Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 199 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Viiks volga tuulutama.
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Viiks volga tuulutama.
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Üritused ja komandeeringud
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: N mai 17, 2018 10:53 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tänan Väino kiitmast kuigi mina tänan teid kõikki supper koos vedetud aja eest. Äge matk kukkus välja tänu headele kaaslastele. Käidud sai väga palju ka jalksi,sõidetud metrooga, taksodega ja miilita käest sugedagi saadud. See insident ei olnud seotud meie autodega vaid vales kohas taksosse istumise eest. Ilmar ,Andres ja taksojuht võeti tõsiselt ette ja laksati ära. Eks kunagi Ilmar pajatab nendest seiklustest, mis said alguse tänu volga pidutite kadumisega. Esimene päev kulus kohale sõidule ja sobiva öömaja otsimisele.Teiseks päevaks oli hotell broneeritud kuid esimene päev vaba kava alusel panigi aluse suurele seiklusele. Valgevenesse jõudes selgus tõsiasi et navid ja telefonid lihtsalt ei toimi enam .Nalja nabani ,ainult gloobus laiali laotatult 1984a. köidetud kujul, taga aknalaual. Järgneb..
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: L mai 19, 2018 11:08 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sai hakatud sobivat ööbimispikka otsima käigupealt.Esimene teeäärne rekkaparkla hotell ehmatas ära hoovis haisva loomaaiaga. Jube lehk ja räämas taust.Tuld edasi. Ja muhvigi teeäärsetest pakkumistest, sisuliselt Minskini kaevasime tühja.Kuni siis pealinnas leitsime lambist Orbita hotelli. Infost keevitati paras kirves ette mis nagu mõtlema pani ja lõime käega. Sai veel palju ümbruskonna pakutud hotelle külastatud ,kuid tulutult .Ühel hetkel sattusime jälle sama Orbita hotelle lähedale ja uuele ringile.Tuli parem pakkumine lõime käed. Kell oli ka juba üle südaöö. Vinge hotell iseenesest kuid adminnid ikka veel Peeter esimese ajast. Hommikul hakkaas alles lõbus, kuid sellest edaspidi.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: N mai 24, 2018 12:51 pm    Postita teema: Vasta viitega

Hommikul siis tuli kõne Holmsilt, kes tuli lätlaste maad mööd,et lepime kokkusaamiskoha ja asume Minskit vallutama.Selgus tõsiasi et olime sattunud samasse hotelli millesse nende poolt järgmise päeva broneeringud tehtud. Kappasin infosse et asi vormistada. Selgus siis jama et ma pean oma 401 toast ära kolima 405 tuppa, kuna tuba 401 on ära antud kella 12 00ist .Mida kurat, asja uurima,miks nii. Tuli siis välja et mingile Mikker Unole on see 401 tuba ära bronnitud????Kulus palju energiat selgitamaks et ma juba ju täiesti juhuslikult elangi selles number 401 toas. Nii täpselt, nii lambist,nii suures linnas -äge.

Viimati muudetud Sm. Autojuht poolt (N mai 24, 2018 8:40 pm), kokku muudetud 1 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Västrik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 04, 2004
Teateid: 974
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: N mai 24, 2018 4:46 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sm. Autojuht, te kirjeldate olustikku nii hästi, et tekib tunne nagu kuulaks Kuku järjejuttu, millel isegi osad on sama lühikesed.

Väga hea, aga mis edasi sai?

Västrik
Ootab järge.
_________________
Jõudu annab A-76
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Mr Holmes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 07, 2014
Teateid: 28
Asukoht: Jõhvi

TeadePostitatud: N mai 24, 2018 9:27 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tore et Sm Autojuht on meie reisikirjelduse järjejutuga juba algust teinud ja jõudnud ühiste seikluste algushetke! Püüan nüüd lühidalt ka meie ekipaazhi seiklustega jõuda samasse ajahetke, et siis ühiste mälupiltidega koos jätkata.
Nagu Uno juba mainis, startis kaks ekipaazhi Pärnust, kuid meie tiim alustas kell 8:00 Jõhvist. Juba esimene pilk eelmisel õhtul maja ette pargitud autole oli ehmatav - auto all oli päris muljetavaldav õliloik! Krt! Mis siis nüüd?! Kuna terve aprilli kuu ja mai algus takkaotsa on vahelduva eduga möödunud talvel uue värvkatte saanud ja mootori kapremonditud autot komplekteerides ja nagu alati jääb enne tõelist matka üks remondipäev puudu, siis kahtlus langes kohe õliradiaatori kraanile. Nii oligi! Kuulkraan oli ebatihedalt ploki külge kinni keeratud ning sealt see loik öö jooksul maha voolas! Kodumaja ees algas esimene remont sellel matkal, läbisõit matka algusest 0 km ja aega kulunud 0 min!!! "See ei ole hea enne!" ütles seitsmes meel ning tagantjärele reisimuljeid revideerides oli tal tuhat korda (tegelikult siiski ainult neli korda) õigus! Aga kinni see kraan maja ees sai keeratud ja sõit läks lahti. Reisikaaslane Andres liitus samuti ning pakkis oma navigeerimisseadmed lahti. Nagu Uno juba etteruttavalt on ära öelnud, polnud nendest mingit kasu! Ainus kasu oli Valgevenes ostetud kõnekaardist ja sellega kaasa ostetud 4G internetist, mis käivitas yandexi kaarditarkvara ja muud idabloki rakendused. Google oli igatahes jamas!
Esimene tõeline judin auto tehnoseisundi osas tuli peale Mustvee tanklat, kui ootamatult hüppas ette suur koer ja piduripedaal kahtlaselt sügavalt rakendus! Esimene ehmatus aga ununes kiiresti ja kui siis Raadi lennuvälja juures vasak suund sees hakkasin vasaku pöörde tegemiseks hoogu piduriga maha võtma, vajus pedaal ilma igasuguse tagasisideta põrandasse!!! Suund ruutu paremale ja suund otseks, et tagantsõitja mind keskmise sõrmega ära ei neaks! Käikudega hooga maha ja teepervele. Üllatus ei olnudki suur, kui piduri peasilindri paak oli lillast ollusest täiesti tühi! Nimelt olid viimased päevad enne reisi möödunud pidurite jantimast taga otsides. Vahetatud sai vaakumvõimendi membraan, puhastatud võimendi silinder ja üle kontrollitud mansetid. Ikka ei olnud asi õige. Siis sai vahetatud peasilindri mansetid ja uesti õhutatud - ikka jama! Lõpuks andis Kod.Medvedev väärt nõu - keera see võimendist edasi olev jagaja peal olev nippel paar pööret tagasi, nagu õhutamise ajaks tehakse, ja proovi siis. Toimis! Pidurid olid tagasi! Ei jäägi sõit sõitmata! Kuid nüüd seal Tartu all seistes hakkas kerge enesesüüdistus ülejala tehtud remondist võimust võtma. Panin korraks auto käima, et peale vedeliku juurdevalamist kontrollida, mis saab. Andres kontrollis peadpidi kapoti all, mis saab. Mootor turtsatas käima ja viskas ilgelt haisvat heledat suitsu summutajast välja. Selge - pidurivedelik oli hõrendusega mootorisse imetud! Krd-i võimendi ikkagi pani näkku! Nüüd oli meil pilt selge, et ei tohi enam peasilindrit kuivaks lasta ning sõit jätkus. Teel Võru suunas tegime mitu peatust ja kontrollisime, kuidas on. Selgus, et kui pikka trassi lasta, ei olegi hullu, küll aga võttis läbi ennelõunase Tartu läbimine korralikult vedelikku vähemaks. Vahepeal sai ette sõber Aivole Võrusse helistatud ja küsitud, ega üleliigset võimendit kuskil pole. Muidugi oli! Selle keerasime ühelt kuurialuselt isendilt maha ja igaks juhuks pagassi kaasa! Siinkohal suur tänu sõber Aivole, kes tõelise vanatehnika entusiastina, kuulnud meie sekeldusi, leidis võimaluse tütre juurest haiglast välja saada ja meile appi tulla!
Nüüd oli tunne juba päris hea jälle! Arvasime teadvat, mis viga, kuidas probleemi ennetada ja kui täitsa jamaks läheb, siis varuosa ka kaasas! Sõit jätkus mööda ilusat Haanja kõrgustikku Läti suunas! Varsti ületasimegi Eesti piiri ja Volga sattus tema konstrueerimisaegsete teede tavapärasesse keskkonda. Nimelt on Ida-Lätis ikka päris halvas seisukorras teelõike ja Volga vedrustus näitas meile oma parimat kolge, siludes suurimad lohud kenasti siledaks ning oma osa meie ekipaazhi mugavusse (või pigem esimeste merehaiguse ilmingutesse...) andsid ka vedruistmete pikad üles-alla käigud. Ape-Aluksne-Litene-Balvi-Rugaji-Rezekne - kes neid Läti kohanimesid ikka enam mäletab, millest igaühe läbimise eel ikka korraks jälle seisma jäädud ja pidurvedelikku lisatud. Rezeknes tegime esimese tankimise, läbitud oli reisi algusest 280km. Igaks juhuks, sest peale mootori remonti polnud veel nii pikka vahemaad korraga läbinud ning polnud teada, mis see kulu on. Polnud viga, peale mahtus 33 liitrit, mis teeb keskmiseks 11,9 l/100km. Suund Daugavpilsi peale. Järgneb...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Mr Holmes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 07, 2014
Teateid: 28
Asukoht: Jõhvi

TeadePostitatud: N mai 24, 2018 10:02 pm    Postita teema: Vasta viitega

Daugavpils on suur venekeelne linn Ida-Lätis, millest, nagu nimigi ette ütleb, voolab läbi Daugava jõgi. Linn on suur, kuid ilmetu. Mingi mõte oli, et võiks midagi süüa enne ees ootavat piiriületust, kuid nagu midagi ilusat meile teeääres silma ei hakanud ja nii me sealt linnast läbi sõitsimegi. Väikse peatuse tegime linnaäärses tanklas, ikka jäle pidurivedelikku peale kallates... Hea et sai kaasa võetud 3 pooleliitrist potsikut BSK-d, nüüd oli aga üle poole sellest otsas ja tuli hakata mõtlema, kust lisa saada. Ees aga ootas unelmatemaa Valgevene, kust me kõike seda lootsime leida!
Läti-Valgevene piiriületus Silene-Urbanõ piiripunktis oli täpselt selline, nagu Sm Autojuht ja veel paar rekkajuhti seda kirjeldasid - keset eikuskit lõpeb tee ja algab piir. Teisel pool suur järjekord rekkasid ühe suuna okupeerinud ja kogu sõiduautode liiklus lükatud ühte suunavööndisse ja teeservale. Ideaalne kooslus auto tolmutamiseks ja kes-teab-veel-milleks! Meil õnneks peale tolmutamise muud ei juhtunud. Piiriületus mõlemal pool on neile, kes Eesti-Venemaa piiri autoga ületanud, tuttav. Valgevene poolt antakse isegi sama tollideklari vorm ajutiseks sisseveoks täitmiseks, nagu Venemaal, ainult poole väiksemal lehel! Ju siis pole väiksema vennasvabariigi paberivarud nii suured, kui vanemal vennal või on lihtsalt seoses kiirelt saabunud kevadsoojaga turismihooaeg alanud varem, et koopiamasin on pandud tööle topeltkoguseid paljundama paberilimiiti selleks suurendamata. Eraldi kogemus nii Venemaa piiri ületades kui nüüd Valgevenesse sisenedes on see seletuskiri, mille peab vene keeles kirjutama (ikka kõik nimed, aadressid, telefonid, e-postid, kontaktisikud jm ülima täpsusega kirja), kuid mida peab täitma vaid esimesel korral riiki sisenedes. Järgmine kord sama autoga tulles ei huvita kedagi, kuhu lähed ja kellega kohtud. Nii lihtsalt on.
Esimene asustatud punkt peale piiri on Braslav - ilusa järve kaldal ja isegi puhkajaid oli rannas näha (kuigi oli neljapäev)! Kuna aeg oli sujuvalt õhtusse jõudnud ja päike loojumas, otsustasime jääda suuremas rajoonikeskuses Glubokojes öömajale, mille Andres oli teel olles bookingu kaudu meile broneerinud. Teel Glubokojosse viis tee meid läbi mitme küla, kus elu tundus käivat meie kaheksakümnendate alguse kolkakolhooside-sovhooside traditsioonide kohaselt - igas aias oli näha lehm ja vanem naine küürakil vagude vahel rohelist maha panems (või juba esimest umbrohutõrjet tegemas?). Külad on slaavipärased pikad kahel pool teed majad reas, kaugemal näha piimafarm ja Belarus tolmupilves põldu harimas. Kliima on Valgevenes meie omast ikka tunduvalt soojem ja kevad varasem! Kõikvõimalikud erinevad viljapuud olid õites ja lõhnade aroom suutis läbi õhuvõtuavade ja akende meid peaaegu BSK lehast võõrutada! Siis jõudsime Glubokojesse, kus hotelli hoovis käis kohalike meeste vahel Võidupüha järgne peaparandus. Loomulikult äratas neis musta Volga saabumine arusaamatu numbrimärgiga, millest esimesed numbrid on 006, ebatervet uudishinu ja ajendas neid arutama kõikvõimalikke vandenõuteooriaid! Aga sellest järjejutu järgmises osas...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: T mai 29, 2018 11:05 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ilmar jõudis piiriteemasse mis mul nagu tänu suurtehingule meelest läks.Kuna meie kahe volgaga Vilniuse kaudu läksime,muidugi esimest korda,vajas kõik avastamist. V.vene tollimees käskis hoida sissesöidul vasakusse punasesse ritta,mida ka tehtud sai. Aga to üritus ei olnud meeltmööda paremas reas seisvatele Koljadele,Kintastele jne. Kõrval reas seisvast länkarist tuli välja nisike delavoi Kolja, kõhtjalgne ,karssoni kastjumis .Esiti räuskas miskit ja seejärel kohe kätlemine ,valge volga kiitmine jne,jne. Mul samasugune masin nigu sinu oma ,ainult kolmeteitkümnes mudel. Vot aga pole tavnoo käima saanud. Palju pakud ,osta ära. Voo plä pisnes, kohe asjama. Kust pärit jne .Voot töötasin positsjoonil jne. Kuna vahepeal oli ka Väints saabunud minu seljataha,punasesse ritta, sadasid talle peale miskisugused räusksvad arbuusikandjad. Kuna minagi väheke arbuusikandja moodi saime kaalud paikka ja Kintased taandusid. Vahepeal oli toimunus järtsus ka liikumine. Kolka tuli jälle käsi väljas tehingut jätkaqma.Vot sama valge ja seisab asjatult ,tavai adressid,nunbrid jne. Arvasin et miski hullule viitavat lonkab.Ei lonkavat midagi ,passiski kolmteist totsna.Kuigi piiriga oli vaja tegeleda, tekkis kriipimine hinges. Küsisin siis kas automaat kast ikka toimib. Vot siis sain teada et kolmeteistkümnesele ladale pole kunagi automaati alla pandud.Mis lada kurat,ise räägid et samasugune valge volga.Ja ongi samasugune valge kolmteist! Piir läks edasi tavapäraselt
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Mr Holmes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 07, 2014
Teateid: 28
Asukoht: Jõhvi

TeadePostitatud: K mai 30, 2018 10:37 pm    Postita teema: Vasta viitega

Volga on idabloki riikide provintsis endiselt nostalgiat tekitav sõiduriist ning mis kõige huvitavam - nõukaajal Volgaga kaasaskäinud staatus on paljudel mälus ja ajend kõikvõimalikeks suhtuskontaktideks hetkega loodud! Nii juhtus ka meiega Glubokoje hotelli õuel. Kohalikud mehed olid ennast juba korralikult varblasest kotkaks tõmmanud ning ei jätnud meile aega hotelliga kohaneda ega ennast rahulikult sisse seada, vaid tõmbasid meid koheselt Võidupüha järgsesse "afterpartisse"! Üks neist tundus olevat kohalik autoriteet, mida reetis tema must ülikond, peomeeleolule ja tarbitud kogusele vaatamata säilinud valvsus ning erudeerituse tase. Mingil hetkel hakkas tunduma, et see kohtumine polnudki juhuslik - nii palju küsimusi ja suunatud vestlust, et tahes-tahtmata hakkas tunduma, et KGB on meile nuhid kaela saatnud. Aga ju me siis jätsime neile ikkagi tavaliste autoturistide mulje, sest küsitlused lõppesid ning meid lasti rahulikult lõõgastuda. Miskipärast tahtis iga mees seltskonnast hiilata oma teadmistega Eesti kohta, millele ei jäänud omalt poolt üle muud kui nendega kaasa noogutada ja vaikselt teemadega õli tulle valada. Kuid pikalt ei olnud siiski soovi selles seltskonnas ennast lõdvaks lasta, sest hommikul tuli jälle teele asuda.
Järgmisel hommikul asusime jälle teele, olles enne varustanud end kohaliku mobiilikaardiga ja vanakooli teedekaardiga. Minsk ja sõbrad ootavad!
Minskisse jõudsime ilma sekeldusteta, kui jätta arvestamata tõsiasi, et kiirtee maksu ei õnnestunudki meil kuskil maksta ja nii me linna sisse sõitsimegi, ilma kiirtee maksukogumise seadmeta. Tagantjärgi tundub see mõttetu riski võtmisena, sest kohalikelt kuuldud lood sellest, kuidas iga miilits võib meid lugejata sõidu eest kuni 200 EUR-iga trahvida, ei tundunud kuigi ahvatleva alternatiivina!
Vahepeal sai tehtud kõne Unole ja uuritud, kus nad oma teekonnaga on jõudnud, et siis koos üles otsida Eestist broneeritud hotell Orbita. Suur oli aga üllatus, kui selgus, et Uno ja Väino on oma öiste seiklustega just nimelt sinnasamasse hotelli juba ennast sisse seadnud! Mnjaa... tõeline kokkusattumus! Aga seda lihtsam meile! Parkisime oma Volga kahe juba parklas seisva Volga kõrvale ja nautisime läikivatele keredele langevat päiksepaistet. Järgneb...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: L juuni 02, 2018 7:16 pm    Postita teema: Vasta viitega

Mehaanik oma ülesandeid täitmas.


Lendad Volgaga platsi, kohe kärbsed ümberringi.


MAZ Super ja Tartu linnaliinibuss.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: P juuni 03, 2018 10:04 pm    Postita teema: Vasta viitega

Kuna piltide laadimise oskaja pole, katsutan kõrvalist abi. Eks see Smena -8M eriti nagu -jah. Kena oli hotelli valvega parkla, kus sisse väljasõit käis infost saadud lubadega.Volgadele aga tehti erand, võisid sisse välja kimada tursa näoga,ei mingit propuskit . Valvur lõi aind kulpi. Eks esimene suurem vallutus retk toimus siis MAZ autotehasesse. Sõbralikus õhkonnas toimus vastuvõtt tehase muuseomis .Sisukalt veedetud aeg oli meile kõigile. Andres soovis kandideerida tulevaseks direktoriks kuid peab enne veel riigikogus"harjutama. Nõudmised kosmilised !Ilmar suutis see eest giidi küsimustega lausa päevapalga ausalt välja teenima panna. Saime väga põhjaliku info kogu tehase olemusest. Äge.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Mr Holmes
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 07, 2014
Teateid: 28
Asukoht: Jõhvi

TeadePostitatud: K juuni 06, 2018 10:38 pm    Postita teema: Vasta viitega

Reisil ei saanud üle ega ümber asjaolust, et Volga on kapriisne kaaslane, kui oled temasse ülekohtuselt pealiskaudselt suhtunud ja mitte kõige põhjalikumalt remonti suhtunud. Nagu juba reisikirjelduse alguses mainisin, algas kõik õliloigust auto all, mille põhjus (tilkuv õliradiaatori voolik) selgus siiski kiiresti ning sai kerge vaevaga likvideeritud. Järgmine probleem oli juba tõsisem ja liiklusohtlikum - pidurite kadumine maanteekiirusel pole just kõige meeldivam kogemus ja võtab ka suhteliselt ohutus olukorras otsaesise märjaks. Tartu lähistel avastatud vaakumvõimendi silindri lekkivad mansetid lasksid õhuhõrendusel pidurivedelikul mootorisse imeda ja kuigi me vedelikku pidevalt peale valades ennast Minskisse välja vedasime, polnud enesetunne mittekorras autost siiski kõige parem. Reedel oli linna avastamise päev ning auto seisis hotelli ees. Õhtul naastes ei jäänud märkamata tekkinud loik auto all, seekord siis oli lekkinud pidurivedelik ja tekkepõhjuseks peasilindri mansetid. Et tuju ikka päris nulli viia, oli paras sorts ka salongi tulnud ning põrandavaiba ja sisekliima imala piiritusehaisuga ära rikkunud. Rsk! Nagu vanarahvas tavatses öelda, et õhtu on hommikust targem, nii me ka otsustasime, et magame rahulikult ära ja otsustame hommikul, mis me nende piduritega peale hakkame. Õhtul sõpradega rahulikus õhkkonnas keelekastet manustades jõudsime mõttele, et kõige mõistlikum oleks hommikul leida kohalik taksojuht, kes meid päeval avastatud GAZ originaalosade kauplusse viiks ning kui jumal annaks, siis ka mõne kohaliku meistrimehe soovitaks, kes need ringi viskaks. Meil oli ju laupäevaks planeeritud reisi nael - Retro Minsk 2018, mida küll pidurisüsteemi remondi vastu ei soovinud vahetada! Mõeldud-tehtud! Hommikul leidsimegi taksojuhi, kes meie muret kuuldes kohe tegutsema asus ja sõpradele-kolleegidele-seltsimeestele helistama asus. Laupäeva varasele hommikutundidele vaatamata oli ca tunni pärast koht remondiks leitud! Sõitsime teise linna serva vana betoonitehase territooriumil asuvasse töökotta, kus kohalik meistrimees Võrust kaasasaadud vaakumvõimendit doonoriks kasutades meie võimendi töökorda sai. Peasilindri leke jäi iseenesest järgi, tundus, et seda tekitas lekkivate mansettide tõttu tekkinud tagurpidi surve. Igatahes oli paari tunni pärast sõiduk jälle töökorras, pidurid töötasid laitmatult ja vahepeal juurdehangitud BSK vedelik sisse valatud ning korralik varu ka igaks juhuks pagassi varutud! Raha vahetas omanikku ja sõit hotelli tagasi, et jõuaks retroüritusele. Õhtul ilusast päevast ja vanatehnikaüritusest ülevate emotsioonidega laetult hotelli naastes oli aga üllatus pidurivedeliku loigu näol suurimast suurim. Jälle!!! Mis toimub? Kas tõesti käib keegi meiega halba mängu mängimas?! Igatahes oli peasilinder jälle lekkima hakanud ja kogu vedeliku järjekordselt maha lasknud. Tuju kukkus täiesti nulli. Pühapäeva hommikul, olles eelnevalt tulutult eilse uue sõbra taksojuhi vahendusel üritanud remondimeest kätte saada, võtsime peasilindri maha ja põhjus ei lasknud ennast kaua otsida - kolvi mansett oli välja veninud kui püksikumm õllesummeri järgsel hommikul! Eelmisel päeval igaks juhuks kohalikust varuosade kauplusest ostetud mansett aga meie kolvile ei sobinud - vale läbimõõt ja liiga paks! Kod.Medvedevi ja Sm Autojuhi, kes meie remondiüritust ja kõikvõimalikke katseid olemasolevatest vahenditest asendusmansetti teha, pealt vaadates tekkis vaidlus, kas mitte 24-10-ne isereguleeruva töösilindri läbimõõt pole mite sama kui meie masina peasilindri oma? Kuna Sm Autojuht oli oma auto jaoks uued töösilindrid muretsenud, proovisime seda teooriat praktikas ja lammutasime ühe töösilindri lahti. Läbimõõt ühtis! Mansett maha ja meie peasilindri kolvile peale - ka paksus oli sama! Meie pidurid olid päästetud!!! Kähku kolb silindrisse tagasi, peasilinder kere külge tagasi, ja vedelik sisse - hakkas tööle! Suur tänu teile sõbrad, eelkõige selle ehtnõukogude lähenemise eest - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Igatahes saime auto nüüd sõidukorda ja see tekitas meis uuesti vahepeal kaduma kippuva seiklushimu oma reisiga edasi minna ja järjekordset maamärki - Stalini liine - avastama minna. Järgneb...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Västrik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 04, 2004
Teateid: 974
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: N juuni 07, 2018 10:35 am    Postita teema: Vasta viitega

Paistab, et sedapuhku osutus Volga ikka tõsiseks piduriks, kuid hea teada, et selline leidlik mansettide asendamine praktikas võimalik on ja loodetavasti said sellega nüüd tehnikamured suuremalt jaolt ühele poole ning seiklus jätkub helgemates toonides.

Uusi seeriaid ootama jäädes,

Sm. Västrik
_________________
Jõudu annab A-76
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: N juuni 07, 2018 8:02 pm    Postita teema: Vasta viitega

Peale väsitavat matka Maz -i radadel sai siis sõbralik koosviibimine lugemissaalis ette võetud. Lugesime ja lobisesime ning igav ei hakanud. Järgmise päeva hommikul vaatan aknast uulitsale -üks volga netu. Ukradina, oh ei ,poisid servisesse kimanud hoopis. Meie siis soetasime takso ja linna laiama.Limonaadi ja õlunaadi sai nüüd ka päival pruukki. Mõnus. Kuna kohe oli Retro Minsk paraadi jõudmine oktoobri väljakule päevakorral ,otsustasime kamba koku saada samas läheduses. Nii jälle juhtus et täpselt selles kaubakeskuses kus meie ostlesime, sain kõne Ilmarilt, kes teatas et tulid just maa alt, just samasse keskusesse. Tuldi muidugi metrooga maa alt.Äge, jälle punt koos .Siis ka hakkas varsti kaua oodatud paraad.Oli kaasmaalasi osalemas ja palju ameerika autosi, millest me nagu võhikud,kuid kokkuvõttes väga nutune teema.Rohkem nastalgia päevad Haapsalus kui .... Väints leidis aga platsist väljapoolt 2103 punase, mis oli komvek taastusega ja just öösel lõpp viimistluse saanud.Ilus.Tuuning ürituselt lahkusime kiiresti linna võlusi kaema.Sõjamuuseom ja kaunis linn oma kaunite toitlustus asutustega ootas meid...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: P juuni 10, 2018 10:56 am    Postita teema: Vasta viitega





Kuigi jah 331 kabinetti oli elav järts siis meid kaadriks ei võetud.Tahaks piltide järgi ka rõhutada erilist puhtust tänavatel.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 424
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: K juuni 13, 2018 11:13 pm    Postita teema: Vasta viitega

Vaieldamatult oli meil lõbus päev ja õhtu. Sai astutud ka väga palju km.(tonn-Km) .Igatahes käimad näitasid ka seda välja.Ok. Pühapäev siis plaani kohaselt stalini liinide külastus ja Jõhvi sõprade koduteele saatmine. Andres oskas meile palju tarkka infot sõjatehnikast pajatada sealsete masinate taustal. Uskumatud teadmised sõjatehnikast tulid päevavalgele. Sai käidud jällegi kilomeetreid ja kuulatud. Tubli. Kohalikud rahamehed lasid ka igasugu laskerelvadest rahamaitselisi kõmakaid mis lausa ära tüütas..Elus sõda,võiks öelda. No ja siis ilusas kohvikus viimane ühine eine ja saatsime ühe 24 lätlaste maa poole teele. Kurb muidugi, nautisime veel kohviku mõnusi ja panime kaardile järgnevad vallutus paigad maha. Samal ajal tuli ärev kõne Ilmarilt, kohe abi vaja, mootor kottis. Ooo pläät, tuld kiirteele .Sõbrad ootavad.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Üritused ja komandeeringud Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Lehekülg 2, kokku lehekülgi 3

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud