Volgaklubi kodu Forums-viewtopic-ART-2 pikap 1972, Sõbra G/K
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 289 külastaja(d) ja 1 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - ART-2 pikap 1972, Sõbra G/K
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

ART-2 pikap 1972, Sõbra G/K
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K mai 09, 2007 4:51 pm    Postita teema: Vasta viitega

Poleerimistöödele kulus aega omajagu. Meil polnud mingeid elektrilisi ega suruõhuga töötavaid vibrolihvijaid. Kõik tuli käsitsi teha. 2000 liivapaber ühte kätte, veeprits teise ja siis kuni vaimu nõrkemiseni. Ajakulu oli miskipärast tohutu, kuigi me ei ajanud taga mingit super-kvaliteeti.

Kui pind ära kuivab, näeb, kus on värvi sees veel sügavamad poorid. Õnneks oli värvi peale kantud päris paksult seega võis päris muretult lihvida. Ei tea, kas ta veel kunagi läikima ka hakkab?


Kuna meil puudusid igasugused kogemused sellise töö teostamisel, siis lihtsalt katsetasime. Karestasime erinevates kohtades erineva värvistruktuuriga pinnad ja tegime proovipoleerimisi. Eks mõnest servast kulus värv läbi ka ja valge krunt tuli alt välja. Nõme lugu. Vahepeal oli auto ikka päris laiguline.


Üldiselt näib, et saab asja.


Isegi see eriti ilge tagaosa omandab mingisuguse läike. Kuigi ega plekk ise sellest sirgemaks ei muutu.


Pikkamööda hakkab ring peale saama. Esialgu läigib ta hästi.


Poleerida sai ikka päris mitu korda. Imelik oligi asja juures see, et vahetult pärast poleerimist läikis auto päris kenasti, ent järgmiseks päevaks kuivas pind ikkagi matiks tagasi. Mitte küll päris tuhmiks, kuid piisavalt, et lihvitud kohad tulid ilusti nähtavale. Uuesti üle poleerides läks asi jälle paremaks, kuid ka teistkordsel poleerimisel tõmbus pind mõne päevaga tuhmimaks.
Otsustasime, et esialgu nii jääb. Nagunii tuleb ühe korra veel kõige peenema abrasiivsusega pastaga ja peene kettaga üle poleerida, et eemaldada poleerimise jälgi. Ent selle teeme kõige lõpus. Seega ajasime auto lõpuks sisse, et alustada komplekteerimisega.

Vähemalt mingil tasemel läige on saavutatud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E mai 14, 2007 4:26 pm    Postita teema: Vasta viitega

Auto komplekteerimine peaks olema ilusaim osa kogu loomeprotsessi juures. Nagu magustoit. Nagu martsipanist roos hapu kohupiimatordi otsas või shokolaaditükk pulgajäätise sees, mis peaaegu alati päikse käes enneagselt sulab ja pükste peale kukub.

Ilmad läksid ilusaks ja võtsin kaks vaba päeva. Otsustasin end pühedada jäägitult auto komplekteerimisele. Loomulikult algas päev ohjeldamatute töökõnedega ning pidevate tagasilöökidega. Lõunaks olin omadega juba täiesti läbi. Kuna garaaze on meil mitu, siis pidevalt avastasin üha uusi asju, mis olid jäänud teise garaazi. Ja nii ma sõitsin korra tunnis kahe garaazi vahet. Isegi lõõgastavat õllepudelit ei julgenud avada, sest Volga osaks pidevalt üha uusi väljakutseid anda. Lõpuks tundus enam vähem kõik olemas olevat. Garaaz oli otsast-otsani võimalikku kola täis. Kuidagi peab nüüd sellest auto kokku saama.


Tahtsin alustada uste komplekteerimisest. Siis saaks need lõpuks ometi korralikult sulgeda. Ootuspäraselt avastasin, et karvased tihendid on omadega õhtul. Samuti akende alumised tihendid. Otsustasin need ära vahetada ja tõstsin närakad kõrvale. Tegelen nendega hiljem. Selleks oleks jälle pidanud teise garaazi minema. Hakkasin tegelema hoopis lukusüsteemide ja linkidega. Tahtsin panna I seeria lingid, mis on suuremate nuppudega ja minu meelest ilusamad. Loomulikult tuli välja, et üks olemasolevatest linkidest on katki. Tuli jälle minna kolmandasse (või juba neljandasse) garaazi I seeria kere küljest seda tooma. Siis sain harutada lingid elementaarosadeks ja komplekteerida erinevatest esimeste ja tagumiste uste linkidest kokku kaks töökorras linki. Alles lõunaks jõudsin esimese töövõiduni - juhiukse link on küljes.


Võrdlusena ka varem küljes olnud siniseks võõbatud uue tüübi link.


Ustega ma kaugemale ei jõudnudki, kuna üks lukumehanism oli katki, karvased tihendid toomata ja kõik liistud jõhkralt siniseks värvitud. Valmistasin hoopis ette põlle ja hakkasin seda paigaldama. Kui põll küljes, muutus auto nägu juba asjalikumaks.


Otsustasin nüüd ühe soojaga esiosa kokku saada. Kõik tuled olid loomulikult uued hangitud. Niisamuti nende alla käivad tihendid jms. Vältimaks lohakusvigu, kasutasin taktikat, et teen ühe asja lõpuni ja alles siis võtan ette järgmise detaili. Külge kinnitatud tuli sai kohe ära ühendatud ning senikaua kontakte puhastatud ja nikerdatud kuni ta laitmatult töötas. Esimesed pääsukesed on eriti armsad. Ta ju põleb... Nagu esimene elus asi selle auto küljes.


Pikkamööda said külge ka põhilaternad, milleks valisin õiged I seeria tuled koos originaal pirnidega. Nii saab auto esiosa võimalikult 1972.a. originaalilähedane. Need valgustavad küll kahjuks sama vähe nagu gabariidituled. Tuleb hakata otsima võimalusi sinna halogeenid sisse paigaldada.


Põhitulede järel said külge suunatuled ja signaalipasunad. Ribikatik jääb esilagu vana ja kole. Tulevikus peab leidma mahti ta tsingivannist läbi lasta. Kuid auto nägu hakkab juba pähe joonistuma.


Kroomiga peab veel hulka vaeva nägema. Olemasolevad kroomdetailid on hästi säilinud, kuid hirmus määrdunud ja lisaks kõigele veel siniseks võõbatud. Nitrolahusti ja poleerimispasta peavad nüüd imesid tegema. Mis siis muud kui käised üles...


... ja valmis ta ongi. Pärast poleerimist ärkas tuhmunud kroom uuele elule ning "hambutu" kastiauto hakkas eest kelmikalt särama. Tekkis esimest korda lootus, et siit võib veel päris kena auto saada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N mai 17, 2007 4:20 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kastivolga ehituse järgmine etapp oli stange paigaldamine. udutulede aukudega stangesid oli mul palju, kuid ilma tuledeta midagi väga korralikku polnud. Kasutasin ühte vana Gaz 24 küljest võetud stanget. Puhastasin ja poleerisin seda ning tulemus oli täiesti rahuldav. Väiksed roostekolded ei jää üldpildis liialt silmatorkavaks.

Keskladu kirjutas välja jumala uued stangealused "klõk pravõi" ja klõk levõi" klotsid. Seismisega oli tekkinud tagaküljele kerge korrosioon, mille edasist levikut oleks hea takistada. Kuna korrosioonivastaste ainetega kogemused puuduvad, kasutasin lihtsalt seda, mida garaazi rikkalik purgiriiul pakkus. Loodame parimat.


Valmistasin stange ette ja asusin juba külge sättima, kui mõistsin, et kaasaegne numbrimärk ei mahu ju kroomkihvade vahele ära. Ei tahtnud numbrit kõverkas väänata, nagu enamus vanemate gaz 24 omanikke seda on teinud. Seega paigaldasin esmalt numbrimärgi ning stange kattis hiljem numbri servad täielikult ära.


Stanget paigaldades olen alati auto esitiivad ära kriipinud. Seekord õppisin enda vigadest ning tõmbasin sm Mirski vanad froteesokid paigaldamise hetkeks stangenurkadele peale.


Tulemus jäi siis niisugune. Kui ülevaatusel probleeme tuleb, siis peab taotlema väikse numbri.


Ja ka pealtvaates ei jää korrosioonitäpid eriti häirima.


Õhtu saabudes kinnitasime veel peeglid oma uutele kohtadele. Eesmärk oli jäljendada I seeria Gaz 24 ning samuti teisi kodumaised kastiautosid (Izh 27151), millel peeglid ikka esitiibadel olnud. Näha pole sealt muidugi mitte midagi.


Kuna kroomi paigaldamisega olime juba hoogu sattunud, said ühe soojaga külge seatud ka kirjakesed esitiibadele...


... ning liistud küljekarpidele.


No ja Onu Gazikule lõpetuseks väike znak. Et ta sulle unenägudesse tuleks. Vurrudega Läti vana käest osetud. Kaks latti maksis.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T mai 22, 2007 5:57 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kui väljast hakkas auto peaaegu valmis saama, tuli hakata tegelema salongiga. See pidi siis saama perspektiivis võimalikult autentne 1972 aasta salong. Olime auto salongi detailid (nagu armatuur, ning ukse ja aknapostid) värvinud kerega ühte värvi. Vana süütelukuga armatuuri loovutas üks doonorauto.

Lähteülesanne oli siis niisugune:


Päris jube.

Esmalt tegin kodus teleka ees reklaamipauside ajal natuke näputööd. Tõin tuppa kokku kolm näituripaneeli. Ühe uue, kuid mittekomplektse ja 160km/h spidomeetriga ning kaks pruugitud. Tahtisn saada aga kindlasti 180 km/h varianti. Lammutasin neist kaks laiali ning ehitasin kokku ühe, mis oli 1972 aasta korpusega ja 180 km/h spidomeetriga, kuid uue odomeetri ja kõikide uute näituritega. Vahepeal läks endal ka selles segaduses orienteerumine raskeks.




Garaazis alustasime sellest, et võtsime salongi päris lahti ära. Sm Mirski eemaldas ka rooli koos roolikardaaniga, et vahetada roolikardaani vahepuks. Mina kasutasin rooli äraolekut mugavalt olemasoleva näituripaneeli eemaldamiseks. Veendusin, et lintspidomeetri paigaldamine polegi lihtsalt vormistamsie küsimus. Uuemal Volgal oli näituripaneel tagant pistikutega, nagu kaasaegsel autol. Lintspidomeeter aga eeldas iga näituri ja valgusti taha eraldi juhtmeid.

Ehk teisisõnu pidime saama niisugusest asjast...


... niisuguse asja:


Kurvastuseks kõigile, kes ostavad turu pealt karbis tuliuue lintspidomeetri, lootes selle paigaldada uuema aastakäigu autosse ... see on peaaegu võimatu ilma doonorautota. Mina alustasin sellega, et kaardistasin uue tüübi näituripaneeli kontaktplaadi esmalt paberile. Nii sain teada pistikutes iga juhtme otstarbe. Seejärel lõikasin nad ükshaaval pistikust välja, tegin uued ühendusklemmid ja ühedasin vana tüübi paneelile külge. Nii sain viimaks näiturid tööle, kuid valgustusega jäin hätta. Samuti polnud võimalik vahetada signaallampide pirnipesi. Valgustuseks on vaja spetsiaalseid pirnipesasid, mida ei ole kusagilt võtta. Nii ma sõitsin jälle paar korda teise garaazi vahet ja tõin kohale doonorautodelt eemaldatud elektrisüsteemid. Sealt sain vajalikud valgustuse juhtmed koos pesadega.

Pikapeale sain paneeli siiski ühendatud. Ja uskumatul kombel hakkas KÕIK viimseni tööle nii nagu vaja. Isegi valgustus. Paigaldasime ka armatuuri kesta, et hakata selle külge siis vähehaaval lüliteid kinnitama. Samuti tuli veel üle käia kogu elektrisüsteem, et veenduda iga funktsiooni toimimises.


Hetkel ei leidnud kusagilt õigeid vana tüübi lüliteid. Seega peavad need kaks jääma praegu uuema mudeli omad. Kuid tean, et nad on kusagil garaazis olemas.


Pikkamööda sai elektrisüsteem üle käidud. Tülikas töö on signaali remontimine kui rooli sees on juhe katki. Samuti nägime kurja vaeva suunatuledega. Viimaks segus, et olin ühes tagatules ühendanud juhtmed valetpidi ja kogu suunatulede süsteem oli lühises. See oli läbi põletanud kaitsme, mis asus armatuuri all, kuskil juhtmete vahel. Uue kaitsmega saime küll ohutuled tööle, kuid suunatulesid mitte. Nimelt vilgutas auto ka suunatulede lülitist hoopis ohutulesid. Olin sellega korra varem kokku puutunud ning mäletasin, et viga oli suunatulde relees. Tõin selle poest uue. Hakkasid tööle. Rõõmustada oli siiski veel vara, sest näituripaneelis olev suunatulede signaallamp ei hakanud vilkuma. Tõime järgmise suunarelee. Nüüd vilkus ka signaallambike.

Paigaldasime veel kojamehed ning elektritööd olid peaaegu lõpetatud. Muide, kojameestele saab tänaseni soetada Volga originaalilähedasi kumme. Nende ümmarguste "mummudega".
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K mai 23, 2007 8:43 am    Postita teema: Vasta viitega

Endiselt vajas lõplikku lahendamist tagaosa. Head stanget pole tänaseni leidnud ja enne kevadüritust ei hakka sellega tegelemagi. Tuli tegeleda hoopis numbrimärgi valgustusega. Nagu varem oli juttu, tahtsime asendada inetu UAZ valgusti viisakama kroomitud III seeria Gaz 21 kajakaga. See aga oli mõeldud kinnitamiseks Gaz 21 kumerale pakirumi luugile. Sobita kuidas tahad, siledale plekile ei saa panna. Konsulteerides seltsimeestega kultuuri- disaini- ja kõlbluskomiteest otsustasime lahendada numbrivalgustuse hoopis ratsionaalsemalt.

Sm Mirski vedas oma garaazi tagant välja päevnäinud Gaz 21 esiukse ning lõikas sealt välja sobiva kujuga plekitüki. Painutas ülaosa kumeruse parajaks ning kinnitas sellele kroomitud kajaka. Tulemusena pidi sündima eraldiseisev numbri kinnituspaneel.


Auto küljes peaks ta välja hakkama nägema umbes nii:


Ning kui kinnitada see paneel hingede otsa, saab vajadusel ka avatud tagaluugiga sõita, ilma et tuleks politseiga pahandusi varjatud numbrimärgi pärast.


See detail tuli nüüd üle pahteldada ja ära värvida. Kiire töötempo tõttu tuleb seda teha aerosoolvärvidega. Poleerimisest on saabunud ka rattakilbid. Nendele tuleb veel punased täpid keskele teha.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Zwanes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 04, 2005
Teateid: 311
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K mai 23, 2007 1:10 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kus ja kes sedaviisi kilbid läikima ajab?

Jõudu soovides,
Sm. Zwanes
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K mai 23, 2007 4:52 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sm. Zwanes kirjutas:
Kus ja kes sedaviisi kilbid läikima ajab?


Kilbid poleeriti Tartus. Firma nime ei tea, kuid nende põhitegevus on maasturite esiraudade, astmelaudade, kaatrite reelingute jms tootmine. Kogu nende toodang tehakse roostevabadest torudest ja poleeritakse läikima. Ametlikult muidugi Volgade kilpide poleerimise teenust ei pakuta, kuid hea sugulane aitas hädast välja. Riiulil ootavad oma aega ka poleeritud karbiliistud ja palju muudki läikivat.

Ajal mil meie sm Västrikuga tegime viimaseid "Ettevaatust auto!" kontrollsõite, ei istunud sm Mirski käed rüpes. Ta oli auto postide otsa istutanud ning rattad alt kruvinud. Traatharjaga puhtaks ning paar kihti valget värvi peale. Väga normaalne tulemus vähemalt esimeseks suveks.


Mina hakkasin koju jõudes tegelema kilpidega.


Karestasin keskosad ära, katsin esiteks kruntvärviga ning lõpetuseks kaks kihti punast värvi peale.

Auto komplekteerimine on sisuliselt lõpetatud. Pildid hetkest kui eile objektile jõudsin. Salongis on puudu veel põrandamatid ning sigarisüütel. Praeguseks hetkeks on ka need paigaldatud. Istmed mulle väga ei meeldi, kuid hetkel pole midagi muud panna ka. Üldpilt siiski puhas ja sümpaatne. Samas mitte piinlikult steriilne. Tööauto jaoks igati kohane.


Miks mitte ka kaader sellest, kust me alustasime:


Ka väljast on auto peaaegu valmis. Piltidel toimetab sm Mirski veel nimetatud tagumise numbriplaadiga. Kuid üldpilt enne pesusid ja viimast poleerimist on niisugune. Mulle need poleeritud punaste täppidega kilbid meeldivad. Koos säravvalgete velgedega annavad nad asjale hoopis suursugusema ilme. Olgu siis needki pildid toodud koos võrdlusega algmaterjalist.



Õhtul, kui viimased komplekteerimise tööd tehtud, käisime põgusalt ka linna peal laiamas. Kiire ots maanteele, veidi linnaliiklust ning veendusime et ... arenguruumi veel on.

Õhtuhämaruses mõjub ta sellegipoolest väga salapärasena. Polegi nagu päris sellest ilmast
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Tasku
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 747
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K mai 23, 2007 7:14 pm    Postita teema: Vasta viitega

No sellise autoga peaks tehnoülevaatusest nüüd küll esimese korraga läbi saama või kuidas?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm. Västrik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 04, 2004
Teateid: 1131
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: E aug 13, 2007 3:27 pm    Postita teema: Vasta viitega

Austatud Sm.Tihhonov,

Tean, et Teil olid nädalavahetusel "vedrud pahupidi" nagu öeldakse.
Paluksin informeerida, et millest oli selline asi tingitud?

Tervitades,

Uno Petersell
volgalehe igapäevane lugeja
_________________
Jõudu annab A-76
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E sep 17, 2007 3:41 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kastiga Volga-auto on osutunud meie garaazikooperatiivi lemmikuks. Tegemist on väga praktilise majandussõidukiga, mida soovitame kõikidele individuaalelamute omanikele. GAZ 24 Pikapi peamised eelised on suur veokast, mugav kabiin, tõhus soojendus, pilkupüüdev välimus, sõiduautolik käsitsemismugavus, ökonoomne mootor, odavad varuosad ja tehniline lihtsus.

Ebamugavama poole pealt tasub mainida halba nähtavust taha, mis tingib liikluses palju konflikte välismaa autode omanikega. Samuti pälvib kriitikat lahtine veokast. Pärast pikemat poetiiru ei saa ostusid täis plastikaatkotte kasti jätta ja samal ajal ise kohvikusse minna.

Suve jooksul sai Volgaga kokku sõidetud palju. Eile täitus 3100km. Sai veetud tonnide kaupa prügi ja olmejäätmeid prügimäele ning samasugustes kogustes vanametalli. Näiteks siin koristasin ma oma garaazi üleliigsetest Volga ustest. Kuusakoski ostis päris hea hinnaga ära.


Samamoodi sai kohe uus koorem varuosi asemele toodud. Pildil siis avariilise Gaz 2410-ga kaasa tulnud osade hunnik. Neid asju OLI palju.



Vahelduse mõttes sai osaletud ka erinevatel võiduajamistel nagu "Ettevaatust Auto!" ja Uunikute Tähesõit.



Ei tohi ära unustada ka teisi omasuguseid. Volga praktilisi omadusi hindavad Eestimaal paljud. Oleme külastanud mitmeid praktiliste kaubaveokite omanikke, kellega oleme siis kordamööda suurustanud, kes rohkem ära jõuab vedada.




Ãœldiselt oli tore suvi.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T jaan 29, 2008 8:56 am    Postita teema: Vasta viitega

Suvel käis meil auto ehitamist kaemas üks noor automudelite ehitaja. Tal oli soov sellest autost mudel teha. Mitte lihtsalt kastiga Volga mudeli, vaid just SELLE kastika mudel. Midagi ta seal mõõtis ja pildistas ning nüüd saatis lingi, et asi hakkab ilmet võtma.

Ja tõepoolest. Selle auto veidi omamoodi tagaotsa lahendus hakkab kuju saama (vt. viimaseid pilte).

http://imudel.pri.ee/foorum/index.php?showtopic=3106
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: N mai 22, 2008 9:08 am    Postita teema: Vasta viitega

Kuu alguses tõime sm. Tihhonoviga kastika Okupatsioonide muuseumist ära. Meil oli seda vaja. Paraku kipuvad aga seisvad volgad mugavustega ära harjuma ning kojusõit osutus minule küll parasjagu piinarikkaks, kohe kuidagi ei saanud masinaga sinapeale, mmdkui teie ja köhh, vabandust ja puuks. Selge oli, et nüüd ootab ees kerge remont.
See remont kestab siiani, kui 3102 karburaator hakkas pinda käima, siis see 126G ajab juba hulluks. Abiks on mul käinud jõudumööda sõbrad seltsimehed Andrus ja Peeter. Töötunde ei taha kokku lugedagi, ja ikka on selline poolpidune. Karburaator puhastatud ja töötab, süütesüsteem korrastatud ja kontrollitud. Kuskilt lisaõhku ei saa ja omet on tühikäik tugevalt lonkav. Eile õhtul mõõtsime üle veelkord surved silindrites ja saime päris ühtlased tulemused 8 kuni 8,5 bar. Täielik müstika, enam ei oska isegi otsaesist sügada või kukalt kratsida.
Tehtud tööd:
-klapid reguleeritud
-karburaator osandatud, läbi puhutud, (erinevaid karburaatoreid proovitud) tihendid vahetatud
-vahetatud kollektoritihend, pinnad siledaks lihvitud.
-jagaja osandatud vahetatud korrektori laager (kiilus kinni) ja vaakumklapp (lasi läbi).
-vahetatud õli ja õlifilter.
-kontrollitud surveastmeid
-vahetatud küünlad
-kontrollitud, vahetatud küünlajuhtmed.

ja ikka lonkab

mõistus juba täitsa otsas
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm. Zwanes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 04, 2005
Teateid: 311
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N mai 22, 2008 9:37 am    Postita teema: Vasta viitega

Et nagu töötab ühtlaselt aga rapub või ei tööta üldse ühtlaselt?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: N mai 22, 2008 11:18 am    Postita teema: Vasta viitega

Tühikäigul on selline tunne, nagu 1 silinder ei töötaks. Mootor rappub kõvasti. Pöörete tõstmisel käik ühtlustub. Sõita saab ja eilne proovisõit lõppes tõdemusega, et nii jääb. Jõudu ja minekut on, muret teebki see lonkav tühikäik.
Minu mõtted liiguvad nüüd juba mingile disbalantsile hooratta ja kolvigrupi poolt või ka sidur ja sidurikorv.


Teiseks suuremaks probleemiks on suunatuli. Mis niiöelda väsib ära. Teeb plõksu ja siis väsib. Oleme mitu releed vahetanud, aga lõpuks on kõigil üks ja sama tulemus. Kuna tegemist on mingi isearetatud el. skeemiga on suurde musta karpi (nagu 24-10'l) minemas vaid 1 pistik (suurem) väikest pistikut pole, pole olnudki.
Endal lõi pähe, et äkki on esi ja tagu pirnid kuidagi originaalis eraldatud ja kui keegi on nad relees ühe regulaatori alla pannud, siis on pinge liiga suur ja ei plõksigi korralikult, nagu siis kui suunatule pirn läbi läheb hakkab terve pirn kiiremini vilkuma tänu takistuse vähenemisele. Ühesõnaga äkki on praegu takistus suur. Õhtul ühendan tagumised suunad lahti ja proovin.
Või on kellelgi veel ideid, kogemusi.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm. Zwanes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 04, 2005
Teateid: 311
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N mai 22, 2008 12:08 pm    Postita teema: Vasta viitega

Enda kogemusest halli Volgaga - Käivitumine alati poolest pöördest, jõuline liikumine ja üldse igati ideaalne käitumine välja arvatud tühikäik, mis foori all seistes ähvardas nii mootori kui reisijad autost välja loopida. Lonkamine suurenes oluliselt sooja mootoriga. Vahetasin jagaja, küünlad, küünlajuhtmed - ei midagi, karburaatori ja süüte reguleering ei aidanud mitte midagi. Müüsin enne maha, kui probleemile jälile sain, aga teoreetiliselt, kas tasakaalutus, väsinud mootoripadjad, ebatihe silinder, nõrk säde mõnes silindris, voolavusprobleem sisselaskekanalis.

Punane Volga - peale kapremonti ma ei uskunud oma silmi kui esimest korda tühikäigul mootorit nägin. Täiesti müstika kuidas sai ükshaaval silindrite lööke lugeda ja mootor seisis samas liikumatult paigal.

Nüüd ma lihtsalt fantaseerin, et vanakooli meestel oli mingi tore küünal, millega sai töötava mootori silindri sisemusse vaadata ja seda kasutati segu parajaks keeramisel. Ma ei tea kas seda saab kõikide silindrite juures kasutada, aga kui saab, siis ehk sellega saab natuke targemaks - kui mõne silindri seest paistab oluliselt teine värv, siis võib selles pütis kurjajuur olla?

Suunaduledest - olen Volgal suve jooksul vahetanud 3x releed, kuna vasakud suunad kaovad ära, relee ei plõksu, aga ohutuled töötavad ilusti (kuidas sul ohutuled reageerivad?). Lõpuks sain jaole - viga relee pistikus. Praegu kaon probleemsel hetkel vahetult enne ristmikku armatuuri alla ja mudin pistikut ja töötab ilusti mõne aja. Kahtlustan ka sul mingit kehva ühendust kuskil...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Lehekülg 3, kokku lehekülgi 4

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud