Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: E dets 22, 2014 10:08 pm Postita teema:
Kui 2013. aastal pidas MTJ juhataja oma GAZ 21 juubeliaastat, siis 2014. aastal peab Dr. Watson oma GAZ 22 juubeliaastat.
GAZ 22 - 50!
2014. aastal on see auto väga tubli olnud! Tegi peale 2013. aasta mootori kapitaalremonti (kus läks viimane kui üks detail uus sisse - kõik oli nii-nii kulunud ja katki, et midagi tagasi ei saanud panna) läbi rekordilise kilometraa¸i juubeliaastal - tervelt 6000 km. Kui igapäevasõiduk - jalgrattaga ei jõudnud piisavalt kiiresti pikka vahemaad läbida, siis oli järgmiseks igapäevasõiduki valikuks alati VOLGA. Kaasaegne auto puhkas suvel (ehk 2015. aastal ei võtagi kaasaegselt autolt talverehve ära?).
Volga võtsime garaa¸ist välja päev enne argirutiinist tüdinemise päeva. Ehk siis juba päev enne ametlikku Volga käivitamise päeva Volga kalendri järgi. Ehk 12.04.2014.
Peale pea terve 2013 kevade ja suve kestnud mootori kapitaalremonti (mis läks maksma ilmselt kaks - kolm korda uue mootori hinna), sai selle masinaga suve lõpul veidi ka sõita. Kuid päris hästi ta ikka ei käinud ja sügisel tegi sm. Mirski ennastsalgavat tööd selle mootori ühtlaseks tööks hilise sügiseni.
Kuid 2014 pidas see auto ennast suurepäraselt üleval! 6000 km läbisõitu probleemivabalt!
Küll sai Saaremaal käidud, küll sai Lõuna-Eestis korduvalt käidud jne.
Sai tõestatud, et ka Vana Volgaga on võimalik sellisel aasta tippsündmusel, nagu Ettevaatust Auto tulla võrdväärses konkurentsis poodiumi kohale selliste superluks Volgade, nagu GAZ 3102 kõrvale. Muidugi põhiline töö oli siiski meeskonnal! Ettevaatust Auto viimast kruusast ja kurvilist metsavahe lõiku (23 km) kihutades/lõigates sai küll peaaegu rallivolga tunde kätte + 30kraadi juures kuumuses. Kontakt rataste ja maa vahel oli minimaalne. See oli üks väheseid kordi, kui mul oli pisut kõhe Volga roolis olla suure kiiruse tõttu kruusateel. Kuid aeg surus tagant... See on tore mälestus.
Ka see, kuidas peale EA-d EVS universaalide harrastajad said oma autod kõrvuti fotode tarvis parkida
Tehnoülevaatusel teatati, et esisild pisut loksub siit ja sealt. Ka parem esirehv kulus üle normi... Seetõttu käisin ka esisilda reguleerimas. Hoolimata sellest, et seal oli noor praktikant tööd tegemas, arvan et rehvi jätkuv kulumine oli siiski tingitud loksuvast esisillast.
Seiklused jätkusid.
Autost sai ka tõeline isekallutajaga reka majandustegevuse tarvis. Seekord ma autot ei koormanud üle, tarvitasin kallutatava kastiga haagist (pilt artikli lõpus).
Kuna autol on siiski juubeliaasta ja ta pidas end üleval väga viisakalt, siis otsustasin teda premeerida.
Hooaja lõpetasime hilissügisel 11.11.2014, kui viisin ta põhjalikku hooldusesse.
Alustasime esisillast - see läks kapitaalremonti - kõik puksid, vedrud ja amortisaatorid said vahetatud. Ka stabilisaatori varras. Mõlemal esivedrul oli alumine ring ära murdunud... Uskumatu! Saan aru, kui tagavedrudega oleks tõsiseid probleeme...
Kui esisild sai valmis, siis otsustasin juubeli puhul autot veel premeerida. Kuna tagaots oli sellel autol peale 2009. aastal asetatud uute lisalehega lehtvedrude järgselt ikkagi väga madal, et lausa tagavaate peeglist oli raske välja näha (universaali tagaluugi aken on väga kitsas). Siis sai ka lehtvedrud korda tehtud ja kiiged ning puksid vahetatud.
Enne:
Ja peale lehtvedrude remonti - ~7-10 cm kõrgem:
See talvine hooaeg saab autole lihtsalt garaa¸is seismiseks liiga lühike. Kevad varsti juba käes.
Palju õnne GAZ22!
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: K nov 18, 2015 12:25 am Postita teema:
Juba 7 aastat on igasuviseks autoks olnud Volga. Sellest ajast on ka väga palju, väga toredaid vanatehnika sõpru tekkinud. Vanatehnika inimesed on väga lahedad!
Kui viimases postituses mainisin, et igapäeva sõidukil pole vist selleks suveks mõtet talverehve eemaldada, kuna suvel sõidan ainult Volgaga, siis tegelikult juhtus nii, et müüsin igapäeva masina hoopiski maha. Nii, et ainsaks motoriseeritud masinaks jäigi vaid GAZ sõiduauto. Tavaliiklemiseks on mul küll aasta läbi kasutusel jalgratas.
Ka 2015 hooajal oli masin väga ontlik. Peale talvist tehniliste detailide suurremonti sai masin kevadel TÜVis esimest korda kiita, et ammu pole nähtud nii häid pidureid. See tuli küll väga meeldiva üllatusena.
Kevade ja suve jooksul probleeme polnud. Enne Ettevaatust Auto üritust tegin lõpuks korda ka parema esiukse klaasitõstuki, mis aastaid ei töötanud. Ka kolmnurkakna sai perfektselt tööle. Akendel läksid käiku ka uued tihendid. Auto muutus kohe vaiksemaks.
Nii siis sai sõidetud 2015 hooajal omakorda rekordiline ditants - 6200 km.
Hooaja lõpul hakkas küll 51 a. Vanusel isendil elektrisüsteem tõrkuma. Esiteks kadusid tulede pealülitist kaugtuled... Seostasin seda veidi rikkis oleva elektrisüsteemiga järelkäru vedamisega... Kuid kui oktoobri lõpul Tartus hotelli parklasse masina ära parkisin, kostus kitsukesest hoovist hirmus plahvatus. Mõtlesin, et vast ilutulestik, kuid järgmisel hetkel nägin kapoti vahelt veidi tossu tulevat. Vot see oli üllatus... Pimedas eriti miskit ei näinud ja veits kiire oli lahkumisega. Miskit kahtlast väga otseselt ei leidnud, peale selle, et aku alune oli veidi niiske. Siis taipasin, et äkki pidurikonn? Järgmine hommik selguski, et pidurikonn oli iseseisvalt seisval autol otsad andnud... Vt. Allolevat pilti. Pidurikonn oli ilmselt lühisesse läinud ja plastik kuumenes üles, viimane ka veidi lekkis... Kuna polnud kahjuks vastavat mutrivõtit kaasas, et pidurikonna asemele asetada sobilik polt, siis tuli sõita läbi poole Tartu linna remonti... Oi kus sai see aeg kirutud neid lontruseid, kes peateelt sooritavad parempöörde, kuid ei näita suunatuld, sundides mind asjatult pidurdama... Remonti saabudes, sai masin u. 3 minutiga jälle töökorda!
Kõik oli ilus, kuni 13.11.2015 talvekorterisse viies läks suunatulede lüliti kärssama.
Seega ees ootavad elektriöõd.
Viimati muudetud Dr. Watson poolt (T dets 06, 2022 1:24 pm), kokku muudetud 1 korda
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: K nov 18, 2015 6:10 pm Postita teema:
Täname, sm Västrik kiidusõnade eest.
Kui aus olla, siis isegi väga hulluks ma end ei pea. Kui auto üldiselt hästi end ülal peab, siis on Volgaga väga mõnus sõita. Igal juhul ütleks nii, et minu masin on tegelikult end päris hästi ülal pidanud. Ehk aitab ka see, et talviti on ta pisut hooldusremondiks oma aega veetnud, mitte nukralt garaa¸inurgas pukkidel pikutanud. Ausalt öeldes, ei plaani sel talvel midagi väga suurt tegema hakata. Küll aga kevadel peaks elektrisüsteemi põhjalikult üle vaatama ning seda täiendama. Egas muidu mulle taga võib- olla meeldikski nii palju sõita, kui elektrisüsteem ei püüdleks kaasaegse masina poole.
Tegelikult ei jõua juba ära oodata, et talvega koduremont valmiks ja saaks soojadel kevadõhtutel EA ürituse eel EL. Süsteemi timmida ning täiendada. Mõtteid on palju!
Üritan ka selle plahvatanud pidurikonna pildi üles panna - konna kohal on tahma näha lan¸erooni peal. Ilmselt suunatulede/stopptulede lüliti lagunes ära ning laskis pidurikonna kuumaks. Plastik aga ilmselt ei pidanud kuumusele vastu ning rõhu all olev süsteem plahvataski. Hea, et DOT 4 õli põlema ei läinud.
Liitunud: Dec 09, 2007 Teateid: 551 Asukoht: Rapla mk.
Postitatud: K nov 18, 2015 6:26 pm Postita teema:
Võib öelda et Dr. Watson on selle volganduse oma igapäeva eluga lausa kokku põiminud nagu meile teada tuntud seltsimehedki.Eks ikka tahtejõudu ja visadust peab jätkuma selle halli hulluga maadlemiseks,mida kõike ta sul ka omapead ette võtnud pole. Ma tean et sinul seda optimismi jätkub. Edu soovides.
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: R jaan 29, 2016 11:01 pm Postita teema:
Täname kiidusõnade eest!
Optimismi jätkub kauaks, kui saad Volgat juhtida ka südatalvel:)
Täna sai masin hooldusremondist sooja magamistuppa paigutatud poolikusse talveunne.
Küll ikka töötab teine hästi. Nii mõnus oli sõita! Teekond oli küll lühike, sest kasutasin abi...
Nimelt puksiiri. Ei tahtnud läbi soolase linna sõita...
Tuleks siis lumi veel maha, et suusatada saaks või tulgu juba kevad, et sõita saaks.
Tundub, et tuleb tore volgaaasta.
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: L apr 02, 2016 11:55 pm Postita teema:
17.03.2016 oli Volga külastamise päev vastavalt kalendrile! Saigi külastatud! Tore oli.
Aga täna, st. 15 päeva enne ametlikku argirutiinist tüdinemise päeva, sai masin poolest pöördest käivitatud. Ja loomulikult asi päädis maal käimisega. Küll on tore jälle Volgaga ilusa kevadilmaga sõita! Kuna lähipäevadeks siiski lubatakse veel lörtsi, siis panime auto tagasi garaa¸i. Aga hooaeg on nüüd avatud! Kahjuks pilte ei suuda kuidagi mobiilist otse laadida n.ö galeriisse....
Oli tore kevadpäev!
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: N juuli 07, 2016 10:21 pm Postita teema:
Selleks aastaks oli Dr Watson ja tema meditsiin-mariin tiim valmistunud. Või(s)tlussõiduki mootoris oli uus õli, salongist oli Krakadill välja visatud ning võistkond uues vormis.
Järelkajast slegus, et lisaks oli ka lahingplaan valmis ja seekord mütsiga lööma ei tuldud. Ei seekord oli Dr Watson kuulanud raadiost reklaami ja jälginud plakateid: et Ettevaatust Autol Tšempion ära tuua tuleb pedaali tallata.
Mina vist tohtrihärrat ja tema medgruppi trassile ei näinudki, kui siis vaid korraks, kui mingi hall välk kuskil vastu tuiskas, aga löö või maha, mitte ei mäleta.
Igatahes pärast tulemuste kokkuvõtet sai seekord siis selgeks, et visadus viib sihile. Dr Watson ja tema kaaslased on 2016 Ettevaatust Auto Tšempionid. Õnnitlused!
Kui enamus ekipaažidel tuli enne kojusõitu vaid kontrollida, et kas mootri s õli on või siis Marko viskas veelkord väljalaskekollektorile pilgu peale - ega see kurask jälle pooleks pole pargunenud, siis võidusõidu sõitnud Dr Watsonil nii lihtsati ei läinud. Võit tuli, kuid selle hinnaks oli ka mootorist kostuv kolk-kolk-kolk. Tegeliklut on Dr Watsoni ekipaaži võit seda ülekaalukam, et ca 25 minutit passisid nad trassil tee ääres ja lammutasid mootoriruumis ning otsisid vastust lisaküsimusele "Miks on mootori õlirõhk nii suur, et seier põhja taob?".
Ega lõpuks ei jäänudki muud üle, kui tuli volgale kollane lint ette kinnitada ja otsida piisavalt võimsat masinat ning solidaarset juhti, kes võidumasina koju aitaks tirida. Selles osas võib taaskord tõdeda, et "Sõpra tunned hädas". Kuna osa seltskonnast oli juba otsustanud Jääda lähistele ööbima, siis tuli Watsonil tülitada Tallinna suundujaid.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: N juuli 07, 2016 10:28 pm Postita teema:
"Seltsimehed, kes aitaks ja pukseeriks mu auto Tallinnasse?": ja mustad volgad läksid
(lubage mulle siin mõningased ilukirjanduslikud liialdused )
Õhtu, või õigemini öö päästis aga Jörgen valgel hobusel. Tema on üks tõeline volgamees ja kuuldes teise volgamehe mure tuli traavides tagasi.
Liitunud: Jan 10, 2006 Teateid: 766 Asukoht: Tallinn
Postitatud: P aug 07, 2016 2:38 pm Postita teema:
Jaa!!! Suured tänud Sõber Sm. Mirski`le Lugejate autode rubriiki täiendamast!
Tänu "teatud" tõsistele probleemidele ei ole saanud mahti seinalehele kirjutada ja mõnes mõttes pole ka tuju olnud... Aga tänane ilm soosib kirjatööd.
Tõepoolest oleme tulnud kahel aastal järjest EA üritusel väga toredale II kohale.
Seekord "tekkis mõte", et prooviks siiski ära ka EA ürituse Tšempioni koha, eriti veel, kui EA üritus saab 10 aastaseks! Siinkohal suured, suured tänud korraldajatele ennastsalgavalt täiusliku ürituse loomisel! Väga tore päev oli!
Selleks, et EA auto liidrirolli saada, alustasin auto "korrastamisega" ~3 nädalat enne suursõitu. Tegelikult 2015 a. lõpus korrastas töömees Sergei pisut suunatulede automaatset väljalülitusmehhanismi ja parandas isoleerteibiga lühisesse läinud juhtme kinnituskoha suunatulede lülitil. Seda olin ma kunagi varem ise ennetanud samuti isoleerteibiga, kuid võta näpust - ~ 6 a. hiljem teip kulus läbi ja selle tõttu ilmselt ütles üles ka sügisel 2015 pidurikonn... Tänu Sergeile sai korda suunatulede automaatne väljalülitusmehhanism, kui rattad otseks pöörad (selline süsteem on GAZ 21-l olemas - nagu tänapäevastel autodel). Kahjuks olen ma saanud juhtida vaid väga väheseid GAZ 21-d ja enamustel neist see süsteem hästi ei ole toiminud ilmselt pikaaegse kulumise vm tõttu). Nüüd aga töötab suunatulede väljalülitamise automaatne süsteem hästi.
Kuna mulle ei andnud rahu see, et minu ~6 a. tagasi preventiivselt teibitud suunatulede lüliti juhtmeotsad läksid lühisesse (tänu suunatulede juhtmeid katvale plekile), siis võtsin kevadel 2016 ise rooli maha ning mõtlesin põhjalikult, milles asi. Tuli ka meelde, et roolisamba pealt töötav käiguhoovastik võiks ju veel paremeni töötada (seda on ka viimsael kahel aastal hoolsalt timmitud ja nende töö on väga heaks muutunud).
Ja siis see viga selguski - rooliratta taga on üks metallist "kopsik", mille sees ongi suunatulede lüliti ja mille külge kinnitub ka käiguvahetuse hoob/varras.
Nimelt see "kopsik" ise on silumiini moodi suhteliselt pehmest metallist ning kinnitub roolisamba otsa. Ühes küljes on ringile sisse tehtud sälk, et see "kopsik" ümber roolivarda ei keerleks. Kahjuks oli see sälk 52 aasta jooksul pisut kulunud ja ei fikseerinud täielikult "kopsikut". Tänu sellele "kopsik" pisut loksus roolisamba peal ja suunatulede juhtmed klemmide kohal nii hõõrusidki end vastu neid katvat plekkkatet, mis on jäigalt fikseeritud roolisambale. Samuti "kopsiku" loksumine segas sujuvat käikude sisse-välja lülitamist. Selle kopsiku fikseerimiseks roolisambale on minu arusaamist mööda tehtud tehases sellesama sälgu kohal ka kruvi, kuid see enam ei hoidnud. Vaatasin oma varudes pisut ringi ja kolmest kaks "kopsikut" olid pisut teistsuguse kujuga - seega eri aegadel on erinevaid "kopsikuid" tootmises olnud. Kahjuks kõik varuks olnud osad olid samuti kulunud ja erinevad "nooniused" on ka neid täiendanud "sellesama loksumise" vastu lisakruvidega. Seega ei jäänud muud üle, kui enda oma korda teha. Selleks viilisin "nn" sälgu siledaks ning asetades kopsiku tagasi roolisambale panin nn suuremaks viilitud sälgu "lõtku" vasest õhukese plekiriba, mis kardinaalselt vähendas "kopiku" loksumist roolisamba peal. Lisaks puurisin roolisambase küljelt pisikese süvendi/augu, et kopiku küljes olevat fiksaatorkruvi saaks fikseerida otse roolisamba külge. Kahjuks/õnneks on roolisammas väga tugevast metallist ja päris korrektset auku mul ei õnnestunud puurida roolisambasse hoolimata selleks spetsiaalselt ostetud tugevale metallipuurile ja võimsale drellile. Hoolimata väikesest august, õnnestus fiksaatorkruvi hästi fikseerida ning lõpliku "kopsiku" fiksatsiooniga jäin päris rahule. Tänu sellele hakkasid ka käigud veel paremeni töötama.
Kuna vahepeal oli muude toimetustega kiire, siis viisin masina kevadel Viimsisse hooldusele, kus lasin määrida kõik määrdeniplid (vist u. 33 tükki vanal Volgal), vahetada mootoriõli ja filtri ning ka joota pisut lekkivat radiaatori ülaserva. Samuti vahetati lõdvikud ning jahutusvedelik. Reguleeriti klapivahed. Ja tehti veel muid töid.
Mootori poole pealt sai kevadel korra üle ujutanud karburaatori tõttu vahetatud ka ujuki nõel kaasaegse Unikar-7 kummist nõela vastu ( vana nõela kummirõngas oli loomulikult kulunud). Algselt see kiilus kinni ja meel muutuks mustaks, kuid korduva bensiiniga kokkupuute järel hakkas nõel hästi töötama. Peale seda töötas mootor hästi.
Kuna õnneks rohkem ei olnud tehnilisi probleeme, siis sai tegeletud auto ilusamaks ja korrektsemaks muutmisega salongi poole pealt.
Kõigepealt eemaldasin esiistmelt kunagi kellegi poolt asetatud totaalselt läbikulunud istmekatte ning selle alt tuli välja oluliselt paremini säilunud originaalne roheline istmekate (ehkki ka see on kulunud). Pesin istme spetsiaalse vahendiga puhtaks ning asi muutus oluliselt ilusamaks!
Seejärel vahetasin eelnevas sissekandes Sm. Mirski poolt mainitud "krokodillinahksed" eriti koledad uksepolstrid originaalsete hästisäilunud uksepolstrite vastu välja. Siinkohal suured tänud sm. Tihhonovile nende hankimise/"päästmise" eest. Ehkki need uksepolstrid pole päris selle 1964 aastakäigu omad (need on pärit kuuekümnendate lõpu mudelilt), sobivad nad ideaalselt oma kohale ning teevad auto oluliselt ilusamaks ning korrektsemaks. Ka uksepolstrite vahetus ei möödunud niisama lihtsalt... Nimelt uksepolstrid sain pisut ajahamba poolt määrdununa dermatiini, selle all tepitud vatiini ja soome papiga. Seega esiteks pesin ja küürisin vigastamata dermatiini struktuuri samuti spetsiaalse puhastusainega. Vahepeal puhastasin soome papi küljes olevad lukustusmehhanismi piirkonda jäävad kaitsvad metallliistud roostest ja värvisin need. Seejärel otsisin oma varudest uksepolstrile sobilikud metallist kroomitud liistud. Kuna minu varudes olevad liistud olid roostes ja mõned veel enam roostes ning vähemalt pooltel olid vähemalt pooled kinnitusnagad tagant ära murdunud, siis nende liistud kinnitamine sai olema päris omamoodi väga ajakulukas kunst. Puhastasin liistud ära ja töötlesin nende tagumise külje kerge korrosioonivastase vahaga üle, et need edasi ei roostetaks nii kiiresti ja ei jätaks dermatiinile roosteplekke. Imekombel õnnestuski kokku kombineerida kõik vajalikud liistud, nii et nad ka püsima jäid uksepolstrile. Paarile lühemale liistule sai pisut varjatud kohtadesse lõigatud ka viisakalt pikendused. Lõpuks liimisin dermatiini üleulatuvad servad soome papi tagumise külje külge. "Uute" uksepolstrite auto külge monteerimine läks õnneks oluliselt valutumalt. Ja lõpuks leidsin keldrist ka tagumise varuistme koos seljatoega, mis on samuti originaalse polstriga ja kogemata samades hallides toonides uste polstritega. Ka viimase pesime ning küürisime puhtaks ning asetasime autole. Seega sai auto oluliselt viisakam ja korrektsem.
Tänud kõigile abistajatele!
Masin sai kokkuvõttes suurepärane!
Seega EA võis alata! Kõik läks suurepäraselt! Mootor nurrus suurepäraselt ja minekut oli küllaga! Ehkki me nii eesrindlikud polnud, et uut EA nutirakendust kasutada, kasutasin esimest korda GPSi sõidu ajal.
Siit tuli ka üks nüanss välja: kui auto spidomeeter näitab 90 km/h, siis ka GPS on 90 km/h - väga täpne!!! Kui kui aga spidomeeter näitab 100 km/h, siis GPS näitab ~110 km ja ilmselt suuremate numbrite puhul valetab spidomeeter veelgi.
Seega sain teada, miks kaasvõsistlejad ütlevad, et Watson "kihutab". Auto spidomeetri järgi on tegelikult kõik korrektne.
Kuna seekord oli plaan EA üritust tõsiselt võtta, siis käisin juba paar kuud enne üritust ka sörkjooksu trenni tegemas, et vastu pidada nii joostes kaui ka rooli pöörates. Tõsisemalt oleks pidanud võtma ka trepijooksu (mäkkejooksust jäi väheks) - trassil oli päris mitu vaatetorni, mida oleks võinud ka kergemalt/kiiremalt vallutada.
Igal juhul oli meie kaardilugejate naiskond väga hästi ette valmistunud (sai mõni nädal varem käidud harjutamas 2010 a. EA radasid ühe musta Volgaga). Kurvides kiitis naiskond, et uue tagaistme originaalpolster on väga libe ja selle peal on mõnus liugu lasta.
EA võistlus sujus väga hästi, ütleks, et meie valitud trassile sattus suhteliselt vähe Volgasid võrreldes varasemate aastatega. Ka sm. Mirski ekipaaži kahjuks me ei silmanud trassil kordagi. Kõige tõsisemalt võtsime me varasemast tuntud konkurenti musta GAZ 2410-ga, kuid ka seda masinat me ei kohanud trassil.
Kuid viimase 1,5 järgijäänud võistlustunni jooksul hakkas meid jälitama hoopiski valge GAZ 21 Tartumaa mägiste voorte vahel, mille mootor oli meie andmetel suurepärselt remonditud sama meistrimehe juures, kus ka meie masina mootor. Seega olime võrdsed. Pisut enne seda tekkis meie masina mootorisse aeg-ajalt esinev kerge "kõlin". Isegi mõtlesime selle peale, kuid see ei olnud pidev ja mitte eriti häiriv. Samuti vanal masinal vahel ikka midagi koliseb. Kuid saatuslikuks sai üks pikem tõus, kus äkitselt märkasin, et õlirõhu näidik liikus üsna kiires tempos põhja ja seejärel hakkas õlirõhu näidiku juurest suitsu tulema. See sundis masina kiirelt peatama... Jaotasime kontrolltöö ülesanded ära - Siim läks kontrollima mootorit - äkki oli mõni mutter lahti tulnud varsemast klappide reguleerimisest?
Mina kontrollisin armatuuri all juhtmeid, kas need on kokkusulanud? Juhtmed olid korras.
Seega maantee ääres demonteerisime õhufiltri, TULIKUUMA klapikambri kaane koos tihendiga jm. pisiasjad. Klapid olid korras... Kolin tuli kusagilt mujalt - sügavamalt. Asi muutus tõsiseks..... Vahepeal peatus lahtise kapoti tõttu sm.Mehann - pakkus abi! Kuna selget abivajamise põhjust me ei osanud leida, siis lubasime ta rada jätkama! Suured tänud abi pakkumast!
Seejärel ilmus kui välk selgest taevast hall Bently, mille juht ja naissoost kaassõitja samuti pakkusid abi ja muutusid meie pärast väga murelikuks.
Kuid ka neil lasime minna. Ka neile suured tänud huvi tundmast!
Proovikäivitamine - klapi jaoturvõll sai õlitust. Õlirõhu näidik töötas jälle ilusti... Kolin oli vaiksem. Aeg sundis takka. Monteerisime mootori kiirelt tagasi kokku. Kogu kaotatud aeg - 25 minutit...
Meel muutus väga hapuks. Mootor läks käima muidugi paugust. Ei mingeid tõrkeid! Üle 80 km/h sõita ei julenud. Mootor töötas laitmatult, kuid kergelt kolises....
Jätkasime rahulikus tempos punktide korjamist. Meel õnnetu...
Alatskivile jõudes panime naiskonna maha, kes läbisid uskumatu kiirusega 4 erinevat punkti Alatskivil joostes, ise sõitsime kõrval asuvasse Nina poolsaarele, kus saime veel mõne punkti ja jalgsi- ning autovõistkond taaskohtus Alatskivil finisijoonel täpselt 5 tundi peale starti.
Oli ülimalt sportlik päev! Teekonna lehele vastused ära ei mahtunud. Kasutasime lisalehte märkmikust (teatud põhjustel kaasas olnud eeskujulikke A4 pabereid ei võinud kasutada - toim.)
Alatskivi loss oli suurepärane.
Korraldajate tulemuste kokkulugemise vaatemäng on eraldi au ja kiitust vääriv!!! Ülivõimas ettekanne!
Ja endale uskumatult saimegi EA 2016 Tšempionideks! See oli üllatus!
Ja milline, teades, et koju tuleb sõita nööri otsas ilmselt...
Suured tänud kaasosalejatele - oli võrratu päev! Ka tänud abipakkujatele mootori remondi osas! Ja loomulikult suur, suur tänu Sm. Jörgenile pika pukseerimisteekonna eest!
Oli tore päev!
Edasisest saagast mootori jamaga kirjutame tulevikus!
W
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
)
