Volgaklubi kodu
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 480 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA


Volgaklubi foorum :: Vaata teemat - Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Galerii  Laadi pilte serverisseLaadi pilte  OtsiOtsi   ProfiilProfiil   Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeidLogi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid   Logi sisseLogi sisse 

Gaz 2402 (1975), Sm.Tihhonov
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... 17, 18, 19 ... 23, 24, 25  Järgmine
 
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Sõnum
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: T nov 01, 2011 9:30 pm    Postita teema: Vasta viitega

Zaparov kirjutas:
Mis puudutab niiskustõket,siis tehase poolt on ettenähtud tulekopsiku taha tihend markeeringuga 13-3711024. Kuid selle tihendi niiskustõkke effektiivsus on küsitav, kellel nii peeneid niiskustõkke vahendeid pole siis aitab alati näputäis Litool 24 sinna taha määrida.


Tihend läks loomulikult ka minul sinna vahele. Olen neid ikka aeg ajalt uusi varuks ostnud. Sellegipoolest sai tihendi mõlemale pinnale vaha lastud, takistamaks vee pääsemist tihendi vahele. Litooli pole ma enda autodel üldse kasutanud. Litool ei tundu mulle kuigi hea määre olevat. Liiga tahke ja ilmselt imab endasse ka niiskust. Võib olla on need pelgalt külajutud, kuid vanemad mehed kiruvad, et vene tavott oli rohelisest seebist tehtud ja seega imas niiskust ja sulas veega pikapeale välja. Mul on litooliga veel eriline suhe, kuna universaali vana omanik oli seda tõmmanud korrosioonitõrje eesmärgil absoluutselt kõikjale. Ja autot lahates olin ma üleni litooline nagu teeneline traktorist. Aga auto roostetas litooli all täpselt sama hästi.

Poltide-mutrite vahele olen kasutanud "grafitnajat". Peenemate osade määrimiseks spraypudelis valget määret ja eriti peenmehaanika jaoks teflonmääret. Elektriühenduste parandamiseks oleme kasutanud vasemääret. Veermiku osade määrimiseks ilmselt mingit välismaa määrdeid. Mirski teab seda osa paremini.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: T nov 01, 2011 11:09 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tegelt kõik need vene määrdeained ka päris saast pole aga mulle jääb tihti mujle neid näppides,et mõned neist sobivad enam põllumajandus masinatele kui sõiduautodele.
Muidugi see Litooli põhja alla määrimine on paras jama aga ju polnud eelmisel omanikul,miskit paremat sinna panna,ma eeldan? Võin öelda,et olen veel ekstreemsemaid juhuseid näinud isegi plastiliiniga vooderdatud rattakoopaid.

Grafiit määre on küll üks igavesti hea leiutis,ise kasutan seda igal pool keermestatud liideste vahel,pole muret tulevikus,et lahti ei saa,miskit.

Aga minu möla mõte on hoopis see,et võiks koostada miski nimekirja,läänelikest määrdeainetest,millega annab kunagi GOST süsteemis ettenähtud asjad,asendada.Mõistetavalt võiks seda ,muidugi arutada eraldi teemas.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K nov 02, 2011 3:12 pm    Postita teema: Vasta viitega

Elektriseadmete paigaldusega jõudsin paratamatult klaasipuhastajateni. Siin mingeid erilisi vahejuhtumeid ette ei tulnud. Olin millalgi hankinud uue hoovastiku süsteemi. Tänuväärsel kombel olid sel ka uued alustihendid kaasas, mis säästis mind vanade puhastamise vaevast.


Gaz 24-l on huvitaval kombel klaasipuhastajate juhtmestik muust elektrijuhtmestikust eraldi. Täiesti eraldi kimp tuleb hoovastiku mootori juurest otse lüliti taha ja peajuhtmestikust tuleb lülitile ainult toide. Siin aga hakkasin põrkuma juba esimeste probleemidega. Gaz 24 elektrisüsteemi on mitmel korral täiendatud. Millalgi 1975. aastal loobuti Gaz 24-l algupärasest nn. "lintspidomeetrist". Ühes sellega aga muutus veidi ka elektrijuhtmestik. Vanade klemmühenduste asemel hakati kasutama pistikühendusi. See puudutas ka kojameeste juhtmestikku.

Minul pole kahjuks teada, millal täpselt muutus Gaz 24 klaasipesurite süsteem, kas samal ajal uue näituriplokiga või mõni aeg hiljem. Vanadel autodel kasutati vee pritsimiseks mehaanilist jalapumpa, uuematel tuli elektriline pump. Ühes sellega muutus ka kojameeste lüliti. Vanadel lülititel, millel puudub elektripumba käivitamise funktsioon, on taga klemmühendused, uuematel aga pistik. Miks ma seda räägin??? Sellepärast, et ühes sellega viidi sisse muudatused ka autode keres. Vanadel autodel tuli kojameeste juhtmestik esmalt hoovastiku juurest kapoti alla, lookles koos klaasipesurite voolikuga veidi aega mööda tuleseina ja siis siirdus juhipoolsest nurgast autosse sisse. Uutel viidi ta miskitmoodi otse salongi. Panen illustratsiooniks ka kaks pilti - valge auto on vana süsteemiga, roheline auto uue juhtmestikuga.


Minu autol on elektrijuhtmestikku vana omaniku poolt rapitud ja tõenäoliselt üldse millalgi vahetatud. Mul oli sees uuem pistikühendustega elektrisüsteem, aga samal ajal vana mehhaaniline aknapesur. Augud keres nõuavad ka vanade klemmühendustega kojameeste juhtmestikku. Pistikut ei õnnestu neist väikestest aukudest kuidagi läbi suruda. Tuli pistik eemaldada ja minna tagasi n.ö. klemmühendustele. Klemmid tuleb muidugi veel ära vahetada vanemate ümarate vastu.


Ühes kojameeste mehhanismiga tundus olevat mõistlik vormistada lõpuni ka aknapesurite süsteem. Kallasin oma jalapumpade jäänused lauale laiali ning kombineerisin neist ühe kokku. Pean tunnistama, et selle süsteemi tööpõhimõtte üle juurdlesin ma ikka päris pikalt. Mismoodi ikkagi seda kummilutti sõtkudes ma vee klaasile peaksin saama? Viimaks lõikasin läbi, et tal on pesuvee paagis vooliku otsas klapp, mis laseb vedelikul liikuda ainult ühtepidi - paagist välja. Kummilutti kokku surudes survestatakse süsteem ja ainus võimalus on vedelikul pritsida pesurite kaudu välja. Kummilutti vabastades surub vedru selle jälle üles ja paagist imetakse torustik uuesti täis.


Viimaks sain kogu süsteemi kokku panna. Originaalsed kroomitud peaga poldid asendasin taas poleeritud roostevabadega.


Kapoti alt jäid juhtmed-voolikud looklema nii nagu tehase poolt ette nähtud.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Simmtann
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 28, 2008
Teateid: 130
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: K nov 02, 2011 10:05 pm    Postita teema: Vasta viitega

Terv.

Tohib, ma küsin ühe teemavälise küsimuse? Kas ma volga mudeli teen poleeritud või poleerimata esitiivaga.

Kõige lugupidamise juures,

Tanel
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge MSN Messenger
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N nov 03, 2011 12:02 am    Postita teema: Vasta viitega

Simmtann kirjutas:
Tohib, ma küsin ühe teemavälise küsimuse?


Teate teie noormees saate järgmine kord lateksiga ühe hea nähvaka. See pole vist esimene kord kui te konnasilmale astute. Mis te arvate, miks mul siiani esitiibadele "Volga" kirjakesed paigaldamata on?

Palun mudel poleeritud esitiivaga, sest ma toon homme Kirovist oma poleerimiskola ära. Ja õhtul võite inspekteerima tulla. Samal ajal palun võtta arvesse poleerimata katust, katkist parema tagaukse klaasitihendit ja halvasti istuvat tagaluuki ümbritsevat kroomliistu, vasakult poolt ülevalt eriti.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Marko 01ZEI
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 11, 2010
Teateid: 233
Asukoht: Rae vald, Harjumaa

TeadePostitatud: L nov 05, 2011 8:04 pm    Postita teema: Vasta viitega

Tore vaadata kuidas asjad edenevad, enda Volgale sooviks ka niukest hakkajat meistrit . Cool
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: P nov 06, 2011 1:13 am    Postita teema: Vasta viitega

Asjadega edasi minekuks oli mul paratamatult vaja hakata tegelema põhjalikumalt elektrijuhtmestikuga. Esimese asjana süvenesin veidi enda auto olemasolevasse elektrisüsteemi. Kuna kogu mu auto sisustus koosnes paljuski juhuslikest erinevate aastakäikude detailidest, kahtlustasin, et mingi üllatus ootab mind ka elektriga. Ma nimelt polnud siiani aru saanud, kuidas sai minu autos olla plasitkust alaosaga ja moodsast plastikust ülaosaga uue tüübi armatuur, kui kogu ülejäänud sisustus oleks nõudnud justkui plekkarmatuuri. Sealjuures oli plastikkate armatuurile paigaldatud juba tehases, mida kinnitasid stantsiga löödud kinnitusaugud ja tehasevärv nende sees. Plastiku all oleva pleki värvitoon oli justkui sama või vähemasti sarnane. Uut tüüpi armatuuri hakkas tehasest tulema aga alles 1977 aastal.

Hakanud nüüd asju lähemalt lahkama, leidsingi mitmel elektrikimbu küljes oleval detailil aastaarve 1977. Järelikult on autot omaniku poolt kaasajastatud, rappides ilmselt mingit teist sama autobaasi taksot. Kuna vana tüübi elekter käis klemmühendustega ja uus tüüp pistikutega, on ilmselt lihtsuse huvides tõmmatud doonorautost välja komplektne armatuur koos elektrijuhtmestikuga.


Minul on kindel soov komplekteerida see auto nii vanamoodsana kui seda aastaarv vähegi lubab. Seega lähen ma kindlasti tagasi lintspidomeetrile. Vedasin keldrist välja järgmise kasti, kus on kõik vana tüübi elektriga seonduv. Selgus, et mul on järel veel ainult kaks lintspido plokki. Mõlemad sealjuures ilged närakad - kriibitud, osutid heledaks pleekinud jne. Elutoa kapi peal on mul veel üks tutikas plokk, kuid ta on toa kujunduselemendina mulle nii armsaks saanud, et ma ei raatsiks temast loobuda. Seega tuleb hakata vanadest saradest midagi üles ehitama. Tegelikult on see isegi tore, sest mulle meeldib vanadele asjadele uut elu anda. Tihti on kosmeetilise ilu kaotanud seadmed veel laitmatus töökorras. Päeva tegi veel paremaks fakt, et üks plokk pärines minu jaoks väga sobivast aastast - 1975.


Selge oli see, et esimese tööna tuli ette võtta ulatuslik värvimine. Kellaploki hallikassinine taust oli pleekinud, ümbrisraam kole. Nagunii oli mul vaja oma armatuuri dekoratiivpaneelide servasid värvida. Nii ma siis osandasin kõik mõeldava algosadeks ja alustasin üsna töömahukat toimetamist värvieemaldiga. Eesmärgiga teha ühekorraga valmis kõik armatuuri komplekteerimiseks vajalik. Pesin vana musta värvi maha ka kellaploki ja kindalaeka ümbrispaneelidelt.


Samamoodi võtsin ette kindalaeka. Kuna vana kellaplokiga autodel oli kindlalaeka kaas näituripaneeli taustaga sama värvi, tuli nad kindlasti koos värvida. Selleks tuli lasta näidise järgi segada õiget tooni mattvärv. Kuna selle kõigega oli nii palju sekeldamist, otsustasin teha neid ühekorraga juba kaks komplekti. Saab tulevikus kastivolga ka õige sisu. Õnneks leidsin veel teise vana tüübi kindalaeka kaane. Mis sest, et ilusa puiduga üle kleebitud, vähemalt õige asi. Uuemaid musti kaasi on mul mitu, kuid need vanad luugid on uuemast totaalselt erinevad.


Jälle natuke tööd värvieemaldiga. Päris kole rooste tuli alt välja. Nii sügav rooste kipub juba värvi alt näha jääma. Pahteldada pole mõtet, kuid paar kihti krunti on kindlasti vajalik.


Viimaks sai detailid värvimiseks valmis pandud. Kellaploki taustaplekkidelt on värv veel eemaldamata, kuna nende järgi tuli segada uus värv. Nagu näha, on nad üsna erinevalt pleekinud. Hiljem sulatasin ka neilt värvi maha. Kogemused on näidanud, et vana värvi alla jätmine võib tähendada topelt tööd ja raisatud materjale.


Seniks aga tõstsin lauale oma vana elektrijuhtmestiku ja selle kõrvale laotasin uue varuosakimbu. Eesmärk on nüüd esmalt üldse aru saada, mis juhtmed kuhu peaksid minema. Ülesanne pole just liiga kerge, kuna elektrijuhtmestikku on korduvalt muudetud ja juba esmane vaatlus kinnitas, et vana juhtmestiku järgi seda uut ära ei ühenda. Sel õhtul lahkusin garaazist ja läksin netist erinevate ajastute elektriskeeme otsima. Järgmisel päeval käisin linnas ja lasin paksule paberile värviliselt trükkida mitu erineva ajastu skeemi.

Esialgu tõin töö lihtsustamiseks lauale uue tüübi kellaploki. Hiljem, kui iga juhtme otstarve on teada, teen kimbu ringi vana tüübi näituritele.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 765
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: P nov 06, 2011 11:02 am    Postita teema: Vasta viitega

Aknapesurite pumba tagumine korpus näib väga sarnane olema GAZ 21 omaga. Kas GAZ 24-l on pumba alumiiniumist korpuses kaks vooliku ühenduskohta või kolm? GAZ 21-l on neid kolm. Ja eraldi kuulklapp käib pesuvedeliku paagis. Selle probleemiga olin silmitsi ~3 kuud tagasi... Sain nad õnneks tööle.
Hetkel kahtlusan, et enda masina juhipoolse põrandaosa märgumine on tingitud just selle mehhaanilise pumba lekkest... Kuna pumba alumiiniumkorpusesse olid korrodeerunud augud. Augud sulgesin superliimiga, lootuses, et need peavad. Loodan varsti pumpa kontrollida.
Seda varajase aastaarvuga GAZ 2402-te komplekteerides tundub, et hea on kõrvale võtta ka GAZ 21 kataloog - saab töösüsteeme võrrelda. Ilmselt on veel palju ühist neil:)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Zaparov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jun 27, 2005
Teateid: 881
Asukoht: Nõo sohvoos 4 jaoskond!

TeadePostitatud: P nov 06, 2011 2:46 pm    Postita teema: Vasta viitega

Minu meelest,see sinise kaanega kindalaegas on mingil oma elu etappil olnud minu valduses, vähemalt väga sarnane selline ese mul kunagi oli.

Aga mind huvitab,kuidas saite süüteluk korpusest kätte? Mida peab selleks tegema,et süütelukk korpusest,eraldada. Ise üritasin ka kunagi aga asi tundus liiga keeruline ja loobusin.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: E nov 07, 2011 1:10 am    Postita teema: Vasta viitega

Dr Watsonile oskan vastata, et Gaz 24 pesuripump on kahe vooliku ühendusega. Ma pole küll kindel, kuid usun, et sama detaili kasutasid ka mitmed veoautd. Vähemasti kunagi nägin seda müügil kaupluses Moorion, mis tegeleb peamiselt veokite osadega.

Zaparovi küsimusele on raske vastata ilma pildimaterjalita. Kuid süüteluku eemaldamine on väga lihtne. Tuleb keerata tagant lahti kolm väikset polti. Siis hakkab lukk oma korpuses loksuma. Seejärel peenikese kruvikaga vajutada korpuses olevasse auku, mis vajutab alla luku küljes oleva riivi. Ning siis tuleb lukk lõdvalt oma pesast välja.

Mõtlesin siin pikalt millest järgmiseks kirjutada. Võib olla hüppaks vahepeal teisele teemale ja räägiks mõne sõnaga auto kroomdetailidest. Sellega on keeruline lugu nagu enamuste asjadega minu auto juures. Originaalsed stanged olid üsna kulunud olemisega, tagastange tükid veel ulatuslikult roostes. Esistange kergete muljumisjälgedega. Suht kiiresti sain kokku kogutud uued tagastange sisemised ja välimised otsad ning esistange nurgad. Esistange keskosa sain mingi romu küljest sirge, kuid roostekärnalise. Esistange alla numbriraami ääristavad kihvad olin kunagi lasknud oma I seeria projekti jaoks Narvas Igori juures kroomida. Tagastangede väikeste keskosadega polnud mingit lahendust. Neid pole mina veel varuosana oma silmaga näinud.

Kuna iga jupp oli eri ajast, erinevas seisukorras ja isegi uued tükid kriibitud, otsustasin nad kõik üle lasta kroomida. Vähemalt on siis ühesugused. Välja arvatud stange kihvad, mis olid juba uued tehtud ja ideaalsed. Tegija nägi roppu vaeva, et kärnaline esistange pealt korda saada. Kuna roostekärnad olid nii sügavad, polnud mõeldav nende välja lihvimine. Seega mõõtis ta iga kärna asukoha täpselt välja ja lõi tagantpoolt torniga kärna koha kõrgemaks. Jube töö, sest kärnasid oli ikka sadakond. Nii sai lõpuks stange pealt üle lihvides täiesti sile. Sama tehnoloogiat kasutas ta ka tagastange keskosadega. Tegi nii ainult pealispinnad, sest altpoolt oleks see olnud juba liiga suur pingutus.

Paraku lõpuks see projekt ikkagi ikaldus. Minu stangede tegemine jäi väga kehva aega, mil Vasaras pakutud vasetamine oli alla igasugust arvestust. Vasekiht oli nii imeõhuke, et ta ei täitnud mitte midagi. Peale kroomimist oli tulemus mitterahuldav. Pind oli tuhm ja liivapaberi kriimusid täis. Ehk siis niisugune:


Tagastange keskosad, millega koledat vaeva nähti, said pealt üsna siledad. Alt muidugi poorsed nagu kuu. Nad olid muidugi roostest ka jumala pruunid enne tegemist.


Esistange sai eemalt vaadates päris hea. Kriimusid polnud ja isegi läikis. Kuid käega katsudes oli pind kare ja pehme lapiga üle tõmmates takerdus lapp pinna külge.


Tehnoloogiliselt oli sellise tulemuse saamine paratamatu. Kroomi aluspinda täidetakse (ehk sisuliselt pahteldatakse) vasega. Vase pind lihvitakse, poleeritakse ja lõpuks peab vasetatud detail läikima täpselt nagu kroom detail. Sest kroom ei täida enam midagi. Kõik vead, mis vase peal on näha, jäävad näha ka kroomituna. Samas vasekihi aluspind peab olema liivapaberist kare, et ta nakkuks. Kui vasekiht on nii imeõhuke, et ta midagi ei täida, siis on kirjeldatud tulemus paratamatu. Ma saan tegijast väga hästi aru, kuid mind need tükid ikkagi ei rahuldanud.

Veel hakkasin sobitama iluvõre ja tuleprille. Mul on uusi võresid ja uusi prille riiulil palju, kuid see ei aidanud mind edasi. Varuosadena saada olevad uued võre jupid on ikka sihuke p...sk, et ei kõlba tegelikult kassi saba alla ka. Tuleprillide valtsid on lähedalt vaadates kuidagi vormitud ja koledad ning tagatipuks ei sobi üldse külge. Auto küljeviik ja tuleprilli nurk ei jooksnud ühelgi kohakuti, rääkimata prilli serva sobitumisest tiivaga. Täitsa Koeru kvaliteet. Lõpuks ainukesed, mis täiesti valatult sobisid, olid auto enda originaal prillid. Aga need olid kahjuks muidugi kärnas:


Kõik kroomimist vajavad asjad ritta ladudes sain päris kena hunniku. Viimaks ma võre siiski tõstsin kõrvale, kuna tegelikult pole ta roostes ega mõlkis. Seega täiesti kasutatav. Pelgan ainult, et uus kroom jääb teistsugune ja vana kroomiga võre jääb liialt erinev. Eks ma võin võre ju hiljem lisaks teha, kui häirima jääb. Selle hunniku saatsin siis järgmise koormaga Voltasse kroomieemaldusse.


Nädal hiljem olid tükid kodus tagasi. Pesin nad hoolega mitu korda sooja veega üle, et vältida happejääkidest põhjustatud kiiret roostetamist.


Ilusad pruunid.


Seekord kavatsen kogu kroomi eeltöö ise teha. Saab siis selle kogemuse ka enda pagasisse juurde. Vähemalt on pärast mingi ettekujutus mis on asja omahind ja millises suhtes on see pakutava teenuse hinnaga.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: K nov 09, 2011 1:34 am    Postita teema: Vasta viitega

Seekord väsitan teid pika monoloogiga teemal näituripaneel. Kunagi juba mainisin, et mul on tegelikult toas riiulil tutikas näituriplokk olemas, kuid ma ei raatsinud teda kasutusele võtta. Otsustasin vana ära taastada. Noh ... ma ei ütle et see oli viga, kuid kulutatud tunde kokku lugedes sai see detail ikka väga kallis. Üks õhtu dr.Watsoniga asju autosse laadides juba praalisime, et sada korda enne pillaks oma Canoni fotoaparaadi käest maha kui selle kellaploki.

Esmalt pidin kõik vajalikud detailid värvima. Tõin täismatt halli värvi ja poolmatt musta värvi. Puhastasin kõik detailid vanast värvist, kruntisin, lihvisin ja värvisin. Kui päevatöö oli seljataga, selgus, et pean siiski hallid detailid uuesti tegema. Olin püstolit halvasti puhastanud ja ta tatistas mingid vanad värvitükid minu värvitud detailidele. Kuna tegu on mattpinnaga, ei anna neid ka poleerida.

Seega lihvisin jälle otsast peale kõik üle ja värvisin uuesti. Said paremad, kuid mitte ideaalsed. Juba pelgalt värvimise peale kulutasin edasi-tagasi sõitudega koos umbes kaks täis päeva. Aga valmis nad said. Siin siis armatuuri dekoratiivpaneelid:


Ja siin näituriploki+kindalaeka elemendid. Tegin neid kaks komplekti, siis ei pea tulevikus kastika jaoks uuesti tegema.


Jube ilus tunne oli. Panin pehme kaltsu lauale, paigaldasin ilusale uuele mustale võrule kõik vajalikud kummitihendid, liimisin taustapaneelile külge signaallambid, pesin klaasi puhtaks, puhastasin näituriploki kere ja tõstsin asjad kokku. Küll sai kena.


Kuid vastu valgust vaadates veendusin, et klaasil on kole kriim peal. Teadsin, et see hakkab mind häirima. Kuna ma tulevikus tõenäoliselt rohkem ei taha selle auto näituriplokki lahti võtta, oli praegu ainuke hetk klaas ära vahetada. Või siis kahetseda kogu ülejäänud aja. Tõin keldrist järgmise näituriploki, tõmbasin klaasi kaltsuga puhtaks, tundus OK. Lammutasin doonorploki laiali, eemaldasin klaasi, pesin ilusti kahelt poolt puhtaks ... ikka kriimustatud rsk. Valisin riiulilt järgmise doonorploki ja stsenaarium kordus üks ühele. Rõhutan, et neid plokke, mille klaas oli kohe esmapilgul rikutud, ei hakanud ma üldse lammutama. Aga sellegipoolest oli mul lõpuks laual juba 4 klaasi... Need on need klaasid mis lõpuks ikkagi ei sobinud. Alles viies sobis.


Edasi hakkasin oma instrumendipaneeli komplekteerima. Mul oli vanast ajast olemas tutikas spidomeeter. Skaalaga kuni 160-ni. Miskipärast oli nii, et vanematel autodel oli kuni 180-ni, kuid viimase otsa näiturplokkidel kasutati 160 km/h skaalat. Seega sobis minu aastaid seisnud spido väga hästi ja mõtlesin selle nüüd kasutusele võtta. Kuna ta oli lahtises karbis seisnud, oli ta issanda tolmune. Lammutasin ta lahti ja puhastasin ära nii hästi kui sain.


Esimese hooga läks veidi valesti kokku. Mingi algkiirus oli juba ees. Nagu takso sisseistumistasu. Võtsin ta uuesti lahti ja elimineerisin täpsusvea. Samal ajal hakkas mind häirima fakt, et ma ei saanud teda ikka seest piisavalt puhtaks. Ma ei tahtnud teda päris algosadeks ka lammutada ja aastate prügi oli selle lahtiselt seisnud näidiku korpuses ikka päris palju. Lisaks oli võllide tehasemäärded kivinenud tükiliseks, neid ei saanud hästi puhastada ja üldiselt ei äratanud see asi enam usaldust. Võtsin kõrvale kasutatud spidomeetri, mis oli oma elu ilusti kellaploki sees elanud. Ta oli seest ilus ja puhas, kõik süsteemid liikusid laitmatult ja mulle meeldis see vana ikkagi rohkem. Komplekteerisin vana spidomeetri mehhanismide külge uued sihverplaadid, uue lindi ja uue odomeetri. Nüüd olin rahul.


Vahepeal mainin, et paar päeva oli nii jälle möödunud. Spidomeetri valmimise järel võtsin ette teised näidikud. Ampermeetriga oli lugu päris halb. Mul oli ainult vana kasutatud ampermeeter, mille osuti oli pleekinud heledaks ja sees olid kõrbemisjäljed. Olen juba pikka aega otsinud uut niisugust ampermeetrit, kuid täiesti tulutult. Teiste näidikutega oli valida kahe halva vahel - kas pleekinud osutitega vanad või rohke tolmu alla mattunud uued. Siis hakkas kõht valutama ja ma tõin keldrist õlle.


Mul oli olemas üks tutikas ampermeeter, mis oli uuema tüübi plastikust kellaploki oma. Ta on esmapilgul teistsugune ja vana kellaploki külge teda paigaldada ei saa. Aga ega venelane loll pole, et ta päris uue asja teeks. Selgus, et uue ampermeetri sisu on tegelikult väga sarnane vanale. Lausa nii sarnane, et uue tüübi sisu annab ehitada vana tüübi korpuse ja skaalapaneeli külge. Osuti oli õnneks ka täpselt sama. Küll veidi kõver, kuid vähemalt pleekimata.


Nii sain ma endale lõpuks uue vana tüübi ampermeetri. Teiste näidikutega oli üsna sama lugu. Kuna ma ei leppinud pleekinud osutitega, võtsin kasutusele need uued, kuid rämedalt tolmused variandid. Kõik tuli osandada, seest phastada, sihverplaadid laiali lammutada, eemaldada kihtide vahelt tolm, vajadusel midagi asendada kasutatud detailidega ja lõpuks uuesti kokku monteerida.


Kuna kell on praegu pool 2 öösel, ei viitsi ma hetkel jätkata. Kuid tõeline projekt nüüd alles algas - projekt KELL.
_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Väravamehaanik
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Feb 24, 2005
Teateid: 413
Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav

TeadePostitatud: K nov 09, 2011 10:53 am    Postita teema: Vasta viitega

Kui neid lindiga spidokaid vaja, siis meil on neid sisusid laos mingi kaks kastitäit. Need teistele autodele ei sobi ja seega on seisma jäänud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Sm.Tihhonov
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Nov 08, 2004
Teateid: 2784
Asukoht: Telliskivi, Viimsi

TeadePostitatud: N nov 10, 2011 12:48 am    Postita teema: Vasta viitega

Mingi ajaga jõudsin läbi töötada ka oma uue elektrijuhtmestiku. Eelktriskeemide järgi "vilistasin" kõik juhtmed läbi ja jõudsin enda arvates üsna absoluutse tõeni, kuhu mingi juhe viib ja milleks teda vaja on. Eks tuli siingi ette lahendamist vajavaid olukordi, kuid sellest millalgi edaspidi.

Üldiselt olin sealmaal, et tahtsin hakata elektrijuhtmestikku ringi tegema lintspidomeetrile sobivaks. Kuid jonni pärast ei tahtnud seda enne alustada, kui mu pikaajaline näidikuploki projekt on lõpetatud. Aga mul puudus endiselt kell.


Esiteks olgu mainitud lihtne fakt, et lintspidomeetriga näituriploki kell ja osutiga ploki kell on veidi erinevad. Neil on väikesed erinevused ka tagaküljel, kuid peamine nähtav vahe seisneb osutite keskel olevas täpikeses - vanal oli see kroomitud, uuematel must.


Tegelikult on see muidugi kuki-muki ja vähesed üldse teavad seda fakti. Kuid kuna ma ise tean, muutus see minu jaoks äkki tähtsaks. Minu ainukene vana tüübi kell oli seesama, mis ülal pildil. Ta oli vana, räsitud, tunniosuti käis loksutades lõdvalt ringi ja sihverplaat loksuva tunniosuti poolt koledalt tuhmiks kraabitud. Ühesõnaga varuosa.

Tõin keldrist välja kõik oma kellad. Loomulikult polnud ühtegi kroomitud täpiga. Tegin vastavad juhtmed ja ühendasin kõik korraga tööle.


Mõne aja pärat oli selge, et nende funktsioneerimise protsent oli kahetsusväärselt madal.


Nüüd oli aeg asuda uurima, mis kella sees on. Äkki annaks selle vana ikkagi kuidagi ära remontida. Või siis leida võimalusi kuidagi oma ainsale töötavale uue tüübi kellale istutada külge see kroomtäpike. Lahates avastasin, et kella alune sihverplaat oli korpuse küljest mingi põhjusel lahti tulnud, kruvid olid kukkunud kellamehhanismi sisse, selle ära plokeerinud ja ühtlasi oli osutite all olev pingutusvedru tõstnud sihverplaadi koos tunniosutiga n.ö. mehhanismi otsast üles. Sellepärast tunniosuti tiirleski lõdvalt nagu lambajalg. Keeruline seletada ja tegelikult polegi tähtis.

Sain osutid uuesti jäigalt järgi ühendatud. Olles kruvid mehhanismi vahelt välja filtreerinud ja käsitsi kellavedru üles vinnastanud, hakkas kell tiksuma. Veendusin, et poleerimisega on võimalik päästa ka sihverplaadil olnud tuhmunud ringi.


Volga kell on oma ehituselt tegelikult tavaline üleskeeratav kell. Jämedalt koosneb ta kahest osast - mehaanilisest kellamehhanismist ja elektrimähisest koos lülitiga. Kui kell tiksub ja vedru maha käib, lükkab ta pikkamisi elektromagneti (ma ei tea kas võib teda nii nimetada?) lüliti hoovakest. Ühel hetkel toimub lülitus, poolused pingestatakse, kella mingi suur heebel elektri abil algasendisse tagasi. See omakorda veab lüliti uuesti lahti ja pingutab kellavedru. Ja kõik hakkab jälle otsast peale. Taas raske selgitada, kuid tegelikult väga lihtne tööpõhimõte. Ühe tsükli aeg on ca 3-4 minutit. Seetõttu teebki kell iga paari minuti tagant tugevama krõksu, muidu tiksub vaikselt.

Minu kellal oli tegelikult kellamehhanism korras. Kui käsitsi vedru pingutada, töötas ta hästi. Aga elektromagnet ei töötanud ja vedru elektriga vinnastamist ei toimunud. Siin piltidel on üks kell pooleks võetud, eraldi kella osa ja "elektroonika".


Mina elektrit ei jaga üldse, kuid mingi talupoja loogika ütles, et igal elektriseadmel peaks olema mingi takistus. Mõõtsin, takistus võrdus lõpmatusega. Järelikult on ahel kuskil lahti. Huvi pärast mõõtsin kõigil kelladel klemmide vahel takistust. Mittetöötavatel kelladel oli kõigil takistus lõpmatus, ainult töötav kell näitas mingit takistust. Edasi uurides jõudsin selleni, et kellal on ka ülekoormuse kaitse. Esimesel pildil on kaitse sees, teisel väljas.


Igaks juhuks vajutasin kõigil kelladel kaitsmed üle, kuid midagi ei muutunud. Seega vajasin oma vanale kellale töötavat elektroonikat või töötavale kellale vanasi osuteid. Alguses lootsin siiski teisele variandile. Lammutasin ära ka oma ainsa töötava kella ja sain jälle targemaks. Nimelt on olemas kolm erinevat kella - lintspido oma, osutiga halli taustaga spido oma ja osutiga musta taustaga spido oma. Mulle sattus nüüd see viimane variant ja sellel on sihverplaat hoopis prostamalt lahendatud kui vanematel. Vana kaheosalise ja pealt malbelt läikiva sihverplaadi asemel oli sellel tavaline trükitud must plekk. Jälle ikaldus.


Kui te ikka veel viitsite lugeda, siis ma võin jätkata. Kuigi see teema hakkas jõudma juba absurdini.

Kuna see ainus töötav kell oli tutikas, siis temal olid vähem pleekinud osutid kui minu vanal. Seega oleksin ideaalis tahtnud laduda uuele kellale külge vana sihverplaadi, uued osutid, kõige otsa vana kroomnupu ja paigaldada lõpuks selle kõik vana tüübi korpuse sisse (kus eraldi massiklemmi pole), kasutades muidugi uue kella korpuse klaasi ja tihendeid ning kolmanda kella küljest võetud valge rüüga vana tüübi reguleerimistrossi. Kuna ma ei julgenud kumbagi endale vajalikku kella eksperimendi mõttes edasi lõhkuda, lammutasin laiali veel kolmanda kella. Sain teada, et osutite ära võtmine on seotud liiga suure riskiga. Ning kui osutid veel kätte saaks, siis see nupuke end elusalt kätte ei anna.

Aga vähemalt sain enda jaoks lahendatud müsteeriumi, kuidas sama võlli peal olevad osutid erineva kiirusega ringi käivad. Tegelikult ajab võll ringi ainult minutiosutit. Tunniosuti all on suur hammasratas ja seda keerutatakse hoopis eraldi rattaga.


Tundsin, et hakkan väsima ja andsin loobuka. Ladusin kokku kergema vaevaga saavutatava variandi. Jätsin vana kellamehhanismi koos vanade osutitega. Võtsin uue küljest ainult "elektroonika" ja paigaldasin selle kõik uue kella korpusesse, kus oli reguleerimistross ilusti küljes. Mis sest, et musta rüüga. Enne veel poleerisin sihverplaadilt kriimud välja. Uskumatu, kuid see kell hakkas tööle.


Komplekteerisin kellaplokki tegelikult vales järjekorras. Alles kõige viimasena tulnuks paigaldada klaas. Nüüd oli ikkagi tolmu kogunenud klaasi alla. Võtsin klaasi uuesti ees, tegin ta alt puhtaks ja panin viimast korda kokku. Umbes nädalajagu tööd oli siis tükiga, mille oleksin võinud lihtsalt riiulilt võtta.

_________________
Terve aasta poole aastaga
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri Külasta postitaja kodulehekülge
Dr. Watson
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Jan 10, 2006
Teateid: 765
Asukoht: Tallinn

TeadePostitatud: N nov 10, 2011 6:45 pm    Postita teema: Vasta viitega

Mina "parandasin" ka oma kella sel kevadel ära - viisin kaks kella kellasepale - 20 euri. Üks kell sai korda, teist varuosa oma ei puutunud. Kell käib suurepäraselt.
Tegelikult algne plaan oli kella korpusesse kaasaegne kvartskell panna, kuid kellasepp laitis selle mõtte maha (ei tea, kas töötab uus kvartskell vibratsiooniga, niiskusega, jm). Pealegi see ei oleks mahtunud originaalkorpusesse. Küsimus oleks olnud ka üleskeeramise trossikeses...
Seega originaalkell originaalselt korras.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade
Sm. Metalliotsija
Seltsimees
Seltsimees


Liitunud: Dec 01, 2004
Teateid: 575
Asukoht: Käesalu, Keila vald

TeadePostitatud: N nov 10, 2011 9:10 pm    Postita teema: Vasta viitega

Võib tekkida kahtlus, et kurikuulus Pommi-Märt on hoopis Pommi-Martin... kas Pagari(tänava)poisid garaa¸iukse taga tiksumist ei käi kuulamas?

Tsiteerin::
Tegin vastavad juhtmed ja ühendasin kõik korraga tööle.


Aga muidu võin rahulolevana tõdeda, et kõige ilusamaid "Volgasid" ehitatakse meil siinsamas Eestis. Tänan selle eest!
_________________
Haapsalu EPT
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatteade Saada e-kiri
Reasta teated eelmise järgi:   
Uus teema   Vasta sellele teemale    Volgaklubi foorum -> Lugejate autod Ajatsoon on EET Eesti talveaeg
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... 17, 18, 19 ... 23, 24, 25  Järgmine
Lehekülg 18, kokku lehekülgi 25

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis
Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis
Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis
Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis
Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis

volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.


Forums ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud