Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K veeb 29, 2012 12:52 am Postita teema:
Vaikus foorumis ei tähenda veel samasugust vaikust garaazis. Kuigi tuleb tunnistada, et külmad ilmad on kärpinud tiibu. Üksvahe oli ikka tegemist, et garaazis temperatuur kuidagi üle +4 saada. Halvematel päevadel ei õnnestunud seda isegi üle nulli hoida.
Jätkates sealt, kus enne pooleli jäi, peaks paar rida kirjutama istmetest. Tahtsin saada tagumised istmed sisse. Selleks oli vaja aga valmis saada tagaosa põrandamatt. Pidin teda veel paar korda kohendama, kuid mingile rahuldavale tulemusele ma siiski jõudsin. Edasi jätkasin istmetega.
Küll nendega oli palju jama. Häda oli selles, et ma olid tagumised istmed autost välja võtnud juba vähemalt aasta enne seda, kui projektiga alustasin. Millalgi vahetasime nad Viimsi garaaziga veel omavahel ringi. Resultaat oli see, et mul olid puudu enamus originaalseid kinnitustarvikuid. Õnneks oli seltsimees Agaa kunagi toonud mulle ühe komplekti tagavara istmeid, mille küljest korjatud juppe suutsin ma osaliselt üles leida. Igal juhul hakkasin neid otsast komplekteerima.
Kataloogist näpuga järge ajades jõudsin deduktiivmeetodil originaal kinnitustarvikute parameetriteni. Osadel juhtudel leidsin alternatiivid turvavööde küljest või mingite piduriosade riiulilt. Siiski pidin osad tükid ka ise tegema. Igasuguseid imelikke juppe oli vaja, et saada kolmas istmerida õieti käima.
Originaalis kasutati siin mingist muust materjalist pukse. Minul neid üles leida ei õnnestunud, mistõttu tuli need ise teha metallist. Et kogu krempel vähem kolisema jääks, lõikasin mitmete liikuvate osade vahele veel kummist seibid.
Viimaks oli tagaiste sees. Autos sees on hea pildi jaoks valgust liiga vähe.
Jätkasin keskmise istmereaga. Tundus lihtne töö, kuid küll nende istmete komplekteerimine võttis aega.
Kuna ajan taga võimaluste piires maksimaalset originaalsust, otsisin istmete jaoks õiged poldid. Tegelikult palju inetumad kui Volga klassikalised, kuid midagi pole teha, sellised nad olid. Algul kahtlustasin, et äkki nad peaks olema värvitud, kuid Riia muuseumi autol olid nad siiski haljad?
Lisaks kõikidele kummipunnidele ja muudele pisividinatele avastasin riiulilt veel ka koormatõkked. Imekombel leidsin üles isegi kõik kinnitused ja vedrud nende paigaldamiseks. Kuni lõpuks jõudsime esimese prooviistumiseni. Lateks oli taguotsa all päris mõnus.
Tõsisema tagasilöögina olen pettunud uues põrandamatis. See kumm haiseb nii karmilt, et teda pole võimalik autos kasutada. Mõtlesin, et äkki on viga mingis keemias, millega teda on pealt töödeldud (näiteks et ta rullis kokku ei kleepuks). Korjasin mati kokku ja viisin tuppa. Pesin ta korralikult pesupulbriga puhtaks ja viskasin tahatuppa. Järgmisel päeval töölt koju tulles haises terve mu korter nagu rehviladu. Nüüd on see matt rõdul. Las ta ollagi seal. Lootus jääb, et äkki soojemate ilmade saabudes aurab see haisukolle sealt välja. Kuigi ma väga ei usu. Autorehvid näiteks jäävadki haisema.
Esialgu oleme salongitöödega joone alla tõmmanud. Siin peab veel tegelema veidi esiistmetega, paigaldama mõned pisividinad ja lõpuks leidma mingi lahenduse põrandamattidele. Ent sellest kunagi kevadepoole.
Järgmisena oleme ette võtnud tehnika paigalduse. Sm.Mirski jaoks tõin tsingist koju väikse anuma erinevate pulkadega. Tänaseks on ta nende klotsidega juba natuke mänginud. Mida ta neist teeb, sellest kirjutab ta ehk ise.
Tore on, et leidub inimesi kes soovivad võimalusel aidata. Kui ma kunagi kirjutasin, et tsingis läks kaduma lõviosa soetatud splintidest, tuli abi iseenesest. Üks kodanik, kes on meid ennegi palju aidanud, saatis seepeale meile kohe korraliku karbitäie erinevas mõõdus splinte. Suured tänud, neid läheb ees ootavatel töödel kindlasti tarvis.
Mina aga hakkasin end esmakordselt elus kurssi viima sidurite-pidurite salapärase maailmaga.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: L mär 03, 2012 1:05 am Postita teema:
Kuigi paljud seda ei usu, olen ma üsna tehnikakauge inimene. Minu pärast võiks igal autol olla kasvõi 5 kroomstanget, 20 tuld või 100 liistukest. Ma võiks nad kõik ära puhastada, poleerida ja ettevaatlikult külge sobitada. Ka salong ja polster on minu ala. Aga tehnikas olen ma nõrk.
Vale oleks väita, et mind ei huvita. Huvitab küll, kuid heade oskuste puudumisel olen usaldanud pigem teisi inimesi. Sellel autol on aga hull lugu, et minu klassikalised ilujunnidega seotud ülesanded hakkavad otsa lõppema. Paratamatult tuleb ühel hetkel hakata autole paigaldama tehnikat. Seekord võtan aktiivselt osa ka tehnika remondist. Alustasin pidurite-sidurite asjadega.
Vaadates vanu ja kohati rikutud piduritorusid sündis otsus, et need panen kõik uued. Mõõtsin kõik vanad torud üle ja kirjutasin nende pikkused välja. Osad jupid ostsin poest, kuid üldiselt on odavam lasta neid Pidurimeistris teha. Ainus häda, et neil pole Volgale sobiva keermega torude ühendusmutreid. Mina olin selleks valmistunud, linna peal poeringi teinud ja peotäie mutreid kohe kaasa võtnud. Teine võimalus olnuks vanad mutrid torudelt eemaldada, üle tsinkida ja uuesti käiku lasta. Pärast mõningast jukerdamist hakkas piduritorustiku esimene osa kuidagi ilmet võtma.
Üsna kiiresti jõudsin aga veendumusele, et nii ei saa rallit sõita. Torustikku on hea vedada nii, et saaks kuskilt konkreetselt alustada, fikseerides toru otsa seadme külge ja teises kohas samamoodi lõpetada. Muidu ei püsi torud paigal ja jube raske on neid õigesse kujusse painutada.
Tuli hakata tegelema erinevate silindritega. Võtsin originaal piduri peasilindri lahti. Ta oli seest veel üsna ilus, kuid siiski selgete kasutamisjälgedega. Otsustasin arvata ta reservi ja lasta käiku uus. Kuna selle uue detaili alumiiniumist kaas mulle ei meeldinud ja võtsin selle hiljem vanalt pumbalt.
Uus asi küll, kuid mõistlik oli ta ikka igaks juhuks lahti võtta ja sisu kvaliteet üle kontrollida. Kokku pannes soovitas sm.Mirski silindri seinad seestpoolt pidurivaseliiniga kokku määrida.
Niimoodi tuleb ükshaaval kõik liikuvad osad üle käia. Minu jaoks kõige salapärasem element on see kobakas jaotur. Ma pole päris täpselt aru saanud tema tööpõhimõttest ega -ülesandest. Kuna mul tutikat polnud, siis hea algus tundus vana asi pealt ära pesta ja lahti harutada. See polnudki nii lihtne. Korra juba tundus, et elusalt see junn end kätte ei anna.
Aga lahti võtmisest oli kasu. Ta oli seest ikka eriti rõvedat paksu liga täis.
Kuna ma täpselt ei teadnud, kuidas ta lõpuni lahti käib, sai mängida ka Mirski uue mänguasjaga. Jõuga on siin ilmas ennegi üht-teist saavutatud. Meie puhul siiski õnneks mõistus võitis.
Peale pesu tundub ta päris lootustandev. Pinnad on korralikud ja kõik avad kenasti puhtad.
Molekulidena näeb see detail väja niisugune:
Nii sai järgemööda kõik silindrid üle käidud. Siin siduri töösilinder. Lisaks taastasin ära ka ühe vana peasilindri.
Pidurite esimesed töösilindrid:
Pidurite tagumised töösilindrid.
Olles näinud, mis löga oli piduriämblikus, tekkisid teatud kõhklused ka pidurivõimendi osas. Kuigi kunagi sai ta kenasti üle värvitud, sündis nüüd otsus ta ikkagi lahti lammutada. Ilmselt oli see mõistlik mõte.
Ma tahan, et minu uue ja puhta auto soontes voolaks uus ja puhas vedelik. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Mar 20, 2006 Teateid: 80 Asukoht: Viljandi m/k, Võhma
Postitatud: L mär 03, 2012 9:49 am Postita teema:
Tänu sellele paksule lögale (tõenäoliselt kastoorõli) on need pidurid üldse taastatavad! Kümme aastat tagasi tegin mina oma vene autodel piduri remonte ja sisse läksid dot tüüpi õlid kõik need piduri detailid, mis sellega kokku said on tänaseks vanarauda läinud, nüüd olen jälle kõik trummlitega pidurid selle PSK -ga kokku pannud , eks kümne aasta pärast näe. Igatahes talveralliks 407 ehitades kakkusin lahti pidureid doonorist 403-l , mis seisnud 1980-date algusest ja ka selle süsteem oli paksu õli täis,kuid mitte roostet. Räägitakse , et DOT õlid on ka korrosiooni vastaste lisanditega jne , aga nendesse vanadesse hästi roostetavatesse silindritesse pole ma enam seda panna tahtnud. Muide sellele PSK lainele lükkas mind hr Karu ja tänud talle selle eest.
Nende silindritega on veel see lugu,et olen nad alati seest peene paberiga ära lihvinud(1000 - 2000), siis on püsinud pidurid ilma pisemate immitsusteta , ei teagi kas see hea on või ajab silindrid väljapoolt kolbe rooste , aga nii olen teinud.
Liitunud: Feb 11, 2010 Teateid: 233 Asukoht: Rae vald, Harjumaa
Postitatud: P mär 04, 2012 2:44 pm Postita teema:
See oli sul küll raske, kuid hea otsus, et võtad piduri ja siduri täiega legoks.
Mina eelmise hooaja algul (01zei) vahetasin ainult peasilindri ja siduri töösilindri ning tegin "pesu". Tundus, et sain asja toimima, aga suve lõpu poole hakkasid pidurid peale jääma. Ilmselt tuleb välja vahetada pidurivoolikud mis on seest paistes.
Jõudu ja edu sulle.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T mär 06, 2012 10:52 pm Postita teema:
Pidurisüsteemi täielikust uuendamisest ei näinud ma pääsu. Oli juba ette teada, et vanad detailid puutumata kujul tagasi panna ei sünni. Põhjalikult üle vaadata ja puhastada tuli nad kindlasti. Mida rohkem ma neid vanu detaile osandasin, seda enam ma nägin kui hullusti amortiseerunud võib olla üks vana Vene auto. Kõik viimseni on roostes, nõgine, kinni kuivanud jne. Aastatega kokku kasvanud süsteem on jubedale väljanägemisele vaatamata seni siiski toiminud. Aga kui otsast lammutama hakkad pudeneb kõik nii laiali, et pole mingit lootust pääseda järjest kõikide komponentide välja vahetamisest.
Uute detailidega on aga ka see häda, et kunagi ei tea ju nende kvaliteeti. Parem on kohe algul kõik osandada ja veenduda nende potentsiaalis funktsioneerida. Näiteks kui ma osandasin tuttuued pidurite töösilindrid ja pesin detailid bensiiniga tehase määrdest puhtaks, nägin juba esimese kvaliteediprobleemi ära. Kokku oli mul 8 kolbi, mille küljes 16 mansetti. Neist kolm muutusid bensiiniga pesemise järel pehmeks ja paar mõõtu suuremaks. Ülejäänud olid OK. Ilmselt oleks need vigased ka pidurivedelikku nähes saba andnud.
Kui kõik jupid said osandatud, pesin nad puhtaks ja katsin epokrundiga.
Tehase poolt on need detailid kas üldse värvimata või siis kaetud pelgalt mingi õhukese krundiga. Mina restaureerin oma autot teadlikult "üle" ja tahtsin nad siiski korralikult värvida. Kasutasin poolmatt PUR värvi. Samuti ei pidanud paljuks kõik võimalikud komponenedid üle tsinkida. Viimaks olid kõik vajalikud osad laual olemas ja sain hakata uuesti komplekteerima. Olin ostnud tegelikult ka uue siduri peasilindri, aga kuna ta oli vähesel määral teistsugune, otsustasin taastata ikkagi ühe heas korras oleva vana.
Lõpuks said nad kõik komplekteeritud. Osasid detaile tegin isegi mitu. Teinekord pole töö käigus eriti vahet, kas teha korraga üks või mitu detaili. Aga teinekord on hea võtta.
Saanud piduri-siduri silindritega ühele poole, tekkis kerge mure ikkagi oma pidurivõimendi pärast. Otsast sisse vaadates paistis see parasjagu muda täis olema. Olgugi, et ta oli kenasti värvitud, otsustasin ta lahti võtta.
Päris nii jubedaks kaadriks ei olnud ma valmis.
Selline tunne, nagu oleks keegi peoga liiva sinna sisse valanud. Loomulikult olid ka silindri seinad pöördumatult kahjustatud. Siin ei olnud päästa mitte midagi - utiil. Tuli kiirkorras uus detail hankida. Et aga originaalis kasutati esimese osta Gaz 24-l mustaks värvitud võimendit ei saanud uut detaili 1:1 kasutada. Pealegi oli uuel ja vanal väike kosmeetiline erinevus. Tuli jälle osandada, värvida ja kahest komplektist üks toimiv võimendi kokku seada.
Uus oli seest ikka hoopis ilusam.
Võimendiga läheb veel veidi aega, kuid päeva lõpuks sain paar juppi siiski autole külge.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: P mär 11, 2012 12:25 pm Postita teema:
Sm.Tihhonov kirjutas:
Järgmisena oleme ette võtnud tehnika paigalduse. Sm.Mirski jaoks tõin tsingist koju väikse anuma erinevate pulkadega. Tänaseks on ta nende klotsidega juba natuke mänginud. Mida ta neist teeb, sellest kirjutab ta ehk ise.
Tõepoolest, sm Tihhonov toimetab järjekindlalt ning ka auto tehniline pool saab põhjalikult uuendatud. Siiamaani oli meil omavahel tööjaotus paigas, et mina näpin tehnilist poolt ja koledaid ning määrivaid osasid ja Tihhonov tegeleb kõige muuga. Nüüd siis tegeleb ta juba ise kõigega, päris hea areng. Kuna kõik siin ilmas on tegelikult tasakaalus, või teel sinnapoole, siis viimasel kuul on minu tööriistadeks olnud pigem, pintsel, lahusti ja liivapaber. Sellest ka paar stiilinäidet:
Tihhonov on tegelenud piduri ja sidurisüsteemiga, esisild on aga jätkuvalt minu teha. Vahepeal on toimunud esisilla osaline koostamine. Selleks sain taas suurt abi Sõbra G/K teenelistelt sõpradelt . Nimelt oli taaskord vaja presstöid teha ja selleks pakkisin silladetailid kaasa ning suundusin G/K Salajane, kus 50 tonnine press põhivaras.
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: N mär 15, 2012 12:01 am Postita teema:
Enne Tihhonovi poolt korralikult värvitud esisilladetailide kokkupanekut otsustasin komplektsest sillast paar spikkerfotot teha.
Keerdpuksid said ilusa kollase tsingikihi. Pressisime puksi välimise poole pesasse.
Ja avastasime, et sisemine puksi pool ei taha enam välimise sees üldse keerelda. Nimelt vähenes pesasse pressides ka välimise puksi siseläbimõõt. Oma osa andsid ka tsingikihid mõlemal puksi pinnal. Ainukeseks lahenduseks oli sisemiselt puksilt tsingikiht maha harjata.
Peale seda sai puksid liikuma ja määrdega koos sai hea tihke kuid vabalt liikuva liigendi.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K mär 21, 2012 12:29 am Postita teema:
Täna hommikul sain kogemata teada, et ma peaksin veidi enam mõtlema kontoritöötajate peale. Juba pikemat aega tulevad inimesed hommikul tööle, valmistavad tassi kohvi, istuvad entusiastlikult arvuti taha, avavad Volgalehe ja ... jälle pole midagi lugeda. Hakka või hädaga tööd tegema.
Tegelikult ongi viimasel ajal garaazis vaikne olnud. Aeg on kulunud muudele asjadele, sealhulgas päris arvestaval määral viimase reedeõhtuse Viimsi ürituse ettevalmistamiseks. Kordaläinud üritus tingis pingelanguse ja järgmise päeva õhtuks näitas kraadiklaas vilus +39. Jälle ikaldus. Nii polegi Volga juures midagi väga ette näidata ja võin vaid tagantjärele mõningaid pilte näidata.
Jätkates sealt kus viimati pooleli jäin, peaks vist esmalt pidurivõimendi ära lõpetama. Mäletatavasti lammutasin laiali oma olemasoleva pidurivõimu ja avastasin sealt seest ainult varemed. Tutikas varuosavõimendi ei sobinud otse kasutusele võtta sellepärast, et ta oli soliidselt mustaks värvimata. Niisiis võtsin uue võimu küljest ainult pumba osa ning värvisin ta pintsliga üle. Ülejäänus püüdsin kombineerida uut sisu ja vanu värvitud korpusi. Ülemise vaakumklapi juures tuvastasin väikseid erinevusi. Vana detaili kaanel oli kaks polti, uuel neli. Ikkagi tootearendus. Seest olid nad ühesugused. Kuna vana töötas kenasti, läks see külge tagasi.
Niisugune ta lõpuks sai. Et tervikpilt parem jääks, vahetasin juba kõik poldid värskelt tsingitute vastu välja. Ühtlasi kinnitasin oma elu esimesed vana kooli voolikuklambrid. Neid saab selle auto juures veel palju kinni tõmmata. Küll andis krt mõelda kuidas nad toimivad.
Edasi tuli selline mõte, et kisuks ajaviiteks tagasilla alt ära. Umbes poole tunni pärast kukkus see ront garaazi põrandale maha ja sellega oli lihtsam osa läbi. Ta saadanas oli koos vedrudega nii sigaraske, et juba tema auto alt välja lohistamine oli meeldejääv kogemus. Rääkimata siis veel temaga ettevaatlikult ümber auto jalutamine. Õnneks üks hea sõber oli abiks. Õhtul diivanil selga valutades ja peeglist marraskil õlgu ja käevarsi hinnates tekkis tahtmatult jälle endale küsimus ... "miks ma mida teen... ja mille nimel?"
Loom seisab nüüd pukkide otsas nagu häbipostis.
Vana sild nägi ikka tõesti ront välja. Vedrud olid väikse lisalehe abil ise tehtud seitsmelehelisteks. Kõik vähegi õhem metall oli siin lootusetult ära roostetanud. Isegi üks vedrukammits oli pooleks.
Kõik tundus ühtseks tervikuks kinni roostetanud. Kummiosade surmakuupäeva ei mäleta enam keegi.
Ühel õhtul tuli sm.Mirski töölt. Mehel oli bürokraatiast ja selle rumalatest liikmetest närv nii hall, et talle sobisid sel päeval kätte ainult suured tööriistad. Muidu igati viisakas ametnik vabastas enda sisemised pinged ja tõmbas selle sillarondi umbes pooleteise tunniga elementaarosadeks.
See jube asi lagunes tema käes nagu lasteaeda kaasa võetud mudelauto.
Veel viimased hetked ja ... tehtud.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: K mär 28, 2012 3:58 pm Postita teema:
Roostes ja nõgine tagasild lebas meie garaazi põrandal umbes kaks nädalat. Ükskord tuli ta paratamatult ette võtta. Kuna töö oli kole ja tolmune, tõstsime rondi õue ja käiasin ta traatharjaga puhtaks.
Toas sai veel ebamugavamad kohad veel käsitsi üle käidud. Abilisi käib meil endiselt sagedasti.
Pärast mõõdukat pingutust sai tagasild pestud, krunditud ja värvitud. Nüüd saab silla ära komplekteerida. Alla tagasi panna siiski veel ei saa.
Nurgas lebavad tutikad kuuelehelised vedrud. Needki tuleks kergelt ära puhastada ja värvida. Veidi on mõtlemisainet ka vedrude tagumiste kiigedega. Auto küljes olnud asjad on kuju poolest veidi erinevad uutest varuosadetailidest. Samas kõik kataloogid läbi aegade näitavad siiski selliseid lainelise joonega detaile, nagu uus varuosa. Mis siis õige on? Kas minu auto küljes olnud jupid on äkki ise tehtud?
Siit edasi olen jäänud aga täiesti toppama. Sillatöödega lõpuni minna ei saa, sest mõned olulised jupid on mul puudu. Esmalt olen otsinud silla alusplaate. Amordikinnituse polt on kulunud olemisega. Mõnevõrra üllatuslikult pole neid õnnestunud leida. Kui häda korral saaksin need plaadid ka vanad tagasi panna, siis sillapatjade metallist katted on küll täiesti otsas.
Nad on lootusetult läbi roostetanud ja igalt poolt mõrasid täis. Siin pole enam remontida midagi.
Kui kellelgi peaks kogemata olema ülalmainitud osi, oleksin tänulik kontakti eest. Ehk saame kokkuleppele hinnas või vahetuskaubas mõne muu asja vastu. Teoreetiliselt saan need plekist katted muidugi ka ise järgi teha. Tüütu ja aeganõudev variant kahtlemata. Kes foorumit ei kasuta, võiks mulle näiteks kirjutada "martin ät volga.ee". _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Feb 11, 2010 Teateid: 233 Asukoht: Rae vald, Harjumaa
Postitatud: K mär 28, 2012 8:58 pm Postita teema:
Jah Martin, aeg teeb oma hävitustööd vaikselt, kuid kindlalt.
Meiegi Tommiga võtsime lahti gaz 21 1seeria esisilla ja mõned detailid olid ka emexisse sobilikud.
Jõudu ja edu sullegi.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: N mär 29, 2012 10:10 pm Postita teema:
Tahaks hakata tagasilda kokku panema, kuid puuduvad varuosad pärsivad endiselt tegevust. Suurim häda on nende vedrupatjade katetega. Üldse ei viitsiks hakata neid ise tegema. Mulle pole tegelikult vaja isegi uusi tükke. Piisaks, kui oleks originaalilähedase metallisisaldusega kasutatud tükid.
Oleme ka ise palju Volgasid ära lõhkunud, kuid kõik kered on meie juurest ära läinud ratastel. Äkki seltsimehed siiski vaatavad oma riiulite vahel ringi? _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 06, 2004 Teateid: 1203 Asukoht: Tallinn, Nõmme
Postitatud: L mär 31, 2012 5:46 pm Postita teema:
Et saavutada parimat ja ilusaimat tulemust lasime uued teljed tsingivannist läbi. Koostamaisel selgus, et ka see oli viga. Ilus kollane tsingikiht tuli laagri sissepressimeisel keohe maha ja rikkus nõellaagri. Panime tsingitud teljed CRC happesse likku ning peale ööpäevast ligunemist oli tsingikiht maha söövitatud. Nüüd oli aga telje pind kuidagi eriti kole ja seega võtsin varudest järgmised pulgad, mis ma villakettal läikima poleerisin. Nüüd jääb veel nuputada, kuidas neid pindasid kaitsta. Lakkida? Ettepanekuid?
Enne koostamist puhastasin ka telje määrdekanalid ja puhusin suruõhuga läbi.
Nõellaagrid pressisime ettevaatlikult sisse, et mitte rikkuda laagrite otsasi ja jälgima pidi ka määrdekanalite ja laagris olevate avade kattumist.
Selleks et pulgad kindlasti paigas püsiksid fikseeritakse need tiftidega. pulkadel on kaks spetsiaalset süvendit, kuhu tift istub ja fikseerib pulga, mingil hetkel on võimalik asendit muuta, eeldatavasti on see osade kulumisel nii mõeldud, kuid kas seda keegi ka reaalselt kasutanud on, mina ei tea. Omapärane lahendus.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: P apr 01, 2012 11:42 pm Postita teema:
Nädal jälle läbi ja ette näidata väga vähe. Oma nõutud sillapatjade katete otsingutega tegelesin aktiivselt. Kammisin läbi kõik mõeldavad kohad Tallinnas ja selle lähiümbruses, otsisin netist. Näiteks Saksa ebay on viimasel ajal täitsa rikkalikult varustatud koht. Silla kummipatju oli, vedrusid ja nende remondikomplekte oli aga mulle vajalikke tükke polnud. Viimaks võtsin ette retke lõuna poole. Tartus jäin pika ninaga. Sõitsin edasi Põlvasse. Sealt sain viimaks ühe. Külastasin ka Põlvas asuvat Vene autode lammutust. Neid tükke oli, kuid kõik sama surnud nagu minu omadki. Viimaks ühe veidi parema leidsin.
Üldiselt hakkab see teema end minu jaoks ammendama ja otsustasin minna edasi olemasolevate võimaluste piires. Uusi ma tegema ei viitsi hakata. Kui valtsid väänaks veel ära (või laseks teha vastava profiiliga lati, millest lõikaks sobivad jupid), siis keskele selle kõrgendusega augu tegemine tundus liiga tüütu. Valisin oma ainsa uue detaili kõrvale välja neli kobedamat, mille saadan Voltasse happevanni ja tsinki. Hiljem praagin neist kõige kehvema välja.
Õnneks on õnnestunud vahepeal hankida tagasilla läbilöögikummid. Needki hakkavad muutuma defitsiidiks.
Kui ma millalgi juba arvasin, et sillakinnituse alusplaadid saaks ka teoreetiliselt vanad tagasi panna, siis täna veendusin, et nad võiks minna ikka vanarauda. Uuega võrreldes on amordikinnituse polt märgatavalt peenemaks kulunud. Mõõtsin ära. Uuel on läbimõõt 16,5 mm, vanal on sellest järel ainult 13,5 mm.
Läbi roostetanud ja kulunud detailid hakkavad juba veidi väsitama. heameelega laoks kogu projekti ainult uutest asjadest kokku. Uurisin siis lähemalt oma vanasid tagavedrude kiigesid. Nad on ikka täitsa ebameeldivalt palju kulunud. On ka variant keerata kulunud külg väljapoole, kuid siis kannatab jällegi asja väljanägemine.
Otsustasin panna need ikkagi uued. Aga minu olemasolevatel detailidel oli üks polt puudu.
Avastasin, et tagavedrude esimesed kinnitused kasutavad tegelikult samasuguseid polte. Nad on lihtsalt "mono" variandis.
Meie uue mänguasjaga saab aga need poldid sealt pesast hõlpsasti kätte.
Tänane päev kulus tagavedrudele. Kuigi tegu oli uute asjadega, olid nad siit-sealt veidi roostes. Lasin nad õues korralikult relakaga puhtaks. Siis meenus mulle, et taolisi Vene asju värvides, kipub vana ühekomponentne originaalvärv üles mullitama. Laisk nagu ma olen, ei viitsinud mitu korda värvida. Nii ma siis pintseldasin nad värvisurmaga üle ja harjasin pikapeale kogu vana värvi maha. Sellele järgnes põhjalik pesu lahustiga. Päris kenad said.
Vimaks said nad krunditud.
Väiksemate saavutustena on veel ette näidata projekt õliradiaator. Olin kunagi ammu selle auto jaoks hankinud uue õliradika. Seega olin kogu aeg arvanud, et see teema on minu jaoks lukus.
Siis aga hakkasin lähemalt kõrvutama uut radikat vana originaaliga ning asi ei tundunud õige. Vana radiaator oli hoopis teistsugune. Ta oli esiteks musta värvi, täitsa teise ehitusega, teise välimusega ning pealegi oli ta valmistatud vasest. See uus asi tundus ühtäkki nii kerge ja odav, et lõpuks otsustasin teda mitte kasutada. Selle asemel lasin originaali ära survestada, puhastasin ta korralikult ära ning värvisin üle. Olen tulemusega väga rahul.
Lõpule hakkab jõudma ka pikk ja väsitav pidurite projekt. Millalgi kaardistasin ära ja mõõtsin üle kogu auto piduritorustiku. Hankisin suurema koguse uusi torude otsikuid ning lasin Pidurimeistris teha kogu komplekti uusi torusid. Ei olnud odav. Siis kui hakkasin neid paigaldama, selgus, et paar toru on ikka veidi liiga pikad saanud. Ostsime endale piduritorude otste tegemise komplekti. Täitsa õnnetu tööriist oli. Parem oleks ta kohe prügikasti panna, siis ei pea end tulevikus teist korda vihastama. Lõpuks rookisin enamuse piduritorudest uuesti auto küljest maha ning viisin tagasi pidurimeistrisse, et viimaks õiges pikkuses torule uued otsad teha. Nüüd hakkab süsteem nõuetekohaselt komplekteeritud saama.
Mind hakkas mingil hetkel ka väga häirima see fakt, et tehases kasutati osadel torudel vedrurüüd, kuid mina polnud neid pannud. Teadsin, et kui ma neid ei pane, jääbki see asi mind häirima. Nii ma siis vaatasin kataloogist järele, millistel torudel olid tehase poolt ette nähtud vedrud. Kuna neid vedrusid osta pole võimalik, lõikasin vanad torud puruks, eemaldasin neilt rüüd ja lasin ära tsinkida. Seejärel lasin pidurimeistris osad torud uuesti lahti võtta ja rüüd paigaldada. Nüüd peaks kõik saama nii nagu originaal oli.
Rohkem täna raporteerida pole. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Feb 20, 2011 Teateid: 206 Asukoht: Pärnu
Postitatud: E apr 02, 2012 1:11 pm Postita teema:
Võtan mütsi maha Tõeliste Restauraatorite- Martini ja Roberti ees. Ei jõua ära imestada, millise pühendumuse ja hoolikusega "loomale" uut elu antakse. Hea on lugeda ka sellist korralikku teemakajastust. Alati annab rohke pildimaterjal jä ülestähendused kunagi sellele autole enam väärtust, ka ajalooliselt, kui sama isend oleks valmistehtu, kuid ilma lisainfota tööde käigust.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
