Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-GAZ 2402 (1985), Mehann
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 232 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - GAZ 2402 (1985), Mehann
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

GAZ 2402 (1985), Mehann
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: E nov 19, 2012 11:52 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kaks pilti augustikuiselt Vanatehnika Lustisõidult. Oli tore üritus.


Killuke Maanteemuuseumi rongkäigust ja Pesa hotelli parkla 08. septembril. Oli veel toredam üritus.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: T nov 20, 2012 1:19 am    Postita teema: Vasta viitega

Viimasel suuremal, kõigile teada sõidul, Võrumaalt kodu poole hakkas mu vaguni mootor järjest rohkem vahele jätma ja puterdama. Ma ei olnud ennegi tema tööga rahul, aga nüüd muutus sõit juba ebamugavaks.
Enne väljasõitu olin võtnud karburaatori veel kolmandat korda lahti ja reguleerinud tasapinda kõrgemaks. Kuna midagi ei muutunud, siis panin peakambri õhudüüsi nr 195 asemele uue düüsi numbriga 280. Nagu ma juba eelnevalt korra mainisin on autol peal karburaator, mis on ehituse poolest K-126 GM, millel peaks standartsena olema just düüs number 280. Mulle tundus, et jõudu oleks nagu juurde tulnud, kuigi ega mootor sellest ühtlasemalt käima ei hakanud. Kruttisin veel erineval moel süüdet, aga iga kord kui tundus, et läks paremaks, siis mõne aja pärast oli veel hullem.

No igatahes Lõuna- Eestis sai ära käidud ja kenasti koju tagasi ka, aga nüüd pidi juba midagi ette võtma.
Iga kord, kui ma karpat lahti võtsin, siis oli ujuki kambrisse kogunenud pisut peenikest roostepuru. Välistamaks edaspidi vähimagi sodi sattumise karpasse paigaldasin lisaks väikse täiendava kütusefiltri ja puhastasin karburaatori.



Mingeid muutusi mootori töös ei toimunud. Järgmiseks vahetasin ära küünlad, üks neist oli väga kahtlane. Korraks tundus, et läks paremaks, aga tegelikult ikkagi mitte. Seejärel läks rajuks vahetamiseks. Otsast alustades panin uued küünlajuhtmed, piibud, jagaja kaane, kondeka ja süütepooli, iga vahetuse järel katsetades, kas on mingeid muutusi. No krt ei midagi, kui, siis ainult hullemaks. Mootor käis vaid tühikäigul ja igale gaasivajutusele järgnes paukumine ja vahelejätmine.
Vahepeal tegin kodutööd ja tõlkisin sõnaraamatu abil manuaalist, kuidas süüdet õigeks panna. Mingil järgmisel korral garaazis tegin kõik nii nagu raamat õpetab. Väntvõlli märk paika, enne viis korda kontrollides, et ikka esimeses silindris oleks survetakt ja siis kontrolllambi abil jagajat keerates süüde paika. No ikka ei mingit positiivset tulemust.
Kuna kõik ülejäänud mootori tööd mõjutavad osad tundusid minu arvates korras olevat, siis järgmisel korral tõmbasin jälle karbussi lahti. Lihvisin kõik liitepinnad tasaseks ja vahetasin karburaatoris ära kõik veel vahetamata osad, pluss uued tihendid. Kokkuvõttes ei muutunud ikka midagi paremaks. Hakkas tuduma, et kisub tekstoliithammasratta vahetamiseks. Tegemata oli see töö ainult kahel põhjusel. Esimene põhjus oli laiskus, sest selle tekstoliidi vahetus on ikka tõsine tükk pusimist. Teiseks põhjuseks oli asjaolu, et peale korduvaid käivitamisi oli süüde lambi järgi täpselt samas kohas paigas, kus ta pandud sai.
Selline nöök hakkas juba pisut ajudele. Seda enam, et seni ei ole veel ükski masin minust võitu saanud. Kuna muud tarka teha enam ei osanud ja karbussi lahti võtta ka enam ei tahtnud, siis panin meeleheites lihtsalt tutika karbussi autole peale. Kuigi karpa vahetus oli ka komplitseeritud, sest meie kaubandusvõrkudes ei ole saada karpa aluseid tihendeid, mida ühele autole kulub veel korraga 3 tükki. Vahetükk karpa all oli ka aja jooksul võtnud väga ebamäärase kuju, aga see oli mul omal laos olemas.




Karpa vahetamise tulemus oli tegelikult juba ette teada, ei mingit muutust. Vahelduseks panin veel ühe uue komplekti küünlaid peale, no järsku eelmine partii oli praak või midagi.
Nüüd järsku põrkusin täiesti uue probleemiga, pump ei löönud bensiini karburaatorisse. Käsipumbaga tuleb ilusti tasapinnani nagu vaja, aga mootoriga ei tilkagi juurde. No tavaline asi, uue karpa nõelklapp ilmselt jukerdab. Mul ei olnud isu seda karpat enam lahti kiskuma hakata. Võtsin riiulist järgmise, seekord küll kasutatud tüki ja panin peale. No mis Te arvate, kas bensiin tuli karbussi?
Kuna minu vaimne tervis ei luba endale iga päev selliselt ajudesse panna, siis lubasin endale iga garaazipäeva järel paar päeva puhkust ja klaasi keefiri.
JÄTKUB...


Viimati muudetud mehann poolt (P dets 09, 2012 1:22 am), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: T nov 20, 2012 12:50 pm    Postita teema: Vasta viitega

Eestlasele omane iseloomuomadus on ka jonnakus. Nii ma siis maadlesingi oma valgega edasi nagu Oru Pearu Andresega "Tões ja õiguses". Olin siis fakti ees, et benssu karbussi ei tule. Kahte järjestikkust kinnist nõelkappi ma uskuda, ei tahtnud. Tegelikult kontrollisin enne nõelklapi tööd kahe käe vahel ja see tundus korras olevat. Sellest lähtuvalt sai süüdistuse bensiinipump. Autol oli peal tootja "Pekar" pump, mis ei ole originaali moodi ja oleks enivei vahetusse läinud. Kuna laos oli valida ainult kasutataud ja veel teise kasutatud pumba vahel, siis selline ka peale läks. No ei tule seda vedelikku ikka üles. Järeldus oli, et kasutatud pump on ka tuksis. Pumba vahetusest tingituna tuli asendada ka kütusevoolikud. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, ei jäänud esimese hooga ükski voolikuühendus pidama ja tuleohtlikku vedelikku tilkus mitmest kohast. Nädalase tarneajaga jõudis uus pump kohale. Lisan pildid erinevatest pumpadest.



Uue pumba paigaldus läks libedalt. Aga vot voolikut filtri külge pidama ei saa, keera või puruks. Proovisin filtri külge panna kõiki erinevaid voolikuid, mis mul oli ja ükski pidama ei jäänud. Viimases hädas keerasin stutseri filtri küljest lahti ja siis selgus, et keere oli sinna sisse lõigatud ainult poole peale. Sel põhjusel ei pingutanud mutter toru stutseri põhja kinni. Kuigi olin poest ostnud varuks uue stutseri, siis ajasin jonni edasi ja keermestasin vana stutseri lõpuni. Korra isegi mõtlesin, et jätan selle stutseri alles, kui näite tolleaegsest kvaliteedist, aga siis kujutasin ette, kuidas ma 5 aasta pärast üritan seda sama stutsi mõne auto küljes pidama saada ja loobusin. Nüüd siis oli uus pump peal ja voolikud ka kinni, aga besiini ikka karpasse ei tunud.
Kogu selle pulli käigus oli vahepeal bensiin otsa saanud. Otsisin teisest garaazist kanistri ja kolmandast lehtri ja kihutasin tanklasse bensiini järgi. Tankimine mind soovitud tulemuseni veel ei viinud. No ei tule bensiin karpasse. Võtsin siis karbussil kaane maha ja püüdsin selle detailiga ühisele lainele saada. No samastuda, või nii. Siit tuli ka lõpuks tulemus. Olin torukolmiku karpa külge keeranud valepidi. Pumbast peale tulev voolik oli ühendatud tagsivoolu poolsesse otsa. Kes on kokku puutunud, see teab, et kolmikus tagasivoolu pool imepisike ava, millest bensiin kuidagi läbi minna ei tahtnud. Keerasin kolmikut karpa kaane küljes pool pööret edasi ja ühendasin voolikud uuesti. Korras- bensiin tuli mis mühin, ja pidama ei jäänudki. Uputas ikka kohe mõnuga karbussi üle. Ausal öeldes, siis ega see mind enam ei üllatanudki. Võtsin jälle karpal kaane maha, et panna uus nõelklapp. Garaazi tulnud sõber arvas, et tuled võib vist ära kustutada, sest Urmas suudab juba käsikaudu vahetada bensiinipumpa ja remontida karburaatorit. Paigaldanud uue nõelklapi, tuli karpal kaas veelkord maha võtta, et ujuki tasapinda korrigeerida. Nüüd olin siis pika ringiga päris alguses tagasi, kus vähemalt bensiin oli karburaatoris tagasi vajalikus koguses.
Kogu selle jama käigus hakkas juba meelest ära minema, millest see tsirkus üldse alguse sai. Ah jaa, mootor ju ikka ei käi. Kogu see aeg oli siis remonditud valesid asju. Kuna tekstoliidi vahetus tundus jätkuvalt liiga töömahukas ettevõtmine, siis tuli tahtmine proovida viimase õlekõrrena jagaja vahetust. Nagu ikka, oli kodus olemas 3 kontaktivaba jagajat aga mitte ühtegi kontaktidega varianti.
Mis Sa hädaga teed. Koputasin siis abipalvega sõbraliku Tammpärja filiaali uksele, kus mulle eraldati laenuks üks sobiv jagaja. Eile õhtul sai see jagaja siis ära proovitud. USKUMATU! Auto käib nagu üks auto käima peab! Peenhäälestust ja reguleerimist tuleb veel teha, aga põhiprobleem sai siis lõpuks lahenduse. Vot selline, täiesti normaalne volgaremont oli!


Viimati muutis mehann (K jaan 09, 2013 8:58 am), kokku muudetud 3 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: T nov 20, 2012 12:59 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sügisel õnnestus idanaabrite juures Pihkvas komendeeringus käia. Kohe nagu Koidula piiripunktist Venemaa pinnale sain, trehvasin sellist originaalkonditsioonis universaali.



Algupärase välimusega volgad on väga haruldaseks muutunud isegi ääremaal Pihkva oblastis.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
kod. Medvedjev
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 20, 2011
Teateid: 187
Asukoht: Pärnu

TeadePostitatud: K nov 21, 2012 8:10 am    Postita teema: Vasta viitega

mehann kirjutas:
... Vot selline, täiesti normaalne volgaremont oli!


Loen nagu anekdooti või följetoni Laughing .
Eks kurjajuure idu oli sobiva kasvupinnase leidnud "saba" andnud kondeka sees.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
insener
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 14, 2007
Teateid: 297
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K nov 21, 2012 9:30 am    Postita teema: Vasta viitega

Tundub, et Volga puhul peab kodus riiulis olema alati mitu (vähemalt 2) komplekti töökorras toite- ja süütesüsteemi osasid. Enne kui hakata põhjalikult midagi lammutama, peaks algatuseks just selle varuosade ükshaaval vahetustaktika läbi tegema, et mingid probleemid välistada.

Hiljem kui auto tiksub nagu kell, siis peaks timmi ajama või ära proovima kõik vahetusosad, et oleks hiljem võimalik olla rohkem kindel, et riiulis olev varuosa ikka töötab.

Ja need kriitilised süüte- ja toitesüsteemi komponendid võiksid muidu seista ehk üldse toatemperatuuril. Ehk vähendab see seismisega tekkivaid probleeme.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: K nov 21, 2012 11:04 am    Postita teema: Vasta viitega

Kondeka sees midagi kindlasti oli, aga seekord pidi viirus kusagil mujal pesitsema, sest kondeka vahetus eraldi ei mõiganud. Muidugi võis ka uus kondekas pekkis olla.
Nõukogude tehnika on paras müsteerium. Ühest küljest on see tehnika nii algeline ja koosneb lihtsatest ning remonditavatest sõlmedest, aga ei hakka käima. Teinekord jälle sõidavad nõuka autod ka ilmselgelt vigaste detailidega. Võta siis kinni.
Muidugi on hea Volgat remontida, kui on kodus köögikapist midagi võtta või siis ämm annab näiteks mõne jupi. Mulle käib jubedalt pinda, kui õhtul kell kümme kapoti all selgub, et hädasti oleks poest vaja näiteks uusi piduri peapumba mansette.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: R mär 15, 2013 1:16 am    Postita teema: Vasta viitega

Auto juures ei ole suurt midagi teha jõudnud. Kaks velge nõudsid eelmine kord tasakaalustamisel eriti suurt kogust tina. Võtsin neil rehvid maha ja viisin Tartusse Võru tänava meeste kätte. Toredad sellid on seal, ausalt. Mees küsis minult, kas mul on kiire nende velgedega. Mina vastasin nii nagu on, et ei ole. Tahaks kevadel autoga sõita noh. Kui meister kuulis, et ma Sakust olen, öeldi mulle, et miks ma siis kohe ei rääkinud, et nii kaugelt. Suhteliselt konkreetne käsk tuli Taaralinnas 1 tund aega parajaks teha ja siis on ka mu veljed valmis. Nii ka läks, tunni pärast sain juba tehtud veljed tagasi. Super teenindus. Mootriruumis oli seni puudu mootoriploki kraani vars, selle leidsin samuti Tartust. Nüüd on veel puudu plekist kronstein detailinumbriga 24-1305030, mis on ploki ja selle sama hoova vahel. Olen väga tänulik, kui kellelgi on see kronsa üle, või saab seda järgi tegemiseks mulle laenata. Pildil juba rihitud veljed ja kraan hoovaga.

Kas kellelgi on teada viimase otsa 24-de ja/või 2410-ne velje värvi koodi? Abiks on ka soovitus kuhu selle küsimusega pöörduda?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Tõnu
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Mar 10, 2005
Teateid: 84
Asukoht: Viljandi maakond

TeadePostitatud: R mär 15, 2013 12:34 pm    Postita teema: Võru tn. mehed Vasta viitega

mis aadressil antud mehed toimetavad ja palju maksab nt. 1 velje rihtimine?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: R mär 15, 2013 2:16 pm    Postita teema: Vasta viitega

Aadress peaks olema Võru tn 53. Lõuna - eestlased teavad seda garaa¸i Võru tn ääres, mille katusel juba aastaid kollane "põrnikas" seisab. Samas garaa¸is teevadki mehed velgi sirgeks. Eks täpse hinna ütleb meister kohapeal aga terasvelje õgvendamine maksab sinna 10 Euri kanti.
Mehann
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: L mär 16, 2013 11:23 am    Postita teema: Vasta viitega

Põgusal vaatlusel nägid minu auto istmed päris korralikud välja. Kahjuks aga lähemalt uurides tuli tõdeda, et ilma remondita ei pääse. Juhiistme seljatoel oli katki keeder ja aluspadja külgedelt tahtsid välja tungida mingid arusaamatud diivani vedrud, mida seal tegelikult justkui ei tohiks üldse olla. Ja just need turritavad vedrud vajasidki kiiret reageerimist, et päästa itsmekate suurematest aukudest.
Auto eelmine omanik oli juba juhiistet remontinud ja vahetanud katkise alusraami koos vedrudega terve vastu välja. See paigaldatud alusraam on kogemustega seltsimeeste hinnangul ilmselt Koeru Autoremondist pärit. Eritunnuseks on risti keset istmepõhja paigaldatud jäme traat, külgedele lisatud keerdvedrud ja pooled järgi tehtud istmevedrud, mis kuju poolest pisut originaalist erinevad.



Istme seljatugi on korralik ja seda pole õnneks vaja remontida. Ilmselt panen siiski uue porolooni ja vatiini.



Istmepõhja väikesed vedrud, mis asuvad seljatoepoolses otsas, mida sm. Tihhonov oma universaali istmeteemas "torsioonideks" nimetas olid loomulikut kõik katki. Ilmselt ei olnud Koeru tehases neid väikseid vedrusid majanduslikult rentaabel toota ja seepärast oli istme kuju püütud parendada poolooni lisamisega katkiste vedrude asemele.
Istmepõhja vedrude taastamiseks oli vaja terveid vedrusid või sis doonorit, mida mul aga loomulikult ei olnud. Vanatehnikahaige elu on ikka raske aga huvitav, nagu joodikul. Mida kõike ikka tarvis ei lähe. Seega läksin jälle seltsimeste juurde manguma. Ja saingi täiesti tervete vedrudega istmepõhja. Tegemist oli ainult kundepoolse istmega, nii et vedrupakk tuli oma alusraami peale ümber tõsta.



Siin veel terve vedrustik eraldi ja alusraam haljaks lastuna.



Must värv selga ja komplekt kokku tagasi. Vedrude värvimine on muidugi nali omaette, kindlasti läheb rohkem värvi raisku, kui vedrudele pidama jääb.



Viimati muudetud mehann poolt (L mär 16, 2013 7:00 pm), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: L mär 16, 2013 12:29 pm    Postita teema: Vasta viitega

Istmekatted läksid vanni. Ega nad väga mustad polnudki aga kuidas sa pesemata katteid ikka õmblema hakkad. Tegin kõige kallima käsipesu.
Pesuvesi oli küll hirmus.



Kuna kaubandusvõrkudest sobivat materjali istmete lappimiseks leida ei õnnestunud, siis lõin raske südamega käärid doonorile sisse ja eemaldasin vajaliku osa.



Õmblusmasinat mul endal ei ole. Selle teenuse otsustasin sisse osta. Tänaseks on sadulsepp mul juba poolteist nädalat ära jobutanud ja istmekatted on ikkagi kusagil järjekorras. Mis teha, eks ootame. Kunde poolse istme tegemisest ka ei pääse, sest käega katsudes on sealgi osad vedrud pooleks. Üldse on need 24 istmed suhteliselt nirud, kui nad kõik niimoodi katki on. Siin ei saa ka liigset kasutamist süüks panna, sest minu auto läbisõit pole kindlasti teab mis suur.
Tervitades Mehann
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: L mär 16, 2013 6:58 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ise küsin, ise vastan: velje värvi kood on RAL 7038. Leidsin töö juurest RAL-i lehviku.
Mehann
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 522
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P mär 17, 2013 1:48 am    Postita teema: Vasta viitega

Tubli!
Väga, väga tore lugeda külmal päikeselisel kevadpäeval, et seltsimees valmistub väga varakult suure hoolega soojaks kevadeks - on mida lugeda. Ja veel nii põhjalikult!
Kindlasti tuleb auto hea! Ise saan oma masinale ligi soojal kevadel:) Kuna ise tegudele ei saa veel, siis hea targutada - muidugi, kui värvivann lubab - vedrutraadid vanni korraks uputada. Ei tohiks nii palju värvi kaotsi minna.
Jõudu!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
mehann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Oct 02, 2007
Teateid: 380
Asukoht: Harjumaa, Saku

TeadePostitatud: T mär 19, 2013 1:00 am    Postita teema: Vasta viitega

Tänan toetuse eest. Selliste ilmadega ei ole lihtne leida motivatsiooni autot näppida, sest kevad on ju alles mägede taga. Smile
Kundepoolse istmega oli asi õnneks pisut lihtsam. Vedrud olid küll lahti aga tundusid terved olema. Lootsin parimat. Meelitasin istmepadjal katte esiservast lahti ja venitasin üle ääre maha. Kaks vedru oli täiesti lahti tulnud ja teised üsna paigast ära nihkunud. Tundus, et need vedrud pole sünnist saati ühtlaste vahedega asetsenud. Õnneks olid kõik vedrud terved.



Sättisin siis vedrud kõik esiservas ilusasti ühtlaste vahedega ritta. Äärmist verdu oli jube jama paika saada. Ei tahtnud teine kuidagi sinna ilusti jääda. Võibolla ta oligi sellepärast lahti jäetud? Pingutasin üle ka kõik plekist klambrid, mis vedrusid koos hoiavad. Üks istmeraami nurk oli saanud niiskuskahjustuse ja oli koledasti roostes. Eemaldasin rooste ja tegin värviparandused. Kuna ülejäänud metallosa oli hästi säilinud, siis ma istet täiesti lahti võtta ei viitsinud. Järgmisel päeval, kui värv oli kuivanud, sai hakata istet tagasi kokku panema. Panin esimest istmeserva toetavate vedrude külge ka vatiini. Ma küll ei saa aru, mis kasu temast seal olla võiks. Mõtlesin enne kaks korda, kas hakata jamama või mitte, aga lõpuks ikka panin. Endal vähemalt hea tunne.



Avastasin veel ühe hargnema hakanud õmbluse. Asi ei olnud väga hull ja käristasin selle käsitsi niidi ja nõelaga üle. Istmeraami nurkadesse uus poroloon alla, et metall dermantiini läbi ei kulutaks ja juba saigi uuesti katet peale venitama hakata. Jäi sama ilusti, kui originaal. Pesin Fairy ja lapiga korra üle ka ja valmis ta ongi.



Loodan, et need vedrud nüüd ikka sinna jäävad ka kuhu mina nad panin.
Terv, Mehann
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Lehekülg 2, kokku lehekülgi 5

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud