Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 228 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 23, 24, 25  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1122
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: N okt 15, 2009 11:06 am    Postita teema: Vasta viitega

Mul on viimasel ajal tööl kiire olnud, pole seltsimehele garaazi appi jõudnudki. Kui ma eile aga garaaziastusin, oli ehmatus suur. Mingid metallinärilised olid universaali kere kallal usinasti hävitustööd teinud ja väga palju auke oli tekkinud. Nagu ¨veitsi juust. Peab vist lõksud üles seadma.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2720
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N okt 15, 2009 3:43 pm    Postita teema: Vasta viitega

Mul on viimasel ajal garaazis kiire olnud, pole õieti arvuti taha jõudnudki. Universaali kerega on suht täbarad lood. Teemaks ikka seesama veokonks, mida mõned armastavad, kuid mina alati auto hukatuseks olen pidanud. Konks on auto jaoks selline vastik aeglane surm. Lihtsam ja vaatemängulisem viis auto tapmiseks oleks ta kohe põhjagaasiga metsa poole saata.

35 aastat kärutamist on teinud kerele omad korrektuurid. Tagaots on maha vajunud ja sealjuures eriti halval moel. Oleks tagaosa lihtsalt vajunud, kuid püsiks endiselt jäik, oleks tema üles kergitamine lihtne. Aga minu autol on tagaosa vedel nagu sült. Kogu tagumiste poolraamide osa justkui kiigub üles-alla. Ca 50-60 cm auto põhja alusest kandmikust (poolraamide otsatalast alates) on sisuliselt surnud piirkond. Seal on kõik ühendused tuhandeid kordi edasi-tagasi väänatud ning plekk on sealt lihtsalt välja veninud ja ei hoia enam kere jäigana. Pidevast pleki liikumisest ja väändumisest on tagaosa pragusid täis ja nende üle keevitamine ei anna soovitud tulemust. Sest plekitükke võib ju kokku keevitada, kui autol pole enam all tugevat raami, mille peal see kosu istuks. Tagaosa võib ilma erilise pingutuseta ca 4 cm kõrgemale tungida. Ta tõuseb ühtlaselt, mitte ei paindu ühest konkreetsest kohast. Kuid teda pole võimalik sellesse asendisse fikseerida. Nagu pinge maha võtad, vajub kere kenasti oma harjunud asendisse tagasi.

Oleme püüdnud pinge all kere üle koputada, kuulanud ja katsetanud erinevate inimeste teooriaid, kuid head lahendust pole leidnud. Ma tean, et uue asendi säilitamiseks "tuleb kere üle keevitada" kuid keegi pole seni andnud ühtegi mõistlikku tööplaani, milliseid punkte täpsemalt on vaja keevitada. Nüüd paar päeva olen tegelenud ühe uue idee katsetamisega, kuid sellest kirjutab millalgi pikemalt koos pildimaterjaliga. Ja tulemused pole täna veel teada.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
gazik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 13, 2004
Teateid: 1279
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: R okt 16, 2009 8:21 am    Postita teema: Vasta viitega

Gaz 2402 kõige nõrgem koht on poolraamide ülemine kaar. Kogu liikumine-venimine peaks toimuma selles punktis. Selle kindlakstegemiseks tuleks sealsed mõõdud fikseerida ja siis tungidega tõstes-langetades peaks see hälve seal avalduma. Tugevdada tuleks ka ainult seda piirkonda. See oli siis see kergem juhus.
Teine on keerulisem.
Kui auto esiosa juurest küljeviiki eestpoolt tahapoole vaadates tagatiib keskosast alates allapoole on vajunud, on asi tõsisem. (Kusjuures uksevahed ei pruugi olla üldse muutunud või on seda vähe)
Sel juhul on auto "hoidjaks" just ainult seesama tagatiib, mis toimib koostöös tagarattakoobastega. (Kusjuures tänu oma kujule hoiab kuju paremini kui sedaanidel)
Minule on teada järgmine lahenduskäik, mida on ka tehtud.
1) Auto olemasolevad mõõdud tuleks fikseerida.
2) Tagatiiva alumine pool (aknast allapoole jääv) osa lahti lõigata.
3) Raamid tõsta "natuke" üle (st., et kui hälve oli 40mm läbipainet, siis miski 5mm) ja fikseerida uuesti. Raamikaare ümbrusele teha lisatoestus. Vaadata üle sisemised koopakinnitused.
4) Rihtida uksevahe ja tagatiib uuesti kinnitada.
PS: Aga kui viik on ikka täitsa vildakas, siis ei kõlba enam äraveninud tagatiivad kasutada ning seegi vajab asendamist.

Aga sul vist see lihtsam variant toimiks.

Gaasionu
_________________
AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2720
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: R okt 16, 2009 10:35 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ise arvasin ise kah algul seda esimest Gazikuonu teooriat. Teine teooria tähendaks juba seda, et põhja enam autol üldse all ei oleks. Tegelikkuses oleme nüüd asjaga veidi tegelenud ja veendunud, et see asi nii lihtne polegi. See ülemine poolraami kaar võib küll venida, rebenda või üldse lahti tulla, kuid tegelikkuses omab ta rohkem kosmeetilist funktsiooni. Selle võib kasvõi üldse läbi lõigata, kuid auto sellest allapoole ei vaju ning lõigatud pilu pikemaks ei veni. Vähemasti seistes mitte ja tungiga väänates kah mitte. Kui ta seda teeb, siis on kere rauasisaldus juba väga madal. See ülemine kaar on õhuke plekk, nagu pakiruumi põhi. See plekk autot ei kanna, vaid lihtsalt lisab veidi jäikust ja moodustab n.ö. korpuse tegelikule poolraamile.

Olles nüüd veetnud päris palju aega auto all, on saanud selgeks, et need silmaga nähtavad tagumised poolraamid (pakiruumis ja auto all) on ainult osa kandmikust. Tegelikult on selle maakera sees veel suurem maakera, sest reaalselt kannavad auto tagaosa hoopis ühed korralikud paksud ja profiiliga talad, mis on alumise poolraami sees. Nad on punktitud külgedest alumise poolraami külge ning kui alumiste raamide küljed on kumerad (ehk "paistes"), siis võite kindlad olla, et sisemine tala on välimise raami küljest lahti roostetanud. Ning need ülemised ja alumised välimised talad seda autot üksi kanda ei suuda. Isegi kui alumine ja ülemine poolraam on üksteisest eraldunud (näiteks 60 cm ulatuses) ei muuda see OLULISELT auto kere jäikust, tingimusel et tala on endiselt alumise raami küljes kinni. Sest minu autol ühel pool oli nii.

Esmalt mõtlesime tükk aega, et mismoodi meie kere siis ikkagi vajunud on ja kuidas see näiteks ukseaukudele on mõjunud. Püüdsin enda jaoks visualiseerida kärukonku poolt rakendatavaid jõude ja kanda kerele jõuvektorid, mismoodi need pinged mööda kere liiguvad. Käru häda on selles, et ta tapab keret kahes suunas - ta raputab koleda jõuga tagaosa pidevalt ette-taha ning üheteljeline käru lisaks sellele veel üles-alla. Olgu - kere tagaosa venib ära, aga miks meil KÕIK uksevahed paigast ära on? Lõpuks visualiseerisin enda jaoks umbes sellise pildi:


Kere vajub tagant alla, viimased piilarid veavad jõuga alla ka katust, kuid ega temagi papist poiss pole. Katuse servades on päris jämedad raamid ja ega katus naljalt läbi ei pandu. Raamid on kõvad ja nii kistakse kogu katust tahapoole. Tulemusena annab kere järgi sealt, kus ta kõige nõrgem on - ja need on katusepostid. Postide ülaosa on koos katusega tahapoole nihkunud, vedades sedasi ukseaugud rööpkülikuks. Sisuliselt sama efekt nagu alumiiniumust kasvuhoone tormi käes.

Mõned kaadrid uksevahedest. Siin on näha, kuidas üles on moodustunud kole vahe. Selle varjamiseks on uks reguleeritud nii taha kui annab. Kõige tagumises asendis puudutab uks alt peaaegu tagatiiba. Enam tahapoole ei saaks kah. Kuid ülevalt on ikka kole vahe.


Sama lugu on ka paremal pool.


Kärukonks on kere aastakümnete vältel nii kõvasti raputanud et tagumiste poolraamide ja muude kandvate talade kinnituskohtadesse on tekkinud lugematu arv suuremaid ja väiksemaid pragusid.





Sama lugu kõikides katusepostide nurkades, sest ka sealt on kere pidevalt liikunud. Nii ülemistes kui alumistes. Ka katuse enda konstruktsioonis on pinged lõpuks keevitused lahti murdnud.


Ning tihti arvatakse ekslikult, et universaali klappistme liigutamine väänab alumiste kinnituste juurest põhjapleki lahti. Minu eelmisel universaalil oli ta kah sealt katki. Tegelikult on selle koha all poolraami esimene ots. Ning hoopis raami pidev liikumine tapab pleki viimaks ära. Praod on mõlemal pool, mitte ainult klappistme poolel.


Seltsimehed - hoiduge kärukonksuga autodest. Nad on surnud.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Väravamehaanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 24, 2005
Teateid: 412
Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav

TeadePostitatud: L okt 17, 2009 8:50 am    Postita teema: Vasta viitega

Näädsa nüüd! Mulle just seepärast meeldibki Volgaga sõita, et sellel on konks taga ja saab igasugu haagiseid vedada.
Lisaks on see ka hea "kängururaud" tagant tuleva känguru pidurdamiseks, enne kui tuled segi sõidab ja samuti hea parkimisandur, ei kraabi vähemalt stanget ära. Matkal olles saab konksu otsa kinnitada prill-laua või lihtsalt kirehoos istuda.
Pigem on häda selles, et vanasti ei olnud inimestel lubatud eraomandis pidada veoautosid ja konsu otsas veeti Zubrljonokeid, millel oli koorem liiva peal või kümme tihu prusse. Kui haagis on lubatud kaalus, siis Volga kerele ei peaks küll miskit juhtuma.
Mina olen suur konksusõber! Võiks öelda isegi konksupede! http://www.polygonimatkad.ee/ftp/gallery/1050/4fadb355c7cce2ce62c57754e973ec8b.JPG
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: P okt 18, 2009 11:16 am    Postita teema: Vasta viitega

Juhtusin ka vanatehnika.ee seda teemat lugema ja tundub,et üsna tõsine lugu,samas huvitav kui universaal kerel venitab kere paigast ära siis, mis
veel sedaan kerega volgast rääkida. Ma näen vahest mitut sedaan kerega volgat millel taga kärukonksud ja tihti ka miski käru järel(selgelt nähe,et ülekoormatud) vahest! Ilmselt noid autosid siis osta ei tasu järeldan siit!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2720
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: P okt 18, 2009 10:34 pm    Postita teema: Vasta viitega

Zaparov kirjutas:
samas huvitav kui universaal kerel venitab kere paigast ära siis, mis veel sedaan kerega volgast rääkida


Sedaani kere on oluliselt tugevam. Tal on tugev vahesein pakiruumi ja salongi vahel, tal on aknalaud ja tal on laiad C-piilarid. Sedaanil tagaotsa nii naljalt kiikuma ei saa. Universaalkere on alati õrnem - seest tühi ja peenikeste postide otsas. Kogu koormus langeb poolraamidele ning eriti raamide esimene kinnitus annab rohkem liikuma.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2720
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: E okt 19, 2009 11:02 pm    Postita teema: Vasta viitega

Volga kõveraks vajunud kerega midagi väga tarka nagu ei osanudki esialgu peale hakata. Kõigepealt huvitas meid, et kas teda üldse teoreetiliselt saaks kuidagi sirgu tagasi. Kerevenituspinki meil pole. Ning samuti pole garaazi rajatud vastavat metalltaladest sisseseadet nagu vanasti plekimeestel oli. Tuli miskitmoodi täitsa kodustes tingimustes hakkama saada.

Kuulasime erinevate seltsimeeste arvamusi, analüüsisime neid ja siis lõpuks asusime Andrusega tegutsema. Tegime proovi mõttes väga primitiivselt. Tahtsime autot tagant tõsta, kuid fikseerida kuidagi poolraamide esimese otsa põranda suhtes paika. Kõige lihtsam moodus oli lihtsalt vastava pikkusega prussid lõigata ning kasutada lae raskusjõudu. Uksed tuli ette jätta, et oleks hästi näha kere paindumist.


Seestpoolt panime toed kandma sisemistele karpidele, pikkade prusside peale. Hiljem proovisime fikseerida hoopis ristitala, mille külge poolraamid kinnituvad.


Oluline on, et jõud rakenduks mõlemale poolele võrdselt. Sellepärast pidid olema mõlemal poolel kandurid ühepikad, et nad korraga lage puutuks ja ühtemoodi mõjuks. Tagant tõstsime ühe tungrauaga, pannes poolraamide alla jämeda noti ja sättides tungi täpselt keskele.


Ilmselt professionaalsed plekimehed muigavad sihukest poisikeste tempu nähes. Ehh rebjaata ... Enda kaitseks on öelda ainult seda, et ega mingit paremat mõtet ka ei tulnud. Kere andis tõsta kenasti, maksimaalselt ca 30-40 mm venis kogu asi tagant ülespoole. No siis olid juba uksevahed teistpidi täiesti valesti. Tegelikult vaja oleks olnud umbes 10 mm tõusu.

See meie teooria justkui toimis. Kui kere oli pinge all reguleerisime uksed proovi mõttes üle. Andrus sättis väljast uksevahesid paika, mina kruttisin seest nad kinni.


Selliste uksevahedega oleksin juba päris rahul. Pilt pole väga ülevaatlik, kuid ta on igalt poolt ühtlane.


Iseküsimus on, et kuidas seda asendit nüüd fikseerida??? Pingutasime kere katusevoltide riski hinnaga umbes 3x kaugemale kui vaja oleks ning tagusime puitklotsi ja kuvaldaga kere üle. Lootuses, et kui anda kerele pinge peale ning siis tagudes pinged välja võiks tal tekkida tahtmine uut kuju hoida. Tutkit. Isegi kui ta nädalavahetuse oli niiviisi pinge all seisnud, vajus kosu suurima rahuloluga oma harjunud asendisse tagasi.

Tuli midagi muud välja mõelda ja eeskätt keevitama asuda. Aga kust keevitada? See vajas veel uurimist.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2720
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: E okt 19, 2009 11:37 pm    Postita teema: Vasta viitega

Uuurisime siit ja sealt, mida teha. Üldiselt tundus loogiline ikkagi see teooria, et auto kere kannab tema põhi. Kandevkere moodustab komplektina küll ühtse terviku, kuid laialt võttes kannab ikkagi alumine osa ülemist. Karbid, talad ja poolraamid on kandevkerega auto selgroog. Seega polnud meil mõtet üle keevitada küljepaneelide ja tiibade liitmikke, vaid keskenduda ikkagi tagumise osa kandmikule ning muuhulgas keevitada kinni ka kõik leitud praod.

Sm.Mirski sukeldus kanalisse ja kadus sinna tundideks. Selleks et keevitustöid mugavalt läbi viia tuli põhja all olemine veidi lahedamaks muuta.


Vahepeal oli ilmunud garaazi veel üks vanatehnikasõltlane. Tuli välismaa autoga ja täitsa puhta riidega. Ilmselt oli kodust jalga lasknud mingi asjaliku põhjendusega, kuid ega mees oma instinktide vastu ei saa. Alguses asjatas niisama ja püüdis ikka riided puhtad hoida.


Veidi hiljem oli juba esimene tööriist käes ja nii hästi ettevaatlikult sai proovitud praktikas erinevaid ideid rakendada. Wink


Aga kaua sa ikka pingil istud, kui teised jalkat mängivad. Läks veel veidi aega ja mees oli juba Volga kõrval pikaliasendis, keevitusaparaat pihus ja säristas tagatiiva alumised kinnituspunktid üle.


Enne olid need ka täies ulatuses lahti raputatud. Nagu võite hoomata juuresolevalt slaidilt.


Üldiselt on meil kogu aeg tore.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2720
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: T okt 20, 2009 10:32 pm    Postita teema: Vasta viitega

Mäletatavasti jäi sm Mirski viimases postituses auto alla. Ta kolistas ja kolkis seal päris mitu tundi. Vahepeal vandus midagi nii kõvasti, et ma parem olin päris kuss ja julgesin pintslikesega ainult õige tasakesi auto keret puhastada. Viimaks kui ta sealt välja tuli, oli ta õige suure tüki auto küljest kätte saanud.


Asja mõte oli selles, et auto kere tagaosa oli vaja üle keevitada, kuid tagasild jäi hirmsasti ette. Kuna tulevikus oli nagunii plaanis vedrud jms välja vahetada, tundus mõistlik see silla eemaldamise kadalipp just nüüd läbi teha.

Keevitamiseks on vaja puhast ja haljast metallipinda. Tagumiste poolraamide ümbrus oli siiski piisavalt roostega kaetud. Igasse pilusse ju pesuriga kah ei pääsenud. Seega jäi küsimus, kuidas keevitamiseks vajalikud kohad ära puhastada. Nuta või naera, kuid nurklihvijaga ei pääsenud enamustesse õnarustesse. Mirski otsis selle peale välja hoopis liivapritsi vahendid ning kombineeris käepärastest vahenditest sobiva "kambri". Nüüd saab auto all rahulikult tolmutada, ilma et kogu garaazist karjäär saaks.


TULD!

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 533
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K okt 21, 2009 4:35 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tublid!
Jõudu keevitamisel! Aga ärge liigselt lisa külge keevitage! Minu GAZ 22-l on keegi omal ajal "head tööd teinud" ja nüüd on kere tagaosa ilmselt ~100-150 kg raskem - lihtsalt meeletult rauda (nurkrauad, terastorud jm) tagumiste poolraamide külge keevitanud. Seega auto tagaosa on nüüd väga raske ja istub liialt maas. Tungrauaga tõstes vajub stange vastav koht suisa kõveraks... GAZ 22 ja 2402 ilmselt mõnevõrra sarnased ses suhtes raami ehituse poole pealt. Ka kiirabi GAZ 22-l sarnased kastid nn"kolmanda rea" istuja tarvis jalgadele.
Ja uksevahed on ka nii nagu nad on...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2720
Asukoht: Tallinn Nõmme

TeadePostitatud: N okt 22, 2009 3:46 pm    Postita teema: Vasta viitega

Veetsin auto all päris palju tunde, et saada selgust, kust kohast täpsemalt kere läbi venib. Tagaots oli silmnähtavalt alla vajunud ning andis üles-alla liikuma rohkem kui normaalne oleks. Kuid tungiga tõstes ei eristunud selgelt ühtegi konkreetset kohta, kust põhi oleks paindunud.

Viimaks tabas silm ühte tühisena näivat detaili. Tagumiste poolraamide juures on põhja sisse süvendatud kolmanda istmerea jalgade kohad. Nad on poolraamidele väga lähedal ja sinna vahele õieti ei näe. Kuid üleval nurgas silmasin ühte kahtlast pragu. Pildilt halvasti nähtav, kuid raami servas võib teda siiski näha. Miks on poolraami juures pragu? Järelikult peab just see koht olema pidevalt liikunud.


Siis meenus, et salongi poolel on just samas piirkonnas kõige rohkem pragusid. Seesama jalgade süvend oli servast kohe päris pikalt lõhki murdunud. Uurides lähemalt kogu seda piirkonda avastasin veel üht teist huvitavat. Teatavasti on alumised ja ülemised poolraamid omavahel punktkeevitusega kokku lastud. Samamoodi on ühendatud ka poolraamide otsas olev ristitala auto põhja külge ja üldse kõik kinnitused. Minu autol on poolraamide omavahelised ühenduspunktid ikka päris jõhkrat venitust kogenud. Alumine poolraam on kiskunud ülemist poolraami niisuguse jõuga alla, et keevituspunktide juurest on plekk täiesti välja veninud. Mõlemal pool.


Samamoodi on koormuse all väändunud ka poolraamide otsas olev ristitala ning venitanud pealispleki sisse sügavad "kaevud" keevituspunktide kohalt. Kuna see koht on pidevalt liikunud, on tekkinud pleki sisse ka praod.


Kuna põhja all poolraami ja jalgade süvendi vahele eriti midagi ei näinud ja veel vähem oleks seal keevitada saanud, otsustasin selle koha lahti võtta. Puurisin jalgade süvendi punktidest lahti ja eemaldasin. Nüüd on hea näha sedagi, kuidas servadest on pleki ikka täitsa pooleks murdnud.


Aga veelgi karmim oli avastus, et ülemine ja alumine poolraam olid üksteisest ca 60 cm pikkuses täielikult eraldunud. Ebainimlikud jõud olid aastate jooksul alumise raami ülemisest keevituspunktidest lahti rebinud ning nüüd laiutas seal 3mm paksune lõhe. Uskumatu, mida kartulid suudavad.


Nüüd oli vähemasti mingi konkreetne asi, mida ravida. Iseasi, kas selle üle keevitamine annab soovitud tulemuse? Igal juhul puurisin teise jalgealuse kah küljest, et oleks mõnus toimetada. Ligipääs poolraamile on vähemasti nüüd tagatud.


Et raami pooled uuesti omavahel fikseerida, puurisin nad servadest auklikuks. Nii on hea keevitada.


Teiselt poolt samuti.


Lisaks avastasime enne keevitusi, et vasak poolraam on välimiselt küljelt täiesti pude. Raiusime selle lahti ja alles siis sain mina esimest korda teada, et selle nähtava osa sees on tegelikult alles tõeliselt isane profiiltala. Need peaks olema omavahel külgedelt punktidega kinni lastud, kuid paraku teeb aeg oma töö. Poolraami sisse on praktiliselt võimatu määrida korrosioonitõrjet. Sinna lihtsalt ei pääse sisse kuidagi. Seetõttu tekib pidurdamatu rooste kahe metalli vahele ja tulemusena mädanevad nad üksteisest lahti. Seda võib kohe ära tunda, kui alumisel poolraamil on küljed "paistes" ehk kumerad. Siis võite kindlad olla, et kumeraks on nad surunud just seesama muldmetall, mis sinna kahe kihi vahele moodustub.


... jätkub
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: N okt 22, 2009 4:06 pm    Postita teema: Vasta viitega

Huvitavad arengud, mulle meeldib vaadata kuidas seltsimehed asjadele nii
põhjalikult lähenevad.
Minul tekkis küsimusi ehk kui aega saata võiksite vastata:
*Kui kergelt te tagasilla kätte saite? Kas pidite ka ketaslõikurit kasutama või tulid kõik asjad lahti nii nagu pidi.
*Mida kavatsete ettevõtta laes asetseva borolooniga, see on minu arvates üks hullemaid asju mida üldse sinna panna! Korjab niiskust ja on hallitusseentele hea kasvulava.
*Teil on veidanud,et need kohad (fotol) terveks jäid, mul endal on täis sõel ja seest oli ka muldmetall ainult Sad
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1122
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: N okt 22, 2009 11:13 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tagasilla eemaldamisel on raskem kätte saada polte, mis asuvad eespool. Nende välja pressimiseks pesast kasutasin sobiva paksusega puitklotse ja metallkiile. Vanduma võttis mind minu enda lollus, nimelt vigastasin ühte kinnituse keeret ja mutter ei tahtnud enam peale minna. Tuli veidi viilida ja see töö võttis üüratult palju aega ning närve. Üldiselt on aga garaazis vahva... käige ikka garaazis.

Porolooni eemaldame, kui auto külili keerame, siis ei lange puru silma.

Kere on roostele üldiselt hästi vastu pannud ja mädasid kohtasid on vähe.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: R okt 23, 2009 8:59 am    Postita teema: Vasta viitega

sm. Mirski kirjutas:
Tagasilla eemaldamisel on raskem kätte saada polte, mis asuvad eespool. Nende välja pressimiseks pesast kasutasin sobiva paksusega puitklotse ja metallkiile. Vanduma võttis mind minu enda lollus, nimelt vigastasin ühte kinnituse keeret ja mutter ei tahtnud enam peale minna. Tuli veidi viilida ja see töö võttis üüratult palju aega ning närve.

Vedas teil, mul oli kõik nii kinni roostetanud,et tuli puru lõigata lisaks pean ka ühe pooliku poldipea tagasilla esimesest kinnitusest välja puurima.
Ütleme,et 31 aasta jooksul ei ole keegi seda tagasilda maha kruvinud,
ime siis ka,et kõik nii kinni roostetanud oli. Ma usun,et neid tagasilla kinnitus polte ja tagumisi lehtvedru kinnitusi peaks olema ka kaubandusvõrgus saada!

sm. Mirski kirjutas:

Porolooni eemaldame, kui auto külili keerame, siis ei lange puru silma.

Annan teile väikse nõu, kui te seda porolooni eemaldama hakkate, siis
saate varsti teada,et ta on laes miski rõveda asfaldi taolise möginaga kinni. Kasutage laia pahtlilabitat ning vaadake ette,et katusele väga liiga ei teeks.

Jõudu seltismeestele
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 23, 24, 25  Järgmine
Lehekülg 4, kokku lehekülgi 25

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud