Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 443 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 3102 '97, G/K Sõbra
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 3102 '97, G/K Sõbra
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... , 22, 23, 24  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: L juuni 02, 2012 10:23 pm    Postita teema: Vasta viitega

Täna sai proovitud raadiohäirete vastu veel ühte hiljaaegu kuuldud teooriat. Nimelt toitejuhtme viimist akule võimalikult lähedale. Raadiohäired võivad juhtmestiku kaudu levida ja siis pidi toite viimine otse akule seda häiret vähendama. Seekord ühendasin raadiotoite ajutiselt otse aku +klemmile, paraku tulemus oli 0. Sama sirin töötava mootori ja pöörete tõstmisega. Ka antenni juhtme eemaldamine ei mõjunud mitte kuidagi, seega antenni massiga samuti probleeme pole.
Veel üks variant peaks olema generaatori dioodide "leke", selleks peaks testriga mõõtma mingit vahelduvvoolu kõikumist akuklemmidel. Mina sellest päris täpselt veel aru ei saanud, kuid kui keeraqsin testril mõõdiku ACV peale, siis tester näitas 26,5, mitte 0 nii nagu juhendaja selgitas, et peaks olema... no mine võta kinni.
Lõpuks läksin ja võtsinoma igapäevasõidukist odava Hiina maki välja ja proovisin sellega - ei ole vilinat. Paistab et antud hetkel on nõrgim lüli siis makk.
Jama on selles, et maki disain on sellesse autosse vägagi sobiv, ma pole ühtegi teist tänapäevast makki näinud, mis sellesse armatuuri nii hästi sobiks. Hea oleks, kui saaks maki sees mingi vigina välja vahetada lasta, et seda sama aparaati edasi kasutada, kuid kust leida Nooniust, kes selle tööga hakkama saaks?
Mõtteid seltsimehed?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 551
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: L juuni 02, 2012 11:01 pm    Postita teema: Vasta viitega

On küll kauge ajalugu,kuid mina panin Zil tüüpi autol lisa kondeka vahele.Kuulasin ka Moskvas selgelt kõiki saada olnud jaamu.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
gazik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 13, 2004
Teateid: 1325
Asukoht: Tartu

TeadePostitatud: P juuni 03, 2012 11:24 am    Postita teema: Vasta viitega

Kõik Vene makk-raadiod olid seest elementaarse filtriga raadiohäirete vastu.
Elementaarmürafilter koosnes kahest papi peal traatpoolist, mille vahel oli kondensaator. See peakski ka sinu maki nõrgim lüli olema. Uuemad väljamaa omad on erineva ehitusega.
Kui leiad kuskilt maki skeemi Very Happy , siis on ümberehituseks vajalik töö teada ka lahti kiskumata.
_________________
AADU KADAKAS
psü-psühhiaater(suiti maal, enamust aega hullumajas) Abiliin ja nõustamine GSM 534 97951
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Õpipoiss
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Mar 02, 2010
Teateid: 47
Asukoht: Raplamaa

TeadePostitatud: K juuni 06, 2012 10:09 pm    Postita teema: Vasta viitega

Soovitan Noortehnikust või mõnest audiokauplusest küsida just seda sama filtrit. On üks selline pisike plastist karp ja paigaldatakse see toitejuhtmete vahele.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: N juuni 07, 2012 7:31 am    Postita teema: Vasta viitega

See plastkarbis filter on juba ammu vahel. Proovisin teist makki Volgas - kõik töötab ja on korras. Eile proovisin Volga makki oma BMW's ja mitte mingeid häireid, makk töötab väga hästi. Miks just see makk ja ainult selles autos häired sisse võtab, ei ole ikka veel jälile jõudnud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 551
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: N juuni 07, 2012 11:09 pm    Postita teema: Vasta viitega

Ega see BMW diisel juhtund olema ???
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T mär 26, 2013 11:40 am    Postita teema: Vasta viitega

20. märts näitas kalendris "Volgade külastamise päeva". Kahjuks jäi ta ebamugavalt kolmapäeva peale, mistõttu lükkasin selle päeva tähistamise edasi laupäevaks. Aga päikselise laupäeva hommikul peale pannkooke läksime väikse mehega loomi talitama. Aeg on ärgata sõbrad.


NB: metallik sapakas ei ole minu bilansis.

Kuigi Volgade käivitamise päev on Presiidiumi poolt määratud alles 6. aprillile, ei pidanud närv vastu ja sai osadele patsientidele juba tuli alla tehtud. Pereuniversaal käivitus mitte just esimese starteriga, kuid siiski suurema vaevata. Jäi ilusti tööle ka. Nii et ootame juba lume sulamist, et temaga ülevaatusele sõita.

Lapstööjõudu sai rakendatud veel teistegi projektide juures.


Laps on rääkinud juba jõulust saati, et tema tahab Volgaga sõita. Suur oli viimaks rõõm, kui mustale Volgale ka tuli alla tehti ja garaazist välja aeti. Oh laula ja hõiska.


Seoses eesootava Krimmi sõiduga oli vajalik see auto mingil hetkel meie töögaraazi liigutada, et teostada mõned vajalikud remonttööd. Algul oli mõte ikka kevad ära oodata. Kuid ilmateadet jälgides tundus, et sellega ei saa riskida. Väikse mehe rõõmuks sai viimaks ometi Volgaga sõita. Volga sõitis nagu alati. Vaid spidomeetri ajam hakkas tegema ootamatult kõva lärmi. Peale umbes neljatunnist värskes õhus vanatehnikaga rassimist, tähendas kauaoodatud volgasõit väiksele mehele justkui tõotatud maale jõudmist. Meeletu pignelangus ja magus uni.


Oli tore vanatehnikapäev.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: P apr 07, 2013 11:16 pm    Postita teema: Vasta viitega

Eelmise postituse fotode sündmustest on möödunud kaks nädalat. Päris pettumust valmistav on fakt, et ilma osas ei ole endiselt mitte midagi muutunud. Hanged on täpselt sama kõrged ja tagantjärele mõeldes oli tark otsus, et auto liigutamiseks ei hakanud kevadet ootama. Muidu vist jääkski ootama.

Aprillis täitus selle autoprojekti valmimisest neli aastat. Selle ajaga on ta sõitnud umbes 15000 km. Peamiselt küll sm.Mirski juhtimisel, sest mina pole temaga kunagi väga sõbraks saanud. Liiga palju on olnud häirivaid tegureid ja sisimas olin ma juba käega löönud - ega tast s...tast asja nagunii ei saa. Olin juba valmis selle auto üldse maha kandma. Plaan oli võtta "dividendidena" välja tema külge investeeritud kallid originaalosad, rappida sealt kõik väärtuslik, panna ta kehvemate tükkidega uuesti kokku ja jäänuk soodsalt müüki paisata. Aga sõbrad Mirski ja Andrus pole sellesse autosse kunagi usku kaotanud. Peamiselt nende eestvedamisel saigi see auto kaks nädalat tagasi käima pandud ja töögaraazi toodud. Varsti peab ju temaga umbes 5000 km reisi tegema ja tõepoolest - palju asju võiks veel üritada korda teha. Ma olin skeptiline, sest ma tegelikult polnud enam väga valmis temasse investeerima. Aga reisi nimel ...

Esimeses järjekorras tegime umbes 30 punktist koosneva nimekirja, mida peaks püüdma parandada. Ja hakkasime otsast pihta. Üks häiriv probleem oli lärmakas tagasild. Maanteesõidul väsitas ta oma pideva "jahvatamisega". Selline ruineeriv kulunud laagrite hääl, mida ei tahaks 5000 km kuulata. Algul mõtlesime, et oleme ilgelt taibud. Et paneme lihtsalt alla suvalise vana tüübi 2410/3102 tagasilla ja peale proovisõitu vahetame poolteljed ringi. Nii tegimegi, panime teise silla koos "14 velgedega talle alla. Sõitis paremini küll. Aga siis avastasime, et meie autol olev uuema tüübi sild on vanast umbes 6 cm laiem. Seega pooltelgi ringi tõsta ei saanud ja kogu projekt kukkus kokku nagu kaardimaja. Võtsime tagasilla uuesti alt ära ja tuli ikkagi keskenduda originaalse silla remondile.


Enamusi asju püüame eksperimendi mõttes ise teha, kuid tagadiferentsiaali laagrite vahetus tundus kuidagi natuke suur suutäis. Andsime selle asja lahendada meie heale tuttavale Sergeile. Tema on mees, kes tõesti oskab vene tehnikaga ringi käia ja ta on ennegi lahendanud meil asju, millest ise jagu ei saa. Väga korrektse käekirjaga mees, keda julgeks soovitada teistelegi. Õnneks sai ta selle töö kohe ette võtta ja paari päeva möödudes oli meil kapremonditud tagasild kodus tagasi.


Arvestasime ka faktoriga, et meie reisiseltskond koosneb peamiselt suuremat kasvu meestest ja nende asjadest. Et mitte häbeneda lääbakil istuvat Volgat, palusime Sergeil ka meie auto tagavedrud ära sirutada. Võrrelduna ühe vana vedruga, oli vahe silmaga näha.


Et kõik korrektselt kokku saaks, tõin millalgi Venest tema jaoks ka uued silla kummipatjade katted ja läbilöögikummid.


Tegime proovisõidu ja konstateerisime rõõmusõnumit - täielik õnnestumine, uskumatu muutumine. Remonditud sild sõidab hääletult nagu välismaa autol.

Kunagi juhtus meil üks õnnetus bensiinipaagiga. Käis üks korralik kõmakas ja lõpuks oli parim uudis see, et keegi viga ei saanud. Aga pärast seda oli meil auto all mingi suvaline vana bensiinipaak, mis oli inetult lömmis ja veidi lekkis ka. Selle probleemi lahendasime lõpuks uue bensiinipaagiga.


Mina hakkasin mängima näituriplokiga. Juba sügisel autoga viimast korda pesulasse sõites hakkas armatuuri alt mingi kohutav lärm tulema. Kevadel see kordus, kuni lõpuks spidomeetri ajam totaalselt üles ütles. Meie auto eripäraks on aga see, et tal on juba uuema tüübi kellad. Veidi teistsuguse ülesehitusega ja pealt siledate klaasidega. Ma olin neid siledaid klaase vihanud algusest saadik, sest nad peegeldavad tõesti ebameeldivalt. Pealegi olid need näidukud pleekinud. Viimaks ometi oli mul reaalne vajadus võtta see projekt ette.

Tahtsin saada vana kooli "tissidega" klaase. Samas üks-ühele neid plokke ringi vahetada ei saanud. Pealtnäha küll sarnased, aga tegelikult täitsa erinevad. Seega lammutasin oma spidomeetri laiali, võtsin vana tüübi spidomeetri seest tutika ajami ja ühendasin selle oma moodsama spidumeetri korpuse külge. Mulle sobis see veel eriti hästi, kuna vana tüübi spidokal on skaala veidi erinev ja nii sain ma viimaks oma spidomeetri õigesti näitama. Ma kasutan oma autol originaalist suuremaid rehve ja seetõttu näitas mul spidomeeter tegelikust väiksemat kiirust. Nüüd sain aga selle asja korda. Uus spido näitab tegelikust kiirusest mõistlikud 3-4 km rohkem, nagu välismaa autol. Loomulikult panin külge ka "tissiga" klaasi ja kerisin odomeetri originaalse näidu juurde.


Ehitasin ringi ka vasakpoolse näidikuploki. Siin siis lähteülesanne. Vasakul algupärane sileda klaasiga pleekinud plokk ja paremal tutikas vana tüübi oma. Tõstsin kõik näidikud ükshaaval oma korpuse sisse ringi ja panin lõpuks peale ka vana tüübi klaasi.


Parim uudis tuli aga eile õhtul. Meil on algusest peale olnud teemaks teatud pööretel tekkiv ilge lärin summutis. See on olnud üks põhjus, miks ma olen seda autot algusest peale ära põlanud. See vastik ja ebasoliidne lärin. Me oleme teinud kõik endast oleneva, et seda likvideerida. Oleme küsinud igasugu spetsialistide arvamusi, olen ostnud uusi resonaatoreid, Mirski on keevitanud ringi väljalaset. Selle teema üle arutledes oleme jõudnud juba üsna keerukate teooriateni. Aga lõpuks oleme sellega lihtsalt leppinud. Sellega ei oska midagi teha.

Aga äkki... Sõber Andrus on istunud kuude kaupa Vene foorumites ja teinud uurimustöid moodsa Volga tehnika teemadel. Laupäeval visandas ta paberile kiire joonise, kuidas tuleks väljalaset muuta, et sellest lärinast lahti saada. Tundus küll kuidagi liiga lihtne, kuid Sm.Mirski võttis proovi mõttes ette. Ning proovisõidul ei suutnud me uskuda imet. Me tõepoolest olemegi tänaseks sellest "kastruli lärinast" lahti. Uskumatu. Peale nelja aastat kannatusi, on vaid ühe nädalavahetusega hakanud see auto nii palju paremini sõitma, et eelarvest kirjutati juba välja veel täiendavad read tema edasi arendamiseks. Üritame pigistada sellest autos välja maksimaalse. Vaatame kui hästi on üks Volga üldse võimeline sõitma. Aga sellest juba edaspidi. Ja kõike enne reisi nagunii ei jõua.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm Mirski
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 06, 2004
Teateid: 1203
Asukoht: Tallinn, Nõmme

TeadePostitatud: P apr 14, 2013 7:26 pm    Postita teema: Vasta viitega

Sellel autol on ikka krutskeid täis hing sees. Pruugib meil kollektiivi ühispingutuse toel midagi märkimisväärset saavutada, kohe viskab volga järgmise vindiga palli.
Nüüd annab endast siis märku kett. Plagin on korralik ja ketipinguti paistab, et tööd enam korralikult ei tee. Kahjuks ei paku ka kohalik kaubandusvõrk 406 mootori detaile letikaubana, seega üritame kitsaks kujunevas ajagraafikus tellimust esitada, kuid samas oleks tore teada, kui keegi seltsimeestest lähipäevil venemaa volgakauplusi külastavad.

Äkki uurib ka meie korrespondent Riias võimalusi?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T okt 29, 2013 1:11 am    Postita teema: Vasta viitega

Meie garaazi vanim patsient 162AAK lõpetas tänavu oma neljanda hooaja. Tal oli tegus suvi. Algas see juba varakevadel, kui paks lumi oli alles maas. Siis sai läbi viidud järjekordne etapp tema muutmisel normaalseks autoks. Kirjutasime paberile 30-st punktist koosneva nimekirja, mis kõik remonti tahtis. Suurematest asjadest sai remonditud tagasild, mis peale remonti sõidab hääletult ja pehmelt. Sergei ikka mõistab seda tööd. Samuti sai lahti summutis kõlanud kastrulihäälsest helist. Sedapuhku tänu Andrusele, kes oli veetnud sadu tunde Vene foorumites, et jõuda probleemi tuumani. Igal juhul muutus ta juba päris sõidetavaks autoks.

Maikuus käisime temaga väiksel tripil Ukrainas ja Krimmis. Ühtekokku kogunes reisil 6500 km. Auto pidas vastu laitmatult.


Peale seda osales Sm.Mirski temaga traditsioonilisel Ettevaatust Autol.


Suvel käisime temaga veel korra Andrusega Venemaal. Ta kuidagi tundus selline mugav ja ruumikas auto millega pikka maad sõita. Ökonoomne pealegi. Ei tahaks ülbitseda, aga pärast Krimmi tundus see Venemaa kaubareis nagu Raplas käik.

Siiski oli sel autol algusest peale üks suur probleem, mida me polnud siiani suutnud lahendada. Tema kohutavalt raske rool. Maanteel see ei seganud, aga linnas oli ikka päris põrgu. Mul on siiani silme ees kaadrid, mis nägu oli sm Metalliotsija, kui ta selle autoga Odessa kesklinnas ühte täbarasse olukorda sattus. Meid oli kinni parkinud esiveolise sapaka furgoon ja teeneline roolikeeraja Metalliotsija pidi umbes 40 korda edasi-tagasi nikerdama, keerates igal korral rooli ühest otsast teise. Vaene mees. Lõpuks tundus lihtsam sõpra säästa ja ülejäänud karjaga see konn eest ära tõsta. Paneme siis sõbrale meenutuseks ka ühe pildi.


Üldiselt oli see raske rool mind ennast ka lõplikult ära tüüdanud. Temaga lihtsalt ei viitsinud sõita. Ning kui tekkis võimalus, soetasin pikemalt mõtlemata roolivõimendi komplekti. Kasutatud, kuid täiesti Volga originaal värk.


Tema installeerimine ei ole vanematüübilisele Volgale päris bolt-on, kuid hea tahtmise korral tehtav. Meie jaoks oli pool võitu, et meie auto on üleminekumudel vana ja uue Volga vahel. Tavalisele 2410-le oleks paigaldamine ikka paras tripper. Aga lõppresultaadina jäid kapoti all näha vaid diskreetne õlipaak ja pump.


Ka roolikarp reedab oma saladused üksnes paari voolikuga.


Sõiduomadused on nüüd ikka hoopis teisest klassist. Ootuspäraselt ongi auto kõikides oludes käsitsetav vaid ühe käega. Kui auto vähegi veereb, saab rooli lõdvalt keerata vaid peopesaga roolile surudes. Veel parem on see, et uus karp on peaaegu 2x kiirem kui vana. Originaalse karbiga teeb rool ühest servast teise 5,5 pööret. Uus karp aga kõigest 3,5 pööret. See tähendab, et praktiliselt kõik liikluses ette tulevad pöörded saab teha käsi kordagi roolilt lahti laskmata. Ehk siis 90 kraadised pöörded saab läbida vähem kui ühe roolipöördega. Nagu välismaa auto blin.

Tegin enne sügistorme ka mõned kaadrid. Üldiselt näeb ta veel endiselt hea välja. Kuigi me pole teda kunagi väga poputanud. Pigem on ta olnud selline auto, millega sõidetakse igal pool ja iga ilmaga, vajadusel ka tööriietega, mida pestakse harjade vahel ja mis vedeleb suure osa ajast õues.







Oli tore vanatehnikasuvi.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N okt 29, 2015 12:59 am    Postita teema: Vasta viitega

Sirvides oma vanu autoteemasid, tundsin kerget piinlikkust, kui avasin käesoleva minevikku vajunud päeviku. Viimane sissekanne siia oli tehtud täpselt kaks aastat tagasi. Jäin kohe juurdlema, et kas tõesti pole mul kaks aastat tekkinud selle autoga ühtegi nii head momenti, et seda tasuks kuidagi meenutada. Ja tõesti ... ega neid liiga palju pole olnud.

Tänavusel suvel ma vist üldse sõitsin selle autoga kaks korda. Esimest korda ülevaatusele ja teist korda viisin ta Viimsisse väärika ZIL 41047 avakruiisi saateautoks. See viimane oli muidugi vägagi meenutamist väärt üritus. Kahjuks olen ma ära kaotanud kõik fotod sellest üritusest. Peab uuesti asjaosaliste käest küsima. Ainult kaks minu enda tehtud pilti enne väljasõitu.



Millegipärast ta ikka nii on, et inimene kaotab huvi olemasolevate asjade vastu. Ükskõik kui väga neist kunagi on unistatud. Panen siia endalegi meenutuseks paar fotot, mis on tehtud detsembris 2006. See oli aeg mil olin just saanud endale lootustandvalt heas korras valge 1997. aasta 3102. Ja surnud kerega must sai minna oma teed (huvitav mis temast tänaseks saanud on?). Esimest korda tekkis tunne, et unistus ilusast mustast 3102-st võibki saada reaalsuseks.



Süües kasvab isu ja harjumus tapab värskuse. Täna on see kõik tehtud ja unistusedki unustatud. Objekt lihtsalt ei tundu enam huvitav. Meie musta 3102 projekt on tegelikult saavutanud oma võimete piiri ja on kohe-kohe astumas allakäiguteele. Üks kerge ülekäimine võiks kindlasti veel pikendada tema parimaid aastaid, kuid ma pole kindel, et meil leidub enam tahtejõudu temaga mängida.

Tunnen end üldse kuidagi üha enam kaugenemas vene tehnika võlumaast. Võib olla on siin ikkagi mängus teatav pettumus, et ma pole suutnud ühtegi vene autot seada niisugusesse korda, et ma tõesti naudiksin temaga sõitu. Võrdselt mõne analoogse läänekaga. Jah, ma võin nende kõigiga stiili või adrenaliini mõttes sõita, kuid päris autona kasutades ma neid nautida ei oska.

Ja adrenaliini mõttes on sõprade autodega palju huvitavam mängida. Seda enam, et sõbral on veel hea meel ka kui keegi viitsib mängida.




Panen lõpetuseks veel paar slaidi, lihtsalt meeleolu mõttes. Ma mõnikord pean end ise ka näpistama uskumaks, et see kõik tõesti ei ole imelik uni. Kuigi ta veidi ulme valdkonda kisub, et selliseid kaadreid on päriselt ka võimalik pildistada 2015. aastal siinsamas Eestimaal, meie poolel raudset eesriiet. Mina ei tea, kuid äkki keegi teab, kas kuskil Euroopa Liidus on veel võimalik selline kooslus ühele pildile sättida? Ühte tehti 55 tk ja teist umbes 400 tk.








Kõigele vaatamata luban, et sõidan veel tänavu sügisel enne talvekorterisse paigutamist ühe nädala oma Volgaga. Tegelikult on ta selle ära teeninud.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm. Autojuht
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 09, 2007
Teateid: 551
Asukoht: Rapla mk.

TeadePostitatud: N okt 29, 2015 9:36 pm    Postita teema: Vasta viitega

Väga lahe mõttelend ja erti lahedad on need kummalised volgad eest vaates.Kuidagi meenutavad mõlemad isendid mingil moel miskeid lääne päritolu masinaid .Aga väljenditest jääb puudu!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Atašee
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: May 27, 2010
Teateid: 70
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: R okt 30, 2015 12:10 pm    Postita teema: Vasta viitega

Viimaste slaidide põhjal, peab mainima, et 3111 on mulle alati välimuse poolest väga meeldinud. Selle tootmise ajaks oli automaailma juba valdavalt tabanud igavuse kummardamine. Pange siis kõrvale samast ajast A6 või 5-seeria - igavus kuubis. Lausa üllatav, et venelased selle valguses suutsid kujundada sellise omapära ja stiiliga auto. Võib mõelda, et taoliseks harulduseks jäämine on isegi hea, kuid teisalt on ikka paganama kahju, et sellest ei tulnud masstoomisesse läinud Volga päästjat.
Kui vaadata lääne poole, siis midagi samaväärselt köitvat suutis pakkuda Lancia oma Thesisega.
Kas on mingi võimalus, et selle ka Eestis arvele saab võtta ning oleks lootust oma silmaga ka liikluses näha?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K mai 04, 2016 11:43 pm    Postita teema: Vasta viitega

Meie garaazi 3102 ärkas tänavu ühes esimeste soojade ilmadega. Õigem oleks isegi öelda, et ta oli tegelikult kogu aeg üleval, sest päris õiget garazeerimiskohta ma talle viimasel talvel ei eraldanudki. Ta talvitus ühes kesklinna parkimismajas. Kõrgel korrusel, otseste sademete eest kaitstuna, kuid siiski värskes õhus. Kõndisin temast peaaegu iga päev mööda ja imestasin, et ta polnud teinud heleda betooni peale mitte ühtegi loiku. Näiteks Mercedes S-klass küll nii soliidne polnud. Bentleyst rääkimata. Aga ühel päeval oli mõte, et nüüd on aeg.


Esimene sõit läbi linna möödus väga hästi. Imestasin veel, et miks ma sellest autost alati nii halvasti olen arvanud. Et tegelikult on ta ju täitsa äge auto. Oli ikka tolmune tont küll kui päevavalgusesse tulin.


Pesin ta puhtaks ja täitsa kasutasin ca nädala. Kõik toimis täiesti talutavalt. Vaid mõned pisiasjad häirisid. Siduripedaal tegi mingit klonksu jala all, vedrustus veidi kägises, roolivõim karjus ja veel paar pisisasja. Ah jaa, ning eesmärk oli veel moderniseerida roolisüsteemi, ehk paigaldada talle õiged roolitrapetsi tükid - roolivõimendiga variandi omad. Aga muidu sai sõita küll. Täitsa tore oli käia temaga teisi loomi talitamas.


Isegi Kuusalu Autobaasis käisin ära. See "pikk ots" oli siis nagu peaprooviks meie eesootavale ca 5000 km retkele.


Koostasin Viimsis poistele lühikese soovilisti (sisuliselt hooldus/õlivahetus + paar pisisasja) ja arvasin, et päeva-kahega on pill Valgevene-Ukraina retkeks valmis.

Noojah ... ja siis hakkas pihta. Mehed hakkasid asja veidi peremehe pilguga vaatama ja edasi sain ma kaks-kolm operatiivkõnet päevas mida kõike veel vaja oleks teha ja mis juppe ma viivitamatult tooma peaksin.


Lühidalt - ma palusin ära vahetada roolisüsteemi vardad. Aga asjaga tegelema hakates avastati, et käändteljed on suurte lõtkudega. Vaja teha käändmikute remont - uued kääntelje poldid, laagrid jne. Lisaks sellele polevat mõtet seda kokku panna, sest pendelhoob oli omadega täiesti õhtul. Utiil. Roolikarp oli väga suure lõtkuga, mida sai õnneks veel peale keerata. Jooksin mööda linna, otsisin juppe ja mõtlesin, et nu blin - millal see jama juba lõpeb.


Sealjuures on oluline mainida, et kõikide nimetatud juppide remont oli tehtud ju mõned aastad tagasi. Ca 5-6 aastat tagasi täpsemalt. Lisaks leiti hulk elektrivigu, mis parandati ära. Kaebasin siduripedaali klonksu üle. Selgus, et siduri peasilinder oli omadega õhtul ja pedaal sisuliselt selle küljest lahti. Suurem osa kütusevoolikuid olid mõranendud. Pidurivoolikud ohtlikult mõranenud. Kõik said uued külge, kuigi olid vaid mõned aastad vanad.

Vahepeal ostsin uued rehvid alla. Vanad olid omadega ikka päris läbi ja ammu oli aeg uute jaoks. Nüüd enne pikka sõitu tundus mõistlik hetk see otsus ära teha. Raha väga palju kulutada ei tahtnud, seega ostsin mingid pool-kvaliteetrehvid, GT Radialid. Sõiduomadused muutusid ikka märgatavalt paremaks. Auto sõidab pehmelt ja vaikselt.

Pärast roolisüsteemi remonti käisin ka sillastendis ära. Mehed hõõrusid silmi, sest kuigi meie näppisime seekord ainult roolivarraste nurki, olid rataste kalded täiesti valed. Nii mööda, et jube oli vaadata. Ja samas jällegi - sild sai hoolega kunagi paika pandud. Kuidas ta siis nüüd nii mööda oli?

Pärast sillastendi kadus täielikult mootori tühikäik. Selgus, et mõned aastad tagasi vahetatud vaakumvoolikud olid tükkideks mõranenud. Äge, uusi ju kuskilt nii kiiresti võtta pole. Tuli ratsionaliseerida.

Järgmine ootamatult tekkinud idee olid turvavööd. Mind on selle auto juures alati häirinud tagaistme turvavööde puudumine. Ma olen veendunud turvavööde kasutaja ning ilma sõites on kuidagi alasti tunne. Samas pole tahtnud neid originaal kelgunööre ka paigaldada. Ilma rullikuteta vööd on ikka tõsine nuhtlus, vastik kasutada ning inertsrullidega vöösid pole Volgale taha ette nähtud. Otsustasin otsustavalt sekkuda ning lahendada asi meie "hullu" eeskujul. Sain Roberti käest Lada 112 vööd, neile paigaldati Volga turvavööde keeled ja vastused ning tõmmati tikksaag käima.

Aknalaua sisse lõigati avaused ning tehti spetsiaalsed kronsteinid, mis kinnitati tagakoobaste ja aknalua vahele mingi kere kandevkonstruktsiooni külge. Kõlab lihtsalt, kuid kokkuvõttes ikka kahele mehele terve päeva töö.


Siin on asi veel lõpuni viimistlemata. Aga lõpuks jäi kõik originaal ankalaua alla peitu, vaid viisakad plastikust läbiviigud tulid lisaks.


Kaebasin endiselt vedrustusest kostuvate "krouksude" üle. Vastikud hääled igal kohaltvõtul ja seisma jäämisel. Asja lähemalt uurides selgus, et KÕIK tagasilla kinnitused olid lahti. Lehtvedrude esimesed kinnitused olid nii lahti, et puksid olid täiesti otsa saanud. Sinna pandi uued puksid. Tagumised kiiged olid ka mõlemast otsast lahti, kuid puksid olid veel elus. Lisaks olid amortide ülemised puksid nii läbi, et kumm oli sisuliselt muutunud sodiks kere ja kinnitusmutrite vahel. Täiesti ebareaalne kui vilets on ikka üks vene asi. Kõik need asjad olid ju kunagi vahetatud. Ma pakun, et ca 3-4 aastat tagasi.

Kuna ärasõit on planeeritud 6 . mai varahommikuks algusega Tartust, oli mõte sõita Tallinnast ära 5. mai õhtul Tartusse ja seal ööbida. Seega hakkas aeg ära lõppema, et autoga enam pikemalt mängida. Oli viimane aeg sõita ülevaatusele, mille auto läbis kogu selle agoonia järel loomulikult laitmatult. See toimus täna (4. mail) kell 15:00 päeval. Kõik tundus ilgelt hästi. Aga ülevaatuselt naastes sain Eerolt mureliku kõne - meil on probleem. Auto all asfaltil on räme loik kuuma tosooli. Veepump jookseb sajaga läbi.

Aega stardini oli jäänud 26 tundi.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N mai 05, 2016 9:58 am    Postita teema: Vasta viitega

Oih, pissu tuli


Veel õhtul võeti veepump maha. Käte vahel tundus väga logisev detail. Asi lammutati elementaarosadeks ja agendid jooksid poodidesse.


_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... , 22, 23, 24  Järgmine
Lehekülg 23, kokku lehekülgi 24

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud