Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 117 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - GAZ 24, must (1971) kod. Medvedjev
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

GAZ 24, must (1971) kod. Medvedjev
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
kod. Medvedjev
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 20, 2011
Teateid: 120
Asukoht: Pärnu

TeadePostitatud: K juuni 14, 2017 10:48 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sul on õigus. On küll vähe teisem, pildi viga ei ole. Seal on see kell lihtsalt nii öelda augu täiteks. See on see kellade postituse viimane lahatud kell ATšV-3 aastast 78. ja kokku nad tõesti ajastult ei kuulu. Mul jäi see seal spidode juures mainimata. Õige oleks seal ka ikka ATšV-2. Need vene markeeringute lühendid on tuletatavad -ATšV Avtomobilnõje tšassõ V-? (vnutrennõje)
Spidotross oli GB-20 Gibkij Val ehk paindvõll, lülititel VK-Vkljutšatel, RR Reljee-Reguljator, ST STartjer, G Generator, B-Babina(süütepool), SE-Soprotivlenije Elektritšeskoje (küünlapiibud ja muud takistid), R Raspredelitel (jagaja) jne.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
kod. Medvedjev
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 20, 2011
Teateid: 120
Asukoht: Pärnu

TeadePostitatud: P juuni 18, 2017 9:16 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tuuleklaasipuhasti süsteemid
Huvitav eksemplar on GAZ 24 selle poolest, et tema kojameeste töö on täiesti autonoomne, ei sõltu süüteluku lülituspositsioonidest. Valdavalt kõigil teistel N.-Liidu autodel, millel on elektrilise ajamiga kojamehed, töötavad nad vaid siis, kui süüteluku võti on asendis "süüde sees", ka GAZ 21-l.
Kui ma selle auto sain, oli kojameeste töötamine juba siis "pooletoobine". Oli küll aeglasem ja kiirem käik, kuid väljalülimisel jäjd luuavarred kohe seisma suvalises asendis, pidi püüdma seda õiget väljalülitamise hetke. Eriti ei põdenud, kuna uus komplekt oli olemas. Kui nüüd lõpuks asjaks läks teda paigaldama hakata, siis uut ja vana võrreldes lõi mul stopi ette. Kuigi margilt on nad sarnased, SL 109 ja SL 109B, oli lahknevusi nii välimuses, olemuses ja sisemuses. Vahetus oleks pühkinud jällegi osakese originaalsuskomplektsusest selle auto juures. Võtsin nõuks siiski püüda esmalt vana elustada algsesse töökorda.

Siin nad on, vana ja uus




Lülititest on näha, et vanal lülitil on üks klemm vähem. Vaatamata sellele oli pruun juhe ka lahti ühendatud nii lüliti kui mootoripaneelilt. Hakkasin siis tuulama kirjanduses ja otsisin elektriskeeme. Elektriskeemid kahjuks üksikasjaliselt ei näita kuhu ja mille alla üks või teine juhe mootoripaneelil kinnitub. Nii et neist abi ei olnud. Ka internetist kuugeldades polnud tolku. Midagi oli SL 109 B kohta aga SL 109 jaoks kohe üldse mitte midagi. Leidsin vaid SL 109B lüliti positsioonide skeemi ja ka õpetusskeemi, kuidas selle külge ühendada veel uuemat pistikuga lülitit. Kumbki on siis allpool olevale A4-le trükitud. Keskele aga maalisin ise testriga SL 109 lülitist valjaotsitud omavahelised klemmühendused eri positsioonidel. Kes nüüd pilte ennem hoolikamalt vaatas, see juba nägi mootoripaneelidel erinevaid jublakaud ja ühendusi. Et ka ise rohkem aimu saaks, sai eemaldatud need ümmargused pruunid tekstoliitkettad. Kes on ennem kojamehe süsteeme lammutanud, teab, et nende all on suur hammasratas, millele on kinnitatud sõõrjas, väikse väljalõike- sektoriga kontaktplaat. Tekstoliitketta tagaküljel on kontaktklemm, mis töötamise ajal kogu aeg libiseb mööda sõõrjat messingplaati ja ületades ka messinguvaba sektori.
Kui kojamehe lüliti 0 asendisse keerata, hakkab tööle seesamune veel voolu all olev kontaktklemm ja mootor töötab niikaua, kuni kontaktklemm jõuab messinguvabasse sektorisse, vool katkeb ja mootor seiskub. Mul oli mootoril see kontakt klemm sektorist välja poole nihkunud. Sai teda siis vähe eelpingesse painutatud, et ta õiges asendis tugevamini vastu kontaktplaati liibuks ja sis peale kinnitamist mootori tööd kontrollitud. Vool taha ja käima, ilusti mõlemad kiirused, siis lüliti 0 peale. Suur oli meie, minu ja meie firma lukksepa Roberi imestus, et mootor ei jäänudki seisma, vaid käis aga omasoodu edasi. Tuli välja, et kuigi sektoris toimus katkestus, omas mootor inertsist veel ilma koormuseta niipalju pöördeid, et tiguülekandes nihkus hammasratas koos sektorpaadiga niipalju edasi, et kontaktklemm puutus peale vaba sektorit uuesti kontaktplaadi serva ja jani ta aga uuele ringile. Ja nii korduvalt ja korduvalt, seepärast mootor seisma ei jäänudki. Ja kui teoreetiliselt edasi mõeldam et kui kojamehed oleks samal ajal vastu klaasi käinud kuivalt või poolkuivalt, oleks mootor vast seisma jäänud. Aga kui vihmasajus ja ka sõiduhoog juurde lisada, mis aitab kojamehe luudadel tuule alla saada, siis tuul omakorda aidanuks kaldsel klaasipinnal kojamehe tööd luudade tõstmisel. Ka siis vast poleks mootor seisma jäänud.
Sai siis asja veell uuritud ja puuritud. Avastasime, et sõõrjal kontaktplaadil on vahetult enne plaadivaba sektorit veel üks sektor. Ta on vaid umbes 5 millimeetrine, kuid sõõri välimisest servast kontaktis sõõri endaga, see tähendab, et kõrgemal kui kogu sõõr. Pruunil plaadil aga oli veel üks samasugune libisev kontaktklemm, mille ots oli kägardunud ja põlemisjälgedega. Tulime Robertiga järeldusele, et see klemm peab libusema üle selle sektori, kuid me veel ei teadnud mis rolli ta seal mängib. Veel ühest poolpidusest SL 109 B riismetest saime üsna korraliku kontaktklemmi, istutasime ta siis oma kohale meie remonditavas. Pooled kokku ja jälle katsetama. Kiirused jällegi toimisid igati korrektselt. 0 asendis aga käis mootoris vahetult enne seismajäämist nüüd mingi jõnks läbi. Uurisime siis, mis sellise jõnksu tekitab. Vot mis välja tuli. Kui lüliti 0 asendisse keerata, annab esimene kontakt klemm jätkuvalt sektorplaadile voolu, teine klemm puutes nüüd väljaspool sõõri olevat sektorit, kannab sealse juhtme kaudu voolu mootori mingile mähisele (pidurdusmähisele?), hoog vaibub, klemm jõuab siiski ülemise sektori ületada, kuid esimesele kontaktklemmile tuleb kohe vastu kontaktpinnata sektor ja mootor jääbki katkestuse tõttu seisma. Inertshoog aga ju pidurdati mootori mähise abil juba maha ja ei ole enam seda eelnevat hoogu, et jõuda puutuda vaba sektori lõpus jälle kontaktsõõri pinda. Praegu, mil auto on koos ja kui töötavad kojamehed välja lülitada, siis ampermeetril viskab korraks tugevalt miinusesse, sel hetkel kui mootorit mähisega pidurdatakse. Nagu oleks lühis. Ilmsel on ta kunagi selle sektori otsas ka seiskunud, sellest ka need kärssamisjäljed kontaktklemmil ja selle kordumise vältimiseks hilisem juhtme lahtiühendamine. Igatahes huvitav, kuid ebakindel süsteem, eks sellest tulenes ka peatselt uuema versiooni SL 109B kasutuselevõtt, millel eelnevalt kirjeldatud jobutus puudub. Püüdsin küll siin midagi selgitada aga eks ta üks segane jutt sai.
Aga praegu ta tä töötab jälle algupäraselt ja järgneval pildil on ta juba kinnitatud teda kandvale alusplekile, millega koos siis autole tõsta.. Luuavarre võllid said omale ka uued treitud pronkspuksid, seega logsevaid lõtke hetkel ei ole.
Kaks päeva kulus selle kojamehega "maadlemiseks" , kuid me tulime võitjana välja ja selle üle jälle hea meel, et õige asi saab tagasi külge.


Ehk on sellest lehest kellelgi tulevikus mingi abi.

Hilisemaid kojamehe süsteeme nagu SL 136 ma ei hakka arutama, kuigi ka neid annab 24-le paigaldada,
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4
Lehekülg 4, kokku lehekülgi 4

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud