Liitunud: Nov 14, 2004 Teateid: 33 Asukoht: Kuusalu, Tondiloss
Postitatud: R mär 19, 2010 2:13 pm Postita teema:
Kiius asub tsinkimistehas Galv-Est. Soovitan ka sealt uurida!!! Üldiselt tsinivad nad suuri detaile, aga äkki saab ka nendega kaubale. Samas ei oska öelda, kas nad ka kollast tsinkimist teostvad.
Liitunud: Dec 09, 2007 Teateid: 551 Asukoht: Rapla mk.
Postitatud: R mär 19, 2010 9:55 pm Postita teema:
Tsinkimise osas ei ole ma rippuvate detailidega kuidagi rahul.Hull on eriti kollane .On isegi lausa kiht maha tulnud detaili paigaldamisel.Valge trummel tsink alati kena.Muidu mulle see Baaba äri sobib.Alati on võimalik ka võimatu!
Liitunud: Mar 02, 2010 Teateid: 47 Asukoht: Raplamaa
Postitatud: R mär 19, 2010 9:58 pm Postita teema:
Kogemused ainult Voltaga. Meil on riputatud kollased detailid samamoodi osaliselt lillaks tõmmanud. Samas on veel mõni kord nii, et kollast tsinki näpuga hõõrudes see "kulub maha" s.t. alt tuleb välja hall tsink. Mõne halli riputatud detailiga on juhtunud, et need tulevad ka liivapaberi-sarnase pinnaga tagasi.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E apr 05, 2010 11:36 pm Postita teema:
Universaaliga on praegu väga rahulik. Väga rahulik. Viimane tegevus oli keskmise istmerea raamidega. Meie enda omad olid ikka päris ära kulunud. Pealegi oli vana omanik need üles keeratavad koormatõkked ära visanud. Seltsimees agaa Pärnust pakkus meile oma pööningul lebavaid istmeid. Millalgi viskas ta need auto peale ja tõi Tallinna ära. Vähemasti on meil nüüd koormatõkked olemas. Istmeraamid komplekteerime kahest komplektist kokku.
Puhastasin nad ära. Hirmus töö oli, kuna neid oli värvitud umbes 4 korda. Aga asja sai. Veidi tuli ka keevitada ja siit-sealt parandada. Kuid vähemasti sain ma nad värvijale ära viia. Need olid loodetavasti viimased detailid, mis rohelist värvi ootasid.
Nagu näha, elavad paljud seltsimehed meie universaali projektile kaasa ja püüavad võimalusel ka omalt poolt aidata. See on tore, aitäh. Samal ajal on meil kuidagi õnnestunud hankida endale ka üks vaenlane. Ise ei saagi päris täpselt aru millega me selle au välja oleme teeninud. On lihtsalt üks kodanik, kes miskipärast viitab meie tegemistele kui väga halbadele näidetele autoehituses ja oh imet - ta töötab lausa vastu. Suht kergelt võtsin tema viimast avaldust, milles ta teatas, et tal on olemas meile vajalikud universaali kroomitud tagauste käepidemed, kuid ta ei anna, sest ta "karistab mind". Veelgi enam, nädal hiljem ei häbene ta meie Lõuna Eesti sõbraga ühele varuosarallile kaasa sõita ja tema selja tagant kiusu pärast ühe romu küljest ära soetada veel teinegi komplekt neid käepidemeid. Needsamad lingid, mida sõber meile hankida lootis. Nüüd rõõmustab teda teadmine, et tal on kaks komplekti ja meil pole endiselt ühtegi. Millest see vimm alguse on saanud, ma täpselt ei tea.
Olin suht ükskõikne seni, kuni see konflikt püsis isiklik. Ent kui ma lõpuks kuulsin veel sm Autojuhi käest, et antud kodanik oli talle hiljuti helistanud, palju tühja juttu ajanud ja muu möla vahepeal päris rämedate väljenditega kogu volgaseltsi sõimanud, sai mul sellest tüübist lõplikult siiber. Otsustasin ta vähemalt siit foorumist kinni keerata. Ma loodan et talle meeldib oma Volga nii väga, et ta on nõus sellega ka üksipäini sõitma. Sest seni kuni mina EVS Presiidiumis istun, ei ole ta kindlasti oodatud ühelegi Volgaseltsiga seotud üritustele.
Aga küll saame hakkama ja küll need lingid ka kuskilt välja tulevad. Universaaliga hakkame edasi toimetama alles millalgi suvel. Suuremad tööd on plaanitud sügisesse. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Mar 10, 2005 Teateid: 84 Asukoht: Viljandi maakond
Postitatud: K apr 07, 2010 9:37 am Postita teema: sumbuti
ära võta võta iga matsi möla südamesse,kui ta on Lõuna-Eestist,siis võiks talle pakkuda sõitu Viljandis linnaliiniga nr.10 Kesklinn-Jämejala.
Annan teada,et Viljandis Karteri poes on 2402 sumbuti pütt müüa.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: R okt 15, 2010 12:01 pm Postita teema:
Olen kevadest saati olnud paljuski hõivatud muude tegevustega ja aktiivne garaazis toimetamine pole olnud võimalik. Ainus tõsiselt võetav saavutus hobitegevuse heaks oli sel suvel Ettevaatust Auto korraldus, oma Lada musta numbri kõlbulikuks vormistamine ning ühe kandilise väljasuremisohus oleva välismaa auto elementaarne kohendamine esteetiliseks youngtimeriks. Asi seegi. Ühelgi olulisemal vanatehnikaüritusel ma kohal ei käinud, vähemalt tehnikaga mitte. Ja Volga roolis vist tänavu 500 km täis ei saanud. Sellestki enamus möödus kastiautoga praktilisi sõite tehes.
Olen pikkamööda vaimu valmis pannud, et talvel alustada oma rohelise kioski komplekteerimist. Midagi lihtsat siin ees ei oota. Kõik osad tuleb välja otsida, puhastada, enamus kinnitustarvikuid tsinkida. Palju osi tuleb tunnistada kasutamiskõlbmatuks ja otsida uued. Pikkamööda tuleks osandada garaazinurgas ootavad sillad, puhastada ja värvida detailid ja siis uute kuluosadega kokku panna. Ette tuleks valmistada rattad - sirutada, liivapritsida ja värvida. Uued rehvid on kenasti ootel.
Sellisena ta praegu on seisnud. Nüüd tahaks juba mingit muutust hakata nägema.
Polstrite osas olen veel kahevahel. Ilmselt lähen ikkagi seda teed, et lasen valmistada uued. Selle auto originaalid olid täiesti läbi. Mul on küll olemas üsna head sinepikarva polstrid, ent paraku uuema mudeli (77 ja edasi) omad. Need on esiteks teist tooni, teiseks on seljatoed paksemad ja kolmandaks pole neil edevat kriitvalget servakanti. Seega nad justkui ei sobi hästi. Kui juba alates 70-te teisest poolest tulid kõik universaalid tehasest ühesuguste beezide polstritega (isegi istmeraamid värviti seetõttu kõigil beeziks), siis alguse otsa autodel võis kohata ka teist värvi polstreid. Sellele faktile tuginedes oleks mul justkui moraalne kohustus seda privileegi kasutada ja näiteks punaste polstritega rõhutada veel jõulisemalt algusaasta auto kvalitatiivset erinemist uuematest. Olemasolevad uuema tüübi polstrid lihtsustaks projekti, kuid samas justkui neelaks suure osa auto eripärast. Ent kes suudaks tagada nõutava kvaliteedi?
See Avtoexport piltidel näidatud auto on mind inspireerinud palju. Sama ajajärk, kere värvi tagaistmete raamid, kere värvi pakiruumi sisu ja punane lateks. Temal on ka käetugi ja keskmine istmepadi. Minu autol neid pole kunagi olnud. Äkki siis kodumaisele universaalile ei pandud? Või on põhjus pigem selles, et minu auto tuli tehasest taksona?
Punane lateks paneb selle tühja kuudi elama.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Dec 28, 2008 Teateid: 130 Asukoht: Tallinn
Postitatud: R okt 15, 2010 9:20 pm Postita teema:
Ohhh, hakkab jälle peale.
Nagu sügiseselt sitast ilmast veel vähe kasu oleks, peab hakkama jälle iga viieteist minuti tagant volgafoorumisse logima lootes leida uuendusi sm. Martini teemadest. Kas ma peaksin muret tundma, kui iga kord teie postitusi lugedes valdab mind mingisugune vaimse orgasmi tunne? Kogu see läikivate kerede, punase lateksi ja kroomi virr-varr paneb pea ringi käima ja tekitab sõltuvust. Iga kord mõnda makroflexiga täidetud küljekarpi või traadiga kokku venitatud summutit vaadates ilmub kuskilt Tihhonovi muhelev nägu, mis korrutab aina "Ehh, rebjata..." Tegelikult ei ole ma üldse selline inimene, kes viitsiks kedgai "fännata", aga seltsimees Martini teemadest ei suuda ma küll ennast eemale hoida.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T jaan 18, 2011 6:43 pm Postita teema:
Mulle näib, et ma vist peaksin oma signatuuri sõnastust veidi muutma. Kohasem oleks väita "Pool aastat kahe aastaga". Viimasest postitusest, mille tegin reedel 15. oktoobril, on garaazis muutunud vähe. Nimelt on see aku, mis pildil auto alt paistab, viidud teise seina äärde riiuli alla ja auto kõrvale on maha tõstetud hoopis elektrijuhtmestik. Kuna juhtmed on külmast kanged nagu sõrmedki, siis pole nendega tegelenud. Jõudumööda olen välja sorteerinud kinnitusvahendid ja detailid, mis lähevad tsinki. Esisild on lammutatud osadeks, et nad liivapritsida ja värvida. Kuid üldiselt olen olnud lihtsalt laisk. Muud selgitust tegelikult polegi.
Niipalju oleme arenenud, et garaazi sai üles seatud korralik valgustus, paigaldatud 16A pistikud ja ostetud kobe 9kW soojapuhur. Seega oleks nagu mõned eeldused loodud. Ega midagi. Püüame end parandada. _________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: E veeb 14, 2011 12:27 am Postita teema:
Vaatan kadedusega, kuidas sõber Vahur MTJ-st korra nädalas oma auto teemat uuendab ja tunnen end täiesti kasutunua. Tegelikult ma siiski päris lootusetu ka pole. Viimase paari nädala jooksul olen garaazis palju käinud, kuid iga algus on kohutavalt raske.
Esimesed paar korda kõndisin lihtsalt tühja kalapilguga mööda garaazi ja mõtlesin, et kust otsast alata. Igal valikul tundus nii palju takistusi. Lõpuks otsustasin, et esmalt pean tegelema oma töökeskkonna parandamisega. Koristasin veidi garaazi, viskasin sealt teise auto välja, viisin kasutu kola minema, tekitasin tööriistade jaoks laua kohale valge seina, tõstsin ulatuslikult riiuleid ringi. Tänapäevane 9kW soojapuhur suudab suht kiiresti luua mõnuse olemise, sügisel ostetud kaheksa 2x58W päevavalguslampi muudavad endisest hämarast garaaziboksist päris valgusküllase tööruumi. Tõin poest lõpuks ometi garaazi raadio ka. Kuigi siin pildil on hakanud juba kola jälle kogunema, olin oma lähtekohaga päris rahul.
Ajasin auto garaazi veidi diagonaali, et saaks mugavalt mõlemal küljel uksed avada ja piiranguteta toimetada.
Edasi tekkis küsimus, et mis peaks olema esimene asi, mida tühjale kerele kinnitada. Esimene mõte oli elektrijuhtmestik. Sest just elektrist alustasin ma oma 3102 ehitusel. Tegelikult samal õhtul arvutist projekti pilte vaadates meenus mulle, kui hädas ma sellega olin. Elektrijuhtmed segasid igasuguseid muid töid, mis kerega oli vaja teha. Seega alustasin hoopis kere ettevalmistamisega elektrijuhtmete paigalduseks. Esmalt katus. Tehase poolt on ta seestpoolt kaetud mingi pigise lögaga ja selle peale liimitud poroloon. Osaliselt oli see pigimöks mul kadunud, kuid enamuses alles. Tundus kuidagi mõttetu see nüüd enam puhtaks kraapida. Pealegi, millega see asendada? Kõik pigi baasil asjad jäävad ju jubedalt haisema. Tänapäevane pigimatt ei haise, kuid ta tahab enda alla ideaalselt puhast pinda ja isegi siis kukub kuuma ilmaga katuselt alla. Porolooni ma samuti tagasi panna ei tahtnud, sest tegemist on väga kehva materjaliga. Ta ei kaitse üldse müra eest, ta hävineb kiiresti ajas ja üldse on tema parim omadus ainult odav hind. Seega määrisin katusele paksu kihi kontaktliimi ja kleepisin sinna paksu vildi. Niiskust korjab ta samamoodi kui tehasepoolne poroloon, kuid vähemasti isoleerib müra.
Järgmisena oli vaja lahendada mootori tuleseina müramati küsimus. Originaalist oli mul väga vähe järele jäänud.
Esmalt tegin tulevaste põlvede tarbeks sellest õige kujuga ¨ablooni.
Püüdsin leida head lahendust, millest valmistada uut müramatti. Originaal on mingist struktuuriga papist ja selle taha liimitud poroloon. Gaz 24-l jääb ta päris arvestataval määral armatuuri alt näha ka. Seega väga teistsugust ei saa teha. Mõned päevad hiljem leidsin teisest garaazist üsna sobiva materjali uue müramati tegemiseks. Gaz 2410 pakruumi sisepapp on üsna sarnase paksusega ja struktuuriga. Porolooni ma enam kasutada ei tahtnud. Selle asendamiseks lammutasin ära ühe vana Gaz 24 tagaistme, mille seest sain head tihedat vahtkummi. See peaks müra pidama hoopis paremini kui õhuke poroloon.
Lõikasin õige kujuga tüki välja ja värvisin ta pealt üle.
Seejärel katsin tagakülje vahtkummiga
Selline ta sai. Pole küll päris originaal, kuid ajab asja ära. Kuna müramati tagant jookseb läbi ka aknapesurite voolik, siis hankisin kohe ka uue vooliku ja vedasin ta paika. Hiljem oleks seda raske korrektselt paigaldada.
Nüüd võib hakata mõtlema elektrijuhtmete vedamisele.
Edasi oleks palve kõigile volgasõpradele. Kui kellelgi oleks mulle laenata müramati juhipoolset osa ¨ablooni tegemiseks, oleksin tänulik. Isegi pildist piisaks, sest õiged mõõdud saaksin auto pealt ise kätte. Minu omast on järel ainult selline jupp ja ma ei saa isegi aru, mispidi see sinna käima peaks.
_________________ Terve aasta poole aastaga
Liitunud: Feb 24, 2005 Teateid: 413 Asukoht: Kuusalu Autobaasi värav
Postitatud: E veeb 14, 2011 9:08 pm Postita teema:
Sellises mahus Volgade kapitaalremont on kindlasti võrreldav tootmisega ja seejuures oleks täiesti põhjuendatud lugeda ka teaduslikku kirjandust. Nimelt raamatus http://tallinn.ester.ee/record=b2460070~S7*est on selgitatud heli peegeldumist, levikut ja summutamist.
Volgade juures tekib üldiselt nelja sorti müra: õhumüra, löögimüra, tehnoseadmete müra, inimtegevusest tulenev müra. Esimene neist on tuule vuhin igasugu välisdetailide ja pilude vahel, teine sildadest tulenev müra, kolmas mootori ja ülekannete poolt tekitatav müra, ning viimane nõmedatest kaasreisijatest tekkiv tekst või laulujoru, mis hakkab närvidele. Veel ühte müra liiki ehk kaja autos üldjuhul ei esine.
Löögi müra piiratakse nn võimalikult õhulise pigimati kleepimisega tihedalt vastu plekki ja enamasti selles piirkonnas, kus vastav müra võib tekkida. Sildade puhul põrand ja uste paugutamise puhul uste siseküljed. Mootorist tekib heli, mis ei ole seotud löökidega vaid lihtsalt tehnilise heliga, seega tuleks seda vähendada materjaliga, mis sisaldab võimalikult palju õhku väikestes kambrikestes, ehk siis poroloon. Kehvasti liimitav materjal vilt üldiselt kuigi hea heliisolaator ei ole, või õigem oleks öelda, et seda läheb vaja liiga palju, et asi toimima hakkaks. Veneaegne poroloon ei olnud ka kuigi hea, sest ei olnud piisavalt tihe. Seega kõige õigem oleks kasutada võimalikult tihedaid poroloone heli summutamisel ja tihedalt vastu plekki hoidvaid materjale löökidest tekkiva müra summutamiseks. Seda viimast eesmärki kandis ka originaalis olnud mastiks.
Liitunud: Nov 08, 2004 Teateid: 2784 Asukoht: Telliskivi, Viimsi
Postitatud: T veeb 15, 2011 1:24 am Postita teema:
Heli isoleerimise kunst on kahtlemata omaette teema, millest võiks rohkem teada. Ise ma end pädevaks ei pea. Jagan vaid põhitõdesid - pigimatt isoleerib lööke ja madalaid, vaht isoleerib kõrgeid, kuid lõpuks määravaks saab ikkagi kõigi aukude ja pilude korrektne sulgemine. Antud auto puhul püüan koostada teda võimalikult originaali sarnaselt, lubades vaid marginaalseid möödapanekuid. Kuna Gaz 24-l originaalis pigimatte ei kasutata (erinevalt 2410-st) ei tahtnud neid ka ise paigaldada. Ilmselt katan nendega vaid tagumised koopad, sest tehase poolt olid nad pintsliga mingi pigimögaga kokku määritud.
Porolooni omadustes olen üsna kahtlev peamiselt seetõttu, et ta muutub ajas kleepuvaks nätsuks. Kuid võib olla tõesti töötab ta heliisolaatorina päris hästi. Ees asendasin porolooni vahtkummiga lootuses, et see omab paremaid omadusi. Ta on samamoodi õhuline ja poorne, kuid sealjuures kordades suurema erikaaluga, vetruvam ja tihedam. Tänu oma augulisele pinnatöötlusele liibub ta tihedalt kerepleki vastu. Seega võiks ta ühteaegu omada ka tiheda ja nätske pigimati omadusi? Elame näeme. Ilmselt proovin osades kohtades ka porolooni ära, kus on vaja kergesti töödeldavat isolaatorit.
Autode kokku panemine peaks olema teoreetiliselt nauditav ja mõnus töö. Samas senised kogemused on mind alati vastupidi peaaegu meeleheitele viinud. Mitte miski ei lähe ladusalt. Igat tükki otsid esmalt ilge aja, siis keerutad seda käes, puhastad ja lõpuks ikkagi tunnistad kõlbmatuks. Iga vana detail vajab tegelikult uut pinnakatet, olgu siis tsinki või värvi. Niimoodi iga tükikest eraldi korrastades võtab see koleda aja ja rikub närve.
Seekord tahtsin, et kõik oleks teisiti. Tahtsin, et auto komplekteerimine tähendaks tõesti vaid valmis juppide monteerimist. See oleks ilus töö. Seega tahtsin nii palju kui võimalik tükke varem ette valmistada ja riiulile ootama panna. Otsisin välja kõik kastid, kuhu olin pannud selle auto küljest võetud osad. Järjest sorteerisin kõik kastid läbi. Poldid-mutrid-klambri läksid ühte ämbrisse. Need lähevad trummeltsinki. Kõik suuremad detailid jagasin kahte kasti. Ühed lähevad samamoodi tsinkimisse, teised tuleb puhastada ja mustaks värvida. Mitmed detailid tuli osandada väiksemateks osadeks ja siis osad detailid tsinkida, osad värvida.
Näiteks on mind alati häirinud, et ühelgi minu autol pole salongiõhu klapid korralikult töötanud. Tõsi on muidugi seegi, et ma pole kunagi vaevunud neile tähelepanu pöörama. Nad ei jää ju näha eksole. Seekord osandasin mõlemad klapid elementaarosadeks, puhastasin detailid ning lasen nad üle tsinkida. Hiljem lõikan uued poroloontihendid ja reguleerin nad korralikult paika. Äkki saab hea?
Niimoodi järjest käisin läbi kõik auto detailid.
Pikkamööda kogunesid detailid erinevatesse kastidesse - ühed tsinki, teised värvi. Et midagi kahe silma vahele ei jääks, vahtisin mitu õhtut pilte ja tegin nimekirja asjadest, mis tuleks näiteks kapoti all mustaks värvida. Kindlasti jääb ikka midagi tegemata, kuid äkki saab nii enamuse ühekorraga tehtud.
Oli ka pettumusi. Näiteks signaalipasunaid ei saagi taastada. Lootsin nad osandada, mustad detailid värvida ja teised osad tsinkida. Kuid paraku on kogu pasuna sisu statsionaarselt ehitatud tsingitud osa külge. Seega pean ilmselt otsima uued pasunad, kuid vana tüübi omasid vaevalt kusagilt leian.
Teine ja märksa suurem pettumus oli fakt, et kogu tagaluugi tõstuki ja lukustusega seonduvad osad on sisuliselt amortiseerunud. Nad on nii kulunud, et sellisel kujul ei tahaks eriti midagi tagasi panna.
Alumise luugi lukusti on nii lootusetult kulunud, et vedrukeele pesad on pea poole suuremaks kulunud.
Lukuvastuste hammastesse on aeg jätnud oma jälje ja luugi asendi pingutitest üks on täiesti nõgusaks kulunud. Teine oleks veel kasutatav, kui ma mõtleks välja, kuidas neid osi tsinkida. Plastikust piiraja eemaldatav ei ole, kuid happevannis sulab ta ju üles. Hea oleks need ka uued hankida.
Eriti nukker on aga olukord luugi tõstukite mehhanismiga ning väliste tugivarrastega. Esimestel on plastikust kelgud nii "sisse töötanud" et ma ei sooviks seda trendi enam jätkata. Tugivarraste otsamunakatest ühe poole oma on veel rahuldavas korras, kuid teine on täiesti läbi (paremal pildil). Seda on kindlasti uut vaja.
Eks väiksemaid jamasid tuli veel välja, kuid need on enamasti lihtsalt lahendatavad. Näiteks uksepiirajad on mul päris kulunud olemisega. Ma ei mäleta enam mispidi see käis, kuid esimestel ja tagumistel ustel on erinevad piirajate vardad. Ühtedel sirged, teistel kõverad. Mul on sirgetest varrastest üks pooleks murdunud ja seetõttu nüüd veidi lühem. Otsisn oma varud välja. Kõveraid oli mul veel üks komplekt, kuid sirgeid mitte. Teadsin, et "ülemises sahtlis" on veel komplekt uusi detaile. Oligi, kuid need olid ka kõik kõverate varrastega (paremal pildil).
Siit pildilt võib näha, kuivõrd kuluvad ära ka piirajate rullid, kui neid regulaarselt ei määrita (vasakul uus)
Ka esimeste gabariiditulede tagumised katted pole enam kõige parema tervise juures. Leidsin teise paari veel, kuid ega needki enam uued pole. Ehk saan siiski ühe rahuldava komplekti kokku.
Üldiselt tundus selle kõige kokkuvõttes mõistlik mõte tuppa minna ja õlu lahti teha. _________________ Terve aasta poole aastaga
Postitatud: T veeb 15, 2011 10:21 am Postita teema:
Üks suur miinus poroloonil siiski on, nimelt armastab see niiskust sisse korjata nagu pesukäsn ja sinna kipuvad hallitusseened ja vahest ka närilised endale kodu rajama. Aga ma usun,et Sm.Tihhonovi see ei puuduta kui ta just ei mõtle oma elu jooksul autot jätta pikemaks ajaks looduserüppe.
Sa ei saa teha algatada uusi teemasid selles foorumis Sa ei saa vastata teemdaele selles foorumis Sa ei saa muuta oma teateid selles foorumis Sa ei saa kustutada oma teateid selles foorumis Sa ei saa hääletada küsitlustes selles foorumis
volga.ee ei vastuta foorumis tehtud postituste eest. volga.ee jätab endale õiguse kustutada ja redigeerida
kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.
Galerii
Laadi pilte
Otsi
Profiil
Logi sisse, et kontrollida oma privaatsõnumeid
Logi sisse
