanguarvu pole mul õnnestunud kuskilt teada saada.


Kuna minul ja Matil on olnud teised projektid pooleli, jäid mõlemad autod viimaks seisma. Meie garaazikooperatiivi auto lebas pikka aega ühes maa-aluses garaazis, kus tema tervis tundus härsult halvenevat. Viimaks tänavu kevadel tundus olema viimane aeg ta sealt välja tõmmata. Päevavalguses oli pilt ikka päris kurb.


Tundus, et laest oli kogu lubi autole pähe tilkunud. Rääkimata kõigist organismidest, kes sal sees kasvasid. Kole.


Tänavu suvel need autod enam sõitnud ei ole. Nad lihtsalt pole enam tänavaliikluses ohutud. Endiselt on nad mõlemad võimelised käivituma ja hoovi piires ka liikuma.


Edasistest plaanidest on raske veel rääkida. On mõtteid, kuid need pole lihtsad projektid ja seetõttu ei tahaks hetkeemotsiooni ajel midagi alustada. Meie garaazis on vaja veel universaali sabast üle saada ja siis tuleb otsustamise koht. Esialgu pidi olema järjekorras must 2410, mis oleks lihtne ja kiire projekt. Kuid elame näeme.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
sm. Poljakov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: May 10, 2011
Teateid: 16
Asukoht: Türi linn

TeadePostitatud: K okt 24, 2012 9:46 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kevadel õnnestus Tuve ja teiste sõpradega Matit külastada aga see masin silma ei hakanud. Kuna olen seda kunagi võhmas pildistanud siis oleksin selle arvatavasti ära tundnud. Ju siis pole veel midagi näidata. Pean silmas iluliistuta autot.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2685
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: L nov 17, 2012 11:26 pm    Postita teema: Vasta viitega

Reedese päeva teine pool sisaldas endas taas meeleolukat vanatehnikaüritust. Esialgne kava oli väga lihtne - lähen töölt veidi varem ära, et jõuda veel valgel ajal Viimsisse. Seal panen "hullu" käima (sellise hüüdnime on ta meil saanud) ja toon ta maja ette asfaltplatsile. Õhtul tuleb sõber koodnimega TNÜ, tõmbab ta trileri peale ja kallutab millalgi nädalavahetusel Tammepärja filiaalis maha. Väga ilus plaan.

Kuna Viimsis käivad maja taga praegu mõned ümberkorraldused, olid osad autod viidud kõrvalkrundile, minu "hull" nende seas. Võtsin toast vajalikud võtmed ja aku ning siirdusin auto juurde. Ilgelt porine oli. Kuna loom oli pargitud sinisele sapakale nii lähedale, polnud lootustki juhiuksest sisse käia. Käisin parempoolsest uksest. Seda oli mugav teha, kuna autos polnud ju enam istmeid sees. Püüdsin käivitada, ei lubanud ka. Aku kooles ka maha.

"Äkki on bensiin otsas?". Pole mõtet niisama tühja karata. Tõin toast kanistri ja sõitsin tanklasse. Jõudnud poriauku tagasi, kallasin bensiini sisse ja läksin uue aku järele. Kolmas kord tagasi poriaugus, püüdsin käivitada. Teine aku oli ka tühi. Sõitsin jälle angaari juurde tagasi kolmandat akut tooma. Minu värskelt pestud välismaa auto oli juba lootusetult porine. Kingadest ja püksisäärtest parem ei räägigi. Tõin kolmanda aku, mis lubas isegi paar korda starterit anda enne kui ära kooles. Tundsin juba, et vererõhk tõuseb. Hämaraks hakkas ka minema.

Läksin tooma neljandat akut. Kuna toas neid enam rohkem polnud, läksin maja taha veel hullemasse poriauku Niva pealt akut ära võtma. See pidi hea aku olema, Niva töötab laitmatult. Sain mitu korda käia, sest esmalt olin vale Niva võtmed võtnud ja teisel korral läksin klemmide jaoks mutrivõtit tooma. Kopp oli täiega ees. Niva aku oli tõesti Volga peal veidi erksam, kuid käivitumiseks lootusi ei andnud. Selge, topka variant. Kõik oleks muidu tore, aga karpasse valamiseks mul ju enam bensu polnud, sest ma olin enne kõik paaki ära valanud. Sõitsin oma põllumajandusliku ilmega välismaa autoga uuesti tsivilisatsiooni bensiini tooma. Jõudnud tagasi Volga juurde poriauku, tundsin end juba nagu kult poris. Kõik oli nagunii nii lootusetult must, et midagi enam päästa ei andnud. Olin trampinud parempoolsest uksest sisse-välja juba umbes paarkümmend korda ja auto seest ka rõvedalt pori täis vedanud.

Topkaga korra lubas ja siis kooles Niva aku ära. Minus on kinnistunud mingi teadmine, et autole ja koerale ei tohi kunagi viimast sõnaõigust jätta. Seega Volga PIDI käima saama. Üleni märg ja porine sõitsin angaarile tagasi suurt tööstuslikku täkku ja pikendusjuhet tooma. Peale mõningast pingutust olin lõpuks üsna lootusrikkalt tagasi Volga rooli taga. Mind isegi enam ei häirinud, et kõik oli nagu Tuhkatrinu muinasjutus - korralikest kingadest olid saanud kalossid ja riided olid muutunud peaaegu tunkedeks, välismaa auto põrandal olid porikamakad ja päikesevalgusest oli järel pilkane pimedus. Mul oli nüüd suur moll bensiini otse karpasse valamiseks ja suur täkk akut toetamas. Oli möödunud poolteist tundi.

Veel pool tundi hiljem sai lõplikult selgeks, et Volgal oli paraku täna vaba päev. Ta pagan ei läinudki käima ja lõpuks tõmbasime rajaka ikkagi nööri otsas Nivaga tänavale. Samahästi oleks võinud just nii alustadagi ja lugeda kogu protseduuri 15 minutiga tehtuks.

Aga Volga polnud meiega veel sel päeval lõpetanud. Veidi hiljem (täitsa pimedas juba) saabus treileriga TNÜ. Kuna Volga oli kenasti väljas keset platsi, ei hakanud ta meid välja ajama, vaid mõtles ta kohe peale ära tõmmata. Mingil hetkel lukustus rool. Mees teadis mida teha. Vilunud liigutusega avas ta ukse ja hüppas rooli taha. Istmete puudumisest sai ta teada alles siis, kui maandus selili porisele põrandale.

Oli tore vanatehnikaüritus.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Västrik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 04, 2004
Teateid: 952
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: P nov 18, 2012 11:18 am    Postita teema: Vasta viitega

On tore taibata, et seltsimees suutis pärast sellist nööki veel asja humoorikalt kirja panna. Kui kõik oleks vaid kroomi ja plüüsi näppimine, oleks vanatehnikaga tegelemine sobiv igaühele. Paraku, nagu Sm.Tihhonovi kirjatükist lugeda võime, tuleb ette olukordi (tegelikult sagedamini kui välja paistab), kus närvide, riiete ja asjade hind muutub põhimõtte kõrval tähtsusetuks. Jõudu sulle sellisteks hetkedeks.

Olles ainult natukene sarnase autoga pealinnas platsil tiirutanud ning veendunud, et tegemist on unikaalse aparaadiga, mis isegi väga kehva tervise juures sõidab erinevalt enamusest Nõukogude tehnikast nagu päris auto, jääb üle vaid loota, et lõpuks saab Tammepärja G/K visadus loomast jagu ja kunagi, pärast kõiki neid vintsutusi saab seltsimees selle masina omadusi ka positiivsemast küljest tunda.
_________________
Jõudu annab A-76
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2685
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: R nov 23, 2012 4:44 pm    Postita teema: Vasta viitega

Oma eelmises elus kandis meie Hull ilusat nime Angelina Nikolajevna. Seda tegelikult tema eelmise omaniku järgi, kes oli kohaliku ülikooli õppejõud. Aga ka Volga kandis selle nime ilusasti välja. Varasem ajalugu ei ole teada. Ostuhetkel räägiti midagi, et olla olnud Ni¸ni Novgorodi kuberneri auto, kuid eks ta tegelikult ikkagi üks kohaliku KGB tank oli.

Eestisse jõudis see auto maikuus 2005. Mille järel toimus kitsamale ringile ka ametlik presentatsioon. Oli ikka hull värk küll. Laiemale avalikkusele näidati Angelina Nikolajevnat esimest korda kevadel 2006, kui toimus esimest korda Ettevaatust Auto. Tema saabumine tekitas omajagu furoori.


Tema erinevus harjumuspärasest Volgast küttis tehnikahuviliste seas palju kirgi. Keegi kohaletulnutest polnud niisugust autot kunagi varem näinud. Sel ajal polnud isegi internetis tema kohta veel eriti midagi leida.


Väljast oli ta toona üsna sile ja läikiv auto. Rasket minevikku reetsid siiski kummaliselt allapoole norgu vajunud esiosa ja suured vahed esitiibade ja uste vahel. Ka sõites oli selgelt aru saada, et auto nina ei püsi enam hästi kere küljes. Ta vetrus ja väändus nii tuntavalt, et tundus üsna hirmutav. Polnud vähimatki kahtlust, et selle auto kere vajab suuremahulist remonti.

Kokku käis Angelina Nikolajevna end väljas näitamas veel paar korda, veetis ühe talve Okupatsioonide muuseumis ja seejärel jäigi ta pikemaks ajaks seisma. Väheste eranditega on ta teinud seda siiani.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2685
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: T nov 27, 2012 1:34 pm    Postita teema: Vasta viitega

Nagu üldplaanilistelt fotodelt näha, istub meie hullu nina allapoole kiiva. Kunagi arvasin, et see võib olla mingi avarii tagajärg. Aga tegelikult on tal nina lihtsalt kere küljest lahti murdunud. Olles nüüd veidi netist lisainfot otsinud, tundub see olema nende sõidukite tavapärane probleem. Nendelt fotodelt on hästi näha, kuidas allapoole vajunud esiosa on väänanud tiivad küljele kummi.


Probleemi põhjus on iseenesest lihtne. Kuigi 31013 esimesed lon¸eroonid on tavamudeliga võrreldes tugevdatud, ei ole see kere siiski projekteeritud niisuguse mootori jaoks. Olgugi, et mootor istub tegelikult sillatala küljes, kandes seega otsese massi mitte kerele vaid esisillale. Jah, seistes ei juhtu temaga midagi. Probleem algab sõites, mil iga teekonarus, iga kiirendus ja pidurdus väänab otseselt esisilda, mis kannab kogu jõu edasi poolraamidele. Mida karmim ekspluatatsioon, seda hullemalt see kerele mõjub. Väntsutades niiviisi pidevalt poolraame, hakkab kere järgi andma esmalt esimeste lon¸eroonide ülemisest kinnitusest. Sinna tekivad esmalt mikropraod mis soodustavad hästi roostetamist. Mida aeg edasi, seda enam see protsees kiireneb. Ülemised nurgad roostetavad üha nõrgemaks ja seeläbi hakkab ninaosa üha enam ees liikuma. Lisaks hakkab esimeste roosteaukude abiga kogunema ka pori tugevdusraamide sisse, mis omakorda soodustab roostetamist ja kogu nina kaotabki oma jäikuse.

Minu auto on olnud operatiivauto ja tema elu pole olnud kerge. Tal on kunagi üritatud neid kohti veidi paigata, kuid päästa polnud tegelikult enam midagi.


Ega ilmaasjata polnud nende autode ekspluatatsiooniperiood väga lühike. Isegi Eestis loeti taolised eritalituse autod amortiseerunuks ja asendati 2-3 aastaga. Tegemist polnud ju tegelikult AUTOGA kui kasutuskõlbuliku tootega, vaid vähelevinud eritehnikaga mida kasutasid spetsiaalsed institutsioonid. Sellest tulenevalt annab ka ZMZ mootoritehas selle 505 mootoriversiooni ressursiks ainult 100 000 km. Tsaika Gaz 14-le näiteks lubatakse suuremale massile vaatamata 1,5 korda rohkem.

Siin veel mõned pildid, kuidas on tehas püüdnud esimesi poolraame kindlustada. Rattakoopas on allpool üsna korralik tugi, mis toetab raami altpoolt. Sarnane asi on ka tavalisel 3102-l. Üleval toetab lon¸erooniplekki rattakoopa poolelt üsna toekas lisaraam. Minu autol on need paraku täiesti läbi roostetanud.


Eriti karmiks muutub pilt siis, kui auto tõstukiga üles tõsta. Siis venivad vahed esitiibade ja uste vajel ca 2 cm laiuseks. Aga auto nina vajub stangest mõõdetuna ca 5 cm madalamale.


Alt reedab 31013 end dubleeritud väljalasketorustiku ja roolivõimendiga esisillaga. Ka tagasild on teine, millele viitab väljastpoolt ainult teistsugune differ. Samasugust silda kasutads ka T¨aika.


Kere tundub küll suures plaanis tavamudeliga sama, kuid tegelikult on tal detailierinevusi lugematul hulgal. Seda juba esmasel visuaalsel vaatlusel. Lisaks ei tea ju veel midagi erinevate keredetailide materjalide paksusest vms. Hakka või uskuma väiteid, et V8 erimudelite kered olidki täitsa teistmoodi tehtud. Seda näen ma enda autol küll, et kõik keredetailide liitekohad on lisaks tavapärastele keevispunktidele täiendavalt üle keevitatud. Tal on tavamudelist erinev mootoriruumi tulesein ja käigukastitunnel, tal on esimesed poolraamid veidi teistsugused ja käigukasti kinnituskohad hoopis teiste kohade peal. Spidomeetritross tuleb tuppa mitte kapoti alt, vaid hoopis juhi jalgade juurest. Lisaks on kerel kaassõitja jalgade juures eraldi süvis, mahutamaks ära väljalaskekollektorit.

Operatiivauto minevikule viitavad ka erineva kujuga metallist lisaraamid pakiruumis. Sinna kinnitati raadiojaamad ja nende toiteplokid. Lisaks oli pakiruumis veel relva¨eif ja lisaraskused. Ma pole kunagi näinud ühtegi fotot algupärasest 31013 pakiruumist. Huvitav oleks teada, milline see komplekteerituna välja võis näha.


Tore on seegi, et kehvale seisukorrale vaatamata on minu auto komplektsus veel algupärane. See tähendab, et kõik numbrid mootoril, kerel ja pirkal sobivad omavahel.

Mis sellest autost edasi saab? Esialgu on vara öelda. Tema kere seisukord on hirmutav, kuid võib olla oskaja keevitaja käes üldse mitte lootusetu. Kui surnud ninaosa välja jätta, pole ülejäänud põhjaalune veel sugugi katastroofiline. Kui ka mitte liiga hea.




Variante on mitmeid. Ühe variandina võiks üritada taastada tema originaalset keret. Selleks on kindlasti vaja lisaks paljudele väiksematele asjadele ka uusi esimesi lon¸eroone, uusi küljekarpide komplekte ja väga tasemel keevitajat, kes selle kõik sirgeks ja tugevaks teeks. Teine variant on rappida enda must 3102 ära või hankida üldse kolmas auto, mille baasil hakata uut autot ehitama. Tavamudeli kere oleks hea tahtmise juures võimalik ehitada ümber 31013-ks. Eks hakkab teda kunagi otsast lahti harutama ja siis saab targemaks.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Simmtann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 28, 2008
Teateid: 123
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: T nov 27, 2012 3:22 pm    Postita teema: Vasta viitega

Selle teema põhikangelane näeb välja nagu ameti maha pannud poksija. Kriimud, mõlgid, kortsukesed ja lodev, ära vajunud olek peaksid taunima sellist ülbet väljanägemist, kuid ta võib seda endale lubada, sest ta teab, et piisab vaid pisikesest agitatsioonist, et esile kutsuda paremsirge, mis saadab ka endast poole suuremad ja koledamad vähemalt pooleks tunniks linnukeste ja tähtede juurde.
Kunagi uhke, ehk isegi parim, on nüüdseks lihtsalt üks tujukas vanamees, keda ometi kõik vaikides austavad.


Aga teise auto lammutamise kohta ma tahaksin uurida, et kui töö maht on võrreldav - originaali taastamine vs. teise ümber ehitamine - kas siis ehk Sm. martin ei taha lihtsalt enda mustale "tagasi teha" selle eest, et too ei hakanudki ideaalselt sõitma?

Kuidas need lood ka ei oleks, igatahes olen mina õnnelik, et meil taastatakse haruldast vanatehnikat - isegi ekraani vahendusel teeb "soojaks" vaadates, et suur volga on tuppa tassitud ja Jelgava RAF-idest tühjaks ostetud.

Jõudu tööle!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 877
Asukoht: Elva E.P.T

TeadePostitatud: T nov 27, 2012 4:42 pm    Postita teema: Vasta viitega

Piltidelt olukord ei tundu väga hull, mitte hullem kui minu enda auto seda oli.
Ilmselt roostetamine on selle auto puhul, märkamatult kestnud aastaid. Sellele on kaasa aidanud ka tehase poolne vilets korrosiooni tõrje.

Enne,kui selle kere maha kannate, kaaluge kõik variandid läbi. Kui tahate teha pold, mutri ja seibi tasemel. Siis tuleb võimalikult palju algosasid säilitada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Atašee
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: May 27, 2010
Teateid: 42
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N nov 29, 2012 11:36 am    Postita teema: Vasta viitega

Mina teeksin küll panuse olemasoleva auto taastamisse. Kui jätta välja lodev esiosa, siis muu tundub ju suhteliselt lihtsalt korda seatav.
Pealegi nagu kirjutad, et detaili erinevusi on küllaga, siis tundub jällegi samal autol nende korda seadmine mõistlikum ning tulemus ehedam.
Esiseina tugevdamine ning lon¸eroonide vahetus ei ole väga keeruline tegevus. Olen teinud ühel ¸igulil selle tegevuse läbi - kõige olulisem on uute detailide paika rihtimine. Praktikas nägi see töö välja selliselt, et kindlalt fikseeritud autol sai vahetada üks pool korraga. Kaugus/laiusmõõte oli hea sedasi teiselt poolelt lähtuvalt teha. Mul jäi seda asja tehes lausa piduri peasilindergi külge Wink
Ma julgen isegi öelda, et universaali tagaosa paika seadmine oli keerulisem töö kui uue esiosa tegemine sellele erisõidukile.
Ma ei tea muidugi salogi poolt täpset ehitust sellel Volgal, kuid sinna peaks saama keevitada ka täiendava tugevduse, mis muudaks terve tuleseina jäigemaks ning seoks selle esiustest ettepoole jääva külgseinaga. Tekitades nii topelt toetava konstruktsiooni.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Idalimusiin
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 14, 2006
Teateid: 456
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K dets 05, 2012 9:37 am    Postita teema: Vasta viitega

Originaali! Ikka originaali - mis siin mõelda.

Lugupidamisega,

Ida Limusiin
_________________
Harjutamine teeb meistriks (ja hiljem tsehhi juhatajaks)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2685
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: K dets 05, 2012 2:31 pm    Postita teema: Vasta viitega

Seltsimehed, te olete teoorias tugevad. Kuid seda ainult hetkeemotsiooni tasemel. Ka mulle meeldiks alati rohkem auto originaalne kere. Aga kas see on kõigil juhtudel targem valik? Kui palju aega, vaeva ja kulutusi nõuab olemasoleva kere taastamine ning kas lõpptulemus oleks soovitud tasemel?

Kui minna enda olemasoleva 162AAK tapmise teed, pääseks ma isegi suurematest värvitöödest. Mul on ideaalne ja roostevaba originaal 3102 kere. Vaja oleks ümber teha ja värvida teha vaid kapotialuse ja pakiruumi sisepinnad ning üks tagatiib. Mul pole vaja ühtegi ust, luuki ega muud keredetaili. 162AAK küljes on olemas ka kogu auto jaoks vajalik komplektsus - uus kroom ja tuled, korralik salong ja miljon pisiasja, mis on 013 küljes puudu või lihtsalt kole. Seega pääseksin ma kõikidest nendest kulutustest.

Lihtne arvutus:
- keevitus/keretööd (kere kandvat osa pole vaja teha, ainult esiosa tugevdus, põhjaaluse üle keevitamine + vajalikud muudatused pidiasjades); ca 1000 EUR
- värvitööd (sisepinnad saan ju ise teha, töökojas tuleb lasta värvida vaid tagatiib), kõik kokku ca 500

Võib olla mõned lisakulud veel, aga suurusjärguguga 1500-2000 EUR eest oleks mul olemas nii seest kui väljast täielikult komplekteeritud 31013 kere, mis ootaks tehnika paigaldust. Aga arvestame veel võimalust, et ma saan kellelegi maha müüa oma 162AAK autost üle jääva tehnikapaketi - 2,3 16V pritsungiga mootor, 5 käiguline kast, väikeste rummudega ja ketaspiduritega sillad koos spetsiaalselt tema jaoks tehtud "originaal" valuvelgedega. Kõik see kokku võiks kah mingi 1000-1500 maksta, mis tähendaks, et mul oleks oma 31013 jaoks korralik värvitud ja kõikide vidinatega komplekteeritud kere sisuliselt "tonniga" käes. Tõsta ainult mootor ja tehnika külge.

Teine variant - taastada originaalne 31013.
Esiteks pole ma üldiselt surnud autokerde taastamise poolt, sest neist ei saa ka parima tahtmise juures enam tehaseautodega samaväärseid. Nad jäävad paratamatult tehasetööga võrreldes robustsemad, istuvad halvemini kokku, keredetailide liitekohad pole ilusad, varjatud kohtades on näha koledad keevisjäljed jne. Te võite mulle vastu vaielda, et kõik oleneb keevitajast. Kuid pole mina veel näinud ühtegi kodus keevitatud Volga keret, mis oleks isegi ligilähedaselt sama ilus kui tehasekere.

Teiseks rahaline pool. Kahte 31 seeria Volgat poleks mul ju vaja. Seega võiks 162 AAK maha müüa. Palju ma tema eest saaks? Ma pakun, et maksimumis ca 6000 EUR. Aga mis maksab 31013 projekt? Hakkame otsast arvutama:
- 4 ust, tagaluuk + kapott, ca 600 EUR (Venmaa poehindades isegi kuni 3x rohkem)
- esitiivad ca 300 EUR
- esipõll (Venes haigelt kallis), tagapõll ja muud kergemad kere plekkdetailid - 200 EUR
- küljekarbid sisemised + välimised + vahelehed, ca 200 EUR
- esimesed lonseroonid, ca 700 EUR
- tagumised poolraamid, karbiotsad ja muud põhjaalused lisadetailid - ca 200 EUR
KOKKU keredetailid, et üldse keevitaja juurde minna - ca 2200 EUR

Keevitaja töö (50 EUR päev, ca 50 tööpäeva) vähemalt 2500. Lisaks liivapritisijate päev ca 300. Ütleme ümardatult ja optimistlikult, et keevitaja juurest tulles ja kõikide kereplekkidega varustatud tühi haljas plekkkere on läinud maksma ca 5000 EUR.

Edasi on kogu kruntimise, kivikaitsete, hermeetikute jms peale kulub ca 500. Maalritööd koos musta lakialuse lõppvärviga ca 2000. Oleme jõudnud niikaugele, et värvitud kere kodus maksab juba 7500 EUR.

Edasi on mul vaja kogu tulede ringi, stangede ringi, iluvõre, liiste, linke, embleeme, jms kraami. Raske ennustada, aga ma tean, et stanged maksavad poes ca 400-500 EUR tk, lingid üksi juba ca 50 EUR tk, pluss kõik muu. Tahaks jämedalt öelda, et ca 2000 läheb ikka ära. Seega olen jõudnud juba hinnani 9500 ja mul pole veel salongi.

Arvestades minu materjalide eelistusi ja nõudeid töö kvaliteedile, saab seda teha ainult teping. Kui ma saan koos materjalidega (Mercedese originaal veluur) 2000 eest hakkama, olen rahul. Aga ma pelgan, et tegelikult ei saa. Pigem 2500. Lisaks sellele veel veluur põrandavaip koos ääristamisega umbes 500. Lisame siia juurde veel igasugu pisividinad nagu doonoristmed, uksepolstrite plastikud, käepidemed, uued kellad, turvavööd, mõned konsooli plastikud, uus lagi... küll sinna veel märkamatult 500 kulub.

Kokkuvõttes peaks arvestama ka garaazi kütte- ja elektrikulusid nii suure projekti tegemisel ja igasugu muid kõrvalkulusid. Nende osa on tegelikult märkimisväärselt suur, aga laias laastus võiks väita, et umbes 13000-14000 euroga jõuan samasse punkti, kui umbes 1000 eurose kuluga korral olemasoleva 162AAK kere kasutades. Mida ma võidan? Teadmise, et mul on originaal auto (kuigi originaal on sealt ainult tulesein, katus ja mõned sisemised plekid) ja ägedama salongi kui praegu.

Edasi saan hakata mõtlema mootori ja tehnika remondile.

Aus vastus lihtsale küsimusele "mis siin mõelda?" oleks, et mõelda on päris palju.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Idalimusiin
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 14, 2006
Teateid: 456
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K dets 05, 2012 2:46 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kallis sm. Tihhonov.

Mina isiklikult ei ole hakkama saanud mitte ühegi arvestatava projektiga ja seda just nimelt rahalistel kaalutlustel. Nähes aga, kui mängleva kergusega sinu projektid valmivad siis soovitan südamest seda, mida isegi ihaldaksin- see on puhast, kiiskavat ja läikivat originaali! Igal juhul edu, mis iganes suuna sa valid.


Lugupidamisega,


Ida Limusiin
_________________
Harjutamine teeb meistriks (ja hiljem tsehhi juhatajaks)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8  Järgmine
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 8

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud