Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-GAZ 24, 1981, Sm. Siim
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 286 külastaja(d) ja 1 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - GAZ 24, 1981, Sm. Siim
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

GAZ 24, 1981, Sm. Siim

 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
sm. Siim
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 06, 2009
Teateid: 34

TeadePostitatud: K jaan 11, 2012 12:37 am    Postita teema: GAZ 24, 1981, Sm. Siim Vasta viitega

Tere Volgasõbrad,

Pärast pikka kaalumist otsustasin ka oma autost siia lehele väikese teemakese teha. Siinkohal pean ka tänama sm. Tihhonovi, kelle garaa¸is veedetud tunnid andsid juurde veidi motivatsiooni.

Alustama vast peaks selllest, et kõik haigused ja meie hilisemad käitumisjooned saavad alguse lapsepõlvest. Mina nakatusin vene autode haigusesse juba üsna varakult ja ilmselt saan selles süüdistada oma vanaisa, kes oli sovhoosis eluaegne autojuht ja tööeesrindlane. Kuna 4 aastasele poisile ei soovitud päris auto rooli pihku anda, pidin rahulduma 1:43 mõõdus vene mudelautodega. Mudelautode kogu on siiani alles ja täienenb pidevalt. Poisikeseks olemise tippajal nägi pool minu tuba välja nagu makett Koeru alevikust. Teede peal oli oli liiv, pappkastidest lõigatud tornmajad, eramud jne. Endale meeldis oma loodud maailmas ringi põristada UAZi, Volga ja T¨aikaga. Vot, ja lõpuks 13 aastaselt sai endale esimene Riga 13 soetatud ja nii see asi aina suuremad ja kubatuuridelt aina vingemad mõõtmed võttis. Seejärel tuli juba 125 ccm K- 58, Jawa 350, Jawa 250, Honda CBR.... kuni ühel hetkel lõi minus esile soov osta oma esimeseks autoks Volga. Suur, uhke, müstiline ja kroomist läikiv Nõukogude lipulaev.

(See oli minu kunagi valmiva elulooraamatu 1. peatükk.)

Ühel päeval ma leidsingi oma esimese raudarmukese Paljassaare plekkgaraa¸ist. Auto omanik oli meremees, kes väitis selle olevat eksportvariandi... samas miski sellele ei viidanud. Ilmselt oli tegu müügiartikliga. Volga oli säilinud originaalina, kuid läbisõit oli ilmselt juba kusagile 300 000 km. juurde. Teenis ta mind hästi, kuid ta ei olnud oma sõidomadustelt just kõige paremate killast. Ja millegi parema otsingutel sadas minu sülle lõpuks 1981. aasta isend. See oli see nn. "õige" Volga.
Vaikne, särtsakas, vähese läbisõiduga ja sinakashalli värvi.

Jah, tuleb tunnistada, et vahepeal olid ajad, mil olin isegi 2 Volga omanik. Aga selline asi SORRVOle teadupärast ei meeldinud ning pidin vanast kardinalist loobuma. Siin on nad veel sõbralikult kõrvuti.











Kahjuks ei ole midagi teada auto eelmisest omanikust... ei nime, ega ametit või kuidas Volga üldse saadi. Mina ei saagi rääkida, et tegu on endise KGBlase või Kirovi nimelise kalurikolhoosi direktori Volgaga. Ta on mul lihtsalt ilus ja maitsekas.

Mina lähtusin oma Volga ostu juures väga lihtsast aspektist. Nimelt ma soovisin, et auto oleks originaalkorras, ma ei peaks hakkama teda nullist üles ehitama ning, et ma saaks koheselt autot nautima hakata. Annan omale aru, et kui ei ole olemas piisavalt ajalisi ja rahalisi ressursse, ei tasu suuri avantüüre ette võtta.

Ma tean, et paljudel on mõõteviis, et ostan odavalt auto ja teen ta 2 kuuga korda. Ja mida odavam on, seda rohkem saab sinna raha sisse paigutada. Tegelikkus on aga ikkagi selline, et pigem tasuks veidi aega koguda ning osta 1 ja korralik masin. Samas tegemiserõõm on ka suur rõõm, kuid praktika näitab, et paljud projektid vinduvad ning lõpuks lõpetavad oma eksistentsi sootuks. Isiklikult mulle midagi pooleli jätta ei meeldi ning seepärast ei hakka ma juba eos halbu projekte tegema.

Aga siin minu Volga pildid, kui ma olin jõudnud külge keerata juba mõned värskemad detailid ning tehtud oli ka esimene pesu.









Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
sm. Siim
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 06, 2009
Teateid: 34

TeadePostitatud: P jaan 22, 2012 1:32 am    Postita teema: Vasta viitega

Loomulikult ei ole tegu perfektse autoga. Vaatamata veatule kroomile, väikesele läbisõidule (127000) ja värskele salongile, on nii suuremaid kui ka väiksemaid puudusi.

Kui ma Volgale järgi läksin, soovisin temaga ikka ise ära sõita. Mina ei tundnud veel Volgat ja Volga ei tundnud hästi mind. Ja Paldiski maanteel sõites, vaatan vanast (ja heast) harjumusest armatuuri kellade plokki, ja mida ma näen: temperatuuri osuti jalutab rahulikult punases alas. Südame alt käis läbi külm jõnks, sekundi murdosa vältel keerasin süüte välja, suunatuli sisse ja kiiresti maantee äärde seisma. Oma uue Volga mootorit ei tahtnud ma mingil juhul kokku jooksutada. Olin vahetult enne kogu tragöödia algust mõelnud, et uskumatult vaikne ja reibas on vana hea reas neljane ja justkui karistuseks siis selline asi.

Kapoti alt vaatas mulle vastu lõhkenud lõdvik. Ilmselt oli see sulaselge värske Volgaomaniku proovilepanek, et kas lahendad ülesande ära või mitte. Mobiilitelefoni ma ei hakanud taskust välja võtma, sest see oleks viinud abi kutsumiseni.

Õnn oli, et Volgas oli olemas laia isoleerteipi, millega suutsin lõdviku uuesti hermetiseerida Palju keerulisem tundus olevat hankida puhast vett. Esimesena turgatas pähe kraav, kuid südametunnistus ei luba autosse suvalist sogast vett kallata. Taamal paistsid tööstushooned ja seadsin sammud koos ühe 5 liitrise kanistriga Paldiski mnt ääres asuva kalapoe poole. Kell oli vististi 8 või poole 9 ning pood oli alles kinni, aga koristaja lasi mind sisse ja ütles, et mine võta lahkesti vett, palju kulub. Tema on koristaja ja tal on ükskõik, peaasi, et ma põrandat poriseks ei teeks. Siinkohal tuli venelaslik vsjoravnovlik suhtumine igati kasuks.

Kui jahutussüsteemis vesi sees, saabus vast ärevaim hetk: kas mootorisse on tekkinud ka "kõrvalnähtuseid." Ütleme nii, et seekord vedas. Ülesanne sai lahendatud ja pärast seda on Volgast vaid rõõmu olnud.

Headest ja positiivsestest asjadest on igav lugeda. Aga vigadest... palju põnevam.
Volgal on paremal küljel mõlgid, mis tekkisid tellingute alla või pealevarisemise tagajärjel. Eks ilmselt tuleb tulevikus võtta ette värviparandused, kuigi tegelikult pole soovi originaalvärvi puutuda. Rääkisin vahepeal ka Joeliga, kes tegeleb mõlkide eemaldusega ilma värvi kahjustamata, aga tema ei julgenud niivõrd vana värviga auto puhul katsetama hakata. Ütles kohe, et ilmselt lööb värvile praod sisse. Seega langes see variant ära. http://www.molk.ee/?show=kontakt

Muidugi kui on laugemad olmemõlgid, on antud teenus asendamatu, juhul kui soovitakse originaalvärvi säilitada.


Aga üldiselt eks ta selliseid väiksemaid töid tahab saada, kuid need on nauditavad ja lihtsad.

Sellel pildil on veidi näha katusel olevad mõlgid ja paremal alumises servas, stange nurga all olev deformatsioon.

Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Lehekülg 1, kokku lehekülgi 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud