Volgaklubi kodu - Content
Kodu
Foorum
Galerii
Kontakt
Kuuluta
  


· Avalehele
· Klubi tutvustus
· Liikmete nimekiri
· Ürituste kalender
· GAZ Ajalugu
· GAZ Mudelid
· Volgad meedias
· Maailm ja mõnda
· Ümberehitused
· Tehnoabi
· Uudiste arhiiv
· Lingid
· Kasutajate nimekiri
· Foorum



Praegu on, 195 külastaja(d) ja 0 kasutaja(d) kes on praegu portaalis.

Sa oled Anonüümne kasutaja. Sa saad registreerida vabalt vajutades SIIA

GAZ 24
1970-1986





EELLUGU

Volga Gaz M21 järeltulijat hakati planeerima juba 1960-te aastate alguses. Uue mudeli juurutamisega oli raskusi ning see viibis erinevatel poliitilistel ja materiaalsetel põhjustel. See asjaolu tingis ka M21 marginaalse uuendamise veel 1965. aastal, kuigi uue mudeli kuju ja tehnilised lahendused olid siis juba üldjoontes teada. 


Uus mudeli sai vanast oluliselt viimistletuma aerodünaamikaga, turvalisem ja paremate sõiduomadustega. Madalama tuuletakistuse ja parema teelpüsivuse huvides tehti uus kere madalam ja laiem. Kogu auto kere geomeetria mängiti ümber, et reisijad end madalamas kabiinis sama mugavalt tunneksid. Gaz 24 oli sel ajal täiesti tasemel auto ka maailma mastaapides. Tema kere disaini loetakse tänaseni hästi õnnestunuks. Disainielemendid on lihtsad, aegumatud ja kere üldkuju on tasakaalus proportsioonidega. Palju on arutatud, millise välismaise auto pealt Gaz 24 maha on joonistatud. Tegelikkuses ühtegi niisugust kindlat kapitalstlikku autot polegi. Gaz 24 kasutab detailide lõikes küll mitmeid 60-te aastate Ameerika ja Euroopa sõidukite disainivõtteid, kuid auto tervikuna on siiski unikaalne ja ei meenuta otseselt ühtegi välismaist konkurenti.

Lisaks uuele kerele oli plaanis ulatuslikult uuendada ka tehnilist poolt. Esialgu planeeriti uuele mudelile koguni nelja mootorit. Baasmootoriks pidi jääma Gaz M21 mootori baasil arendatud neljasilindriline, kasutamiseks peamiselt taksodel. Põhimudeli mootoriks pidi saama 3-liitrine V6 (136 hj). Töös oli nii terasplokiga V6 kui alumiiniumplokiga variant. Tippmootoriks pidi saama T¨aikalt tuttav 5,5 liitrine V8. Eksporti minevatele autodele loodeti hakata paigaldama ka diislit, kuna diiselmootoritega Gaz M21 olid välisturgudel hinnatud. Seni paigaldasid Volgadele diiselmootoreid importöörid ise.

Esimeste sõitvate makettideni jõuti juba 1966. aastal, kuid ulatuslikumad katsetused algasid siiski alles 1967. aastal. Alloleval pildil (vasakul) võime näha Gaz 24 prototüüpi 1968. aastal koos autot ehitanud toimkonnaga peainsenerist kuni katsesõitjani. Pildil on näha ühe võimaliku variandina kavandatud nelja esitulega disain. Samal ajal oli siiski töös ka tavaline kahe tulega versioon. NSV Liidu transpordiminister sm Tarasov käskis enne tootmise käivitumist jätta töösse ainult lihtsam kahe laternaga variant. 

Käsitööna pandi 1968. aastal kokku 31 autot. Seeriatootmine viibis. Tootmisliinid said valmis alles 1969. aasta lõpuks ja käivitati proovitootmine. Seega esimene Gaz 24 veeres konveierilt maha juba 1969. aastal, kuid tegu polnud siiski veel seeriatoodanguga. Sel aastal jõuti valmistada vad 215 sõidukit. Need autod jaotati laiali peamiselt katsetuste eesmärgil importööridele ja muuhulgas anti mõned uued mudelid katsetamiseks ka nelja NSV Liidu suurlinna taksoparkidele. 
Proovipartii autod olid üldiselt samasugused kui seeriatoodangu omad. Erinevusi võis leida vaid pisidetailides. Üksikutel eelseeria autodel kohtab valget rooli (vt pilt allpool). Esimestel ametlikult publikule näidatud autodel olid kasutusel musta värvi veljed. Osadel piltidel kombintsioonis valge triibuga rehviga, osadel mitte. Valge küljega rehvi NSV Liidus siis ei suudetud toota, mis annab alust arvata, et need olid import rehvid ja mõeldud vaid välisturule minevate autode tarbeks. Veel olid eelseeria autode tunnuseks esitiibadele asetatud küljepeeglid.

Teistel 1969. aastal tehtud fotodel on siiski näha juba tavapärased heledad veljed, nagu hilisematel toodanguautodel. Rehvid on siiski veel erinevad, meenutades mustri poolest pigem Gaz 21 rehvi. Eksport turu auto all võib näha endiselt valge triibuga rehvi.

Seeriatootmine algas 1970. aastal, kui 15. aprillil pandi konveieril kokku viimane Gaz 21. 1970. aastal jõuti valmistada 18486 masinat. Gaz 24 korjas palju autoalaseid auhindu, millest märkimisväärsemad võeti Bulgaarias 1969. aastal ning Leipzigis 1970. Alloleval pildil Gaz 24 1970. aastal Brüsseli autonäitusel. Legend oli sündinud.



1970 - GAZ 24 ESIMENE TOODANGUSEERIA

Ametlikult pole Gaz 24 kunagi moderniseerimise põhjal seeriateks jaotatud, nagu tehti Gaz M21-ga. Kollektsionääride seas tuntakse siiski mõistet "esimese seeria Gaz 24", mis on otsitud ja hinnatud objekt. I seeria all peetakse silmas kõige algupärasemat Gaz 24 varianti, mida toodeti vaid paarkümmend tuhat eksemplari. Tegemist on seeriatoodangu kõige algupärasema variandiga, enne kui viidi läbi esimesed uuendused. Seeriatootmine algas 1970. aasta aprillis ja sel aastal jõuti valmistada vaid 18486 autot. Täpselt pole teada mis kerenumbrist alates esimene uuenduskuur sisse viidi. Teada on vaid suurusjärk, et see juhtus 1971. aasta esimesel poolel. Vaatluste põhjal on kindlasti teada, et kerenumbriga 28000 toodetud auto on kindlasti veel kõige algupärasema komplektsusega, kuid juba kerenumbriga 54000 (1971.a.) oli juba esimesed uuendused läbi elanud auto. Seega tõde on kuskil seal vahepeal. Aga täpsem info vajab selgitamist.  

Aga milline siis täpsemalt oli see kõige esimene seeriatoodangu Gaz 24. Teadaolevalt ei erinenud ta oluliselt eelseeria autodest. Ainsa nähtava muudatusena märgitakse juba toodangu algfaasis loobumist esitiibadel asetsevatest küljepeeglitest. Peegel ise jäi samaks, kuid ta asetati juhiuksele. Parempoolsest peeglist loobuti üldse. Pole teada kas muudatus leidis aset alates mingist kerenumbrist või pigem tehti paralleelset mõlemat versiooni, eristades koduturu autosid eksporti minevatest.

Kõigil algupärastel autodel kasutati ees ilma udutuledeta esistanget, stange allosas numbrimärgi servades olid kroomitud küljeklotsid. I seeria autol oli esipõll veidi teistsugune ja tal puudus esinumbri maha keeramise süsteem. Lisaks põhituledele olid allpool tavapärased gabariidituled ja nende vahel pikk kroomliist. Liist ulatus otstest peaaegu kuni gabariidituledeni välja. Põhituled ise olid I seeria autol uuematest mudelitest erinevad - laterna hajuti oli mitte pikkade vertikaal- ja diagonaaljoontega, vaid "kuubikukujulise" mustriga, umbes nagu Gaz 21-l kasutati. Eksport autodel olid reeglina teistsugused halogeenlambid (vt esimene foto). Esitiibade üleval nurkades puudusid väiksed suunatuled kuni 1977. aastani, kuid I seeria eripäraks olid vana tüübi esimesed suunatuled. Erinevalt uutest matallkorpusega tuledest olid nad üleni plastikust korpusega (nagu gabariidituled) ja teistsuguse kujuga klaasiga. Niisuguste tuledega tulid nad tehasest vaid kuni 1971. aasta lõpuni.

Tagant oli erinevusi veel. Pakiruumi kaanel puudus tavapärane keeratav nupp. Selle asemel oli võtmega keeratav lukk, samasugune nagu muidu oleme harjunud nägema esiustel ja kütusepaagi luugil. Tagastange kinnitused olid teistsugused. Otstest kinnitati stange väljatspoolt nähtava kroompeaga poldiga. Tagatuled olid muidu samasugused kui kõigil 1970-1978 toodetud Volgadel, ainsa erinevusega, et tuleklaaside kinnituspoldid olid kroomitud peaga. Velgedel olid algselt ventiilide augud suuremad, hiljem siselohvid muutusid ja ventiili auk muutus väiksemaks. Rattakilbid olid läikima poleeritud ja kilbi keskel olev täpp oli koduturul alati punane, kere värvist olenemata. Rehvid olid koduturul tavalised 185 laiusega diagonaalrehvid, mida kasutati lõpuni välja. C-piilaril olev kroomitud õhuava kate oli ilma parktuleta. Ukselingid olid muidu sarnased uuematega, kuid nupp oli jämedam ja paremini viimistletud. Küljepeeglid olid õhukesed ja peenikese varrega. Neid peegleid kasutati kuni 1972. aasta lõpuni.


SALONG

Esimese otsa Gaz 24 armatuuri alaosa on alati kere värvi metallist. Pealt on armatuur kaetud musta kunstnahaga. Näituripaneel on lintspidomeetriga ja halli taustaga. Samasugune hall on ka kindalaeka luuk. Vanadel mudelitel on kindlaeka luuk üsna keerulise hingede mehanismiga. Uuematel seda lihtsustati. Armatuuri dekoratiivpaneelid olid matistatud metallipinnaga, millel oli 8 läkivat horisontaaltriipu. Raadio ise oli vana tüübi oma, mida kasutati vaid 3 aastat - pikkade mustade nuppudega. Läände eksporditud autodel puudus raadio üldse ning nendel autodel oli raadio asemel halli värvi reljeefne metallplaat (vt pilt allpool). Süütelukk asus alati armatuurlaual, juhi paremal käel ja seetõttu roolilukk autol puudus. Ventilaatori ja kojameeste lülitid olid väiksed keeratatavad nupud, klaasipesur töötas jalaga ning tulede ja sigaretisüüteli nupp olid väiksemad kui uutel mudelitel valge-musta kombinatsiooniga.

Aknapiilarite ja uksepostide katted olid alati kere värvi, nagu armatuurlaua alaosagi. Laepolster erines uuematest nii oma lõike kui materjali poolest. Kui uuematel on laepolstril tagaklaasi kohal keskel väike õmblus, siis I seeria autol see puudub. Õmblused asuvad hoopis kahel pool C-piilari kohal. Laepeegel on uuemast erinev, kinnituds kolme kroompeaga poldiga, mille pead on väljastpoolt näha. Istmete katteriie oli algupärastel autodel teistsugune kui uuematel, kasutades veidi läikiva mustriga kangast. Istmete keskosa oli riidest, kuid servades kunstnahksed ääred. Eksport autodel kasutati ka üleni kunstnahkset salongi (vt foto üleval). Tagaistme käetugi tõmmati lahti teistpidi, mitte ülemine osa alla, vaid alumine osa üles. Esiistmete selhatugede reguleerimine käis rullikuga, mitte kangiga nagu uuematel. Samuti erinesid esiistmete väilimised kronsteinid. Algupärasel Volgal olid nad hästi viimistletud ja kroomitud, kuid juba 1971. aasta keskel nii kallist lahendusest loobuti. Siis jäeti nad viimistlemata ja kaeti pealt lihtsalt helehalli värvi plekist korpusega. Need korpused ja seljatoe reguleerimise kang jäid Gaz 24-l kasutusele lõpuni.

Esiuste kolmnurkakende avamislingid olid ilma nuppudeta. Klaasi suletud asendis olid lingid püsti (vastupidiselt uuemale). Uksepolstrid olid vertikaalsete sisselõigetega. Uste käepidemed olid kaetud pehme porolooni ja kunstnahaga, kaunistuseks läikiv riba. Uksepolstrite musta värvi ülaosad olid samuti pehmed ja kaetud kunstnahaga. Tagauste tuhatoosid asusid käetoe otsas, sarnaselt nagu Lada 2101. 

Uksetihenditel puudus pehmest kummist tihendusserv, oli ainult plekiserva kattev osa. Uste lävepakkudel asuvad alumiiniumplekist katted olid ühes tükis (uutel on sisemine ja välimine osa eraldi, kuna kasutatakse teise tüübi uksetihendeid). Ukse lukustusmehhanism on ka uuematest erinev. Luku fiksaator on ümar ja rulliga. Uksed sulguvad seetõttu uuematest pehmemini. Lisaks on uksel küljeavarii korral kaitsev "turvakeel". Kõik mainitud erinevused on hästi näha alloleval fotol, ainsa vahega, et uksepolster ise on Scaldia eksport auto oma.

Ebameeldiva poole pealt peab ära märkima, et I seeria autol olid ka teatud puudused. Näiteks polnud tema pakiruumi ja salongi vahel mingit tugevdusplekki, mistõttu oli kere veidi pehmem. Juba 1971. aasta keskel need tugevdused tehti. Samuti salongis kasutatud plastikdetailide koostis oli kehvem kui uuematel. Algupärase Gaz 24 salongi plastikud (s.h. rool) lähevad samamoodi "õitsema" nagu Gaz 21 plastikud. Samuti on I seeria auto plostrid UV kiirguse suhtes tundlikumad kui uutel. Juba 1971. aasta teise poole autod olid plastikute osas paremad.


Gaz 24 muutused ja täiustused aastate lõikes


1971
Välimus - muudatusi ei olnud 
Salong - aasta keskel muutus laepolstri materjal ning lõige. Tagauste tuhatooside asetust muudeti, viies nad käetoe otsast ukse alumisse ossa. Esiistmete seljatoe reguleerimiseks loobuti suurtest ümaratest nuppudest ja tehti kang. Istmete välimistel kronsteinidel kadus kroom ja nad kaeti helehalli plekist kapsliga. Salongi plastikud muutusid UV kiirguse kindlamaks ja kere tahaossa tehti kaks tugevdusribi juurde.

1972
Välimus - võeti kasutusele uued esimesed suunatuled, mis olid nüüd vastupidava metallkorpusega.
Salong - muudatusi ei olnud
Tehnika - 1972 juulist ei paigaldata autole jahutusventilaatori elektromagnetilist sidestusmuhvi

1973
Välimus - Tagaluugile tekkis pööratav nupp, mis oli kasutusel lõpuni. Peenikese varrega peegel asendati uuema tüübi jämeda varrega peegliga. See peegel jäi kasutusele lõpuni. Rattakilpidel hakati keskosa värvima mustaks. C-piilari õhuava kroomitud kattele tekkisid parktuled. Uksetihendid muutusid tavapäraseks ja ühes sellega ka uste lävepakud muutusid kaheosaliseks. 
Salong - Võeti kasutusele uus istmete kangas, mis oli märksa vastupidavam kui vana. Tagaistmel hakkas käetugi alla käima teistpidi kui enne - ikka ülevalt alla tõmmates nagu harjumuspärane. Laepeegel tehti uus, enam polnud kruvisid näha, vaid peegel kinnitus vedruklambriga. Muidu jäi salong samaks.

1974
Välimus - oluliselt ei muutunud. Vaid tagastange kinnitust muudeti, viies stangenurga kinnituspoldi pea pakiruumi sisse. Väljaspool enam poldipead näha ei olnud. Ühtlasi sai auto pakiruumi ja salongi vahele tugeva plekist vaheseina, mis enne puudus üldse.
Salong - põhilisteks muutusteks süüteluku paigutamine armatuurlaualt roolisamba alla. Kadus vana raadio ning asemele tuli moodsam Bõlina. Raadio alusplaat oli endiselt hõbedane, kuid 8 läikivat horisontaalriba olid kadunud. Küll olid ventilatsionirestide plaatidel kaunistusribad alles. Uued esiuste kolmnurkakende avamise lingid. Lukustusnupuga ja suletud klaasi korral on link horisontaalasendis. 
Tehnika - 1974 algus - kasutuses olevatesse asümmeetrilise valgusjaotusega laternatesse asetatakse lambipirnid A12-45-40
1974 - võeti kasutusele sisekummid kummist ventiiliga (mõõt 11,7 mm) ja rattakilbid (ehk veljed), mis omavad vähendatud auku ventiili jaoks. Uusi sisekumme võib kasutada vanematel velgedel koos vastava üleminekupuksiga ventiiliavas
1974 oktoober - pruugitakse siduriajamit, kus töösilindri ja surveketta piirkonnas sisselülitatud siduri korral puudub täielikult lõtk detailide vahel
1974 detsember - varustatakse autod "Volga" valtsmetallist trapetsikujuliste tagavedrudega: GAZ-24 ja GAZ-24-01 viieleheliste ning GAZ-24-02 kuueleheliste komplektidega. Uued vedrud on komplektina vanadega vahetatavad

1975
Välimus - muudatusi ei olnud 
Salong - kadus lintspidomeeter ja asendus moodsama, osutiga spidomeetri plokiga. Näituriploki taust oli aga endiselt halli värvi. Eelmisel aastal tekkinud erinevused raadio plaadi ja ventilatsioonirestide plaatide vahel lahendati sellega, et kogu armatuuri esipaneel kaeti puiduimitatsiooniga kleepkilega. Samasuguse puitimitatsiooni sai ka rooliratta keskosa. Kindalaeka luuk värviti mustaks. Luugi avamismehhanism muutus lihtsamaks, seeläbi tehti ümaraks ka luugi alaosas olnud kaunistusriba. Armatuuri alaosa endiselt metallist ja kere värvi, kuid aknapostid ja uksepostid värviti kõigil autodel mattmustaks. Uste sisemised käepidemed muutusid kõvaks ja neilt kadus läikiv kaunistusriba. 
Tehnika - 1975 jaanuar - (šassiist nr. 262835) asetatakse autole vormilt ja konstruktsioonilt uus näidikuteplokk. Lintspidomeeter on asendatud osutiga, teisiti on asetatud kontrolllambid. Uue kombinatsiooniga näidikud (nr. G-24-3801000-10) on paigaldatavad varasemate väljalasete masinatele komplektis juhtmekimbu (G-24-3724015-12), valgustuse kesklüliti (G-24-370-9010) ja juhtmetega G-24-3724172.
1975 jaanuar - (šassiist nr. 264057) alustati raadio toitejuhtmel kasutatava kaitsme kinnitamist spetsiaalse klambriga G-24-7901046. See garanteerib juhtme juhuslikest vigastustest hoidumise ventilatsiooniluugi avamisel
1975 veebruar - (alates mootorist nr. 417850). Eesmärgiga tõsta mootori remonditavust suurendasid konstruktorid vahetatavate silindrihülsside välisläbimõõtu. Uued hülsid (G-24-1002020-03) on komplektis vahetatavad vanadega
1975 märts - (šassiist 273302) muutus kütusetorustik. Juurutati täiendav “juhe” karburaatorist bensiinipaagini, mis paljuski lihtsustab kuuma mootori käivitamist, vältides karburaatori üleujutamist. Täiendav kütusetoru (24-1104188-02) koos stutseritega (24-1104211 ja 298348-P21) on paigaldatav (sobitades) GAZ-24 varasemate väljalasete mudelitele
1975 aprill - Tähtis uuendus: suletud mootori jahutussüsteem koos paisupaagiga (alates šassiist nr. 278522). Uus süsteem, mis on mõeldud antifriisile, on kasutatav ka vanematel masinatel, tehes detailides muudatusi. Vahetamisel arvestage, et kasutataks ka uut radiaatorikorki hermeetilise kummist tihendiga
1975 aprill - (šassiist 281027) asetatakse küttesüsteemi voolikute (32-8101036) asemele uued (24-8101036), mille puhul lihtsustub sõlme koostamine ja kindlustatakse parem tihendamine. Detailid on vahetatavad
1975 mai - varem esitati tihedaid kaebusi tagatulede hermeetilisuse kohta. Tehas arvestas nendega (šassiist 288791) ja juurutas uue tihendi (24-3716022-01) tootmisse 1975 juuli - (šassiist nr. 296473) muutusid tuuleklaasipesuri voolikud. Uued, parandatud voolikud on vahetatavad vanadega. Uute voolikute numbrid erinevad vanadest indeksite “01” ja “02” poolest
1975 juuli - kõik teavad, kui tähtis on kaitsta šarniirühendusi mustuse ja niiskuse eest. Šassiist 299722 parandas tehas märkimisväärselt külgmiste roolivarraste šarniiride hermeetilisust, sulgedes need uue tihendajaga (24-3003162). Vanematele autodele on nad paigaldatavad, asendades komplektselt varda (24-3003053-10) ja puksi (24-3003166)
1975 august - tähtis uuendus pidurisüsteemis: šassiist nr. 303137 paigaldatakse autodele sõidupidurite korrasoleku signalisaator. Tema number on 24-3546010. Signalisaatoriga on võimalik varustada ka vanemaid sõidukeid, muidugi, komplektis koos piduritorudega (numbrid joonisel) 1975 august - asetatakse mootoritesse (alates mootorist nr. 474374) väntvõlli esiotsale uut tüüpi ilma kiiluta õlitõrjeäärik (24-1005042). Detail on täielikult asendatav vanaga (21-1005042-b1)
1975 oktoober - (mootorist 499324) monteeritakse autodele uued õlirõhuandurid (G-24-70-3829000), mis omavad palju suuremat ressurssi kui vanemad. Andurite vahetatavus on täielik
1975 oktoober - (šassiist 314489) viidi sisse ventilaatori korpust puudutavad muudatused, et parandada salongi ventilatsiooni. Uus detail (24-5304100) on vahetatav vanaga
1975 detsember - (šassiist nr. 329936) täiustati käigukasti sünkronisaatorite blokeerrõngaid. Uued rõngad (24-1701164-01 ja 24-1701179-01) on valmistatud messingist LMcSKA-58-2-2-1-1. Nende karakteristikud on tunduvalt paremad kui vanadel (24-1701164 ja 24-1701179), mis olid pronksist OCS 6-6-3. Messingist rõngad on vahetatavad pronksist valmistatutega

1976
Muudatusi ei olnud

1977
Väljast - Suuremate muudatuste algus. Siis käivitus Gaz 24 ulatuslik moderniseerimine ning jupphaaval hakati uusi lahendusi üle võtma. Aasta alguses säilis veel muidu tavapärane välimus, kuid lisati esitiibade ülaossa suunatuled. Võimalik, et juba 1977. aasta lõpupoole hakkasid tulema ka uuenenud esipõllega ja udulaternatega autosid, kuid nende peamine levik jäi siiski 1978. aastasse. Tagaosa säilis endine.
'

Salong - aasta alguses säilid kõik suures osas endine, kuid vana tüübi lülitid asendati uute lülititega. Armatuur ise oli endiselt plekist alaosaga, kuid vahelduva eduga hakati kasutama juba musta taustaga näituripaneeli. Suuremad muudatused aasta lõpupoole, kui armatuurlaua alaosa sai musta plastikkatte. Ka uksepolstrite mustad ülaosad ja armatuurlaua pealispind tehti nüüd kõvast plastikust. Uksepolstrid ise tehti uue tegumoega. Istmed muutusid veidi paremaks. Seljatugi sai kõrgem ja paksem. Uued istmete materjalid. Esiistmete vahelt kadus lisapadi ja käetugi. Käetoe kinnituskohad jäid alles.
Samas pandi vastavalt laojääkidele vana plekist alusega armatuurlauda veel vähemalt 1978. aasta keskpaigani. Komplekteerimine oli siis üsna juhuslik ja tuli igasugu "hübriide". Oli juba uue plastikuga aga halli näituripaneeliga autosid ja oli ka vana plekist sisuga, aga uue näituripaneeliga eksemplare. Näituriplokk jäi endine - osutiga spidomeeter, ent põhiplokk halli taustaga.

Tehnika - muudatusi ei olnud

1978
Välimus - aasta varem alustatud muudatused hakkavad lõplikul paika loksuma. Hübriide tuleb vähe, enamus autosid on tervenisti uue sisuga ja ka väljast esimesed uuendused läbi teinud. Lõpetati täielikult stange aluste kroomitud „kihvade“ paigaldamine. Selle asemel tekkis laia numbrialusega esipõll.  
Aasta lõpus tekkisid nii esi- kui tagastangedele kogukad puhvrid. Koos puhvritega muutus gabariiditulede vaheline kroomliist lühemaks, ulatudes enam mitte tuledeni välja, vaid napilt puhvriteni. Puhvritega autode tagaosas muutus tulede lahendus. Varem kasutusel olnud lisahelkurid kaotati ära ning helkurriba integreeriti tagatule külge.

Salong - Kõik uuendused on sisse viidud. Uued uksepolstrid, uued istmed, uued mattmustad plastpinnad jne.

1979 
Välimus - kõik autod juba kindlasti puhvritega stangedega. Tagaosas muutus tagatulede lahendus. Uued tuled sisaldasid endas ka reflektoreid ja nii kaotati tagapaneelilt eraldiseisvad helkurid ära. 

1980
Muudatusi peaaegu polnud. Võeti kasutusele uued istmete kattematerjalid.

1981
Muudatusi ei olnud

1982
Taha laia numbrialusega tagapaneel. Muidu endine.



1983
Muudatusi ei olnud

1984
Muudatusi ei olnud

1985
Välimus - viimased Gaz 24-d on ehitatud uue mudeli 2410 põhjale, kasutades võimalikut palju 2410 detaile. Stanged on 2410 omad, taas ilma puhvriteta. Ees on kasutatud 2410 esipõlle, millel puudub numbrimärgi alusraam ja gabariidituled. Numbrimärk kinnitub stangele. Esivõre võis olla kroomitud, kuid tihti tulid nad juba musta plastikvõrega.
Uksed olid Gaz 24 omad, niisamuti tagaluuk koos kroomliistuga. Samas esitiibadel enam „Volga“ kirjakesi ei olnud. C-piilari õhuava kroomitud kate oli jälle ilma parktuleta, nagu algusaastatel.

Salong - kuna Gaz 24 ja 2410 põhja konstruktsioonid olid erinevad, kasutati uue mudeli poroloonist istmeid. Eest peatugedega, taga kahe konkreetse süvendiga. Armatuurlaud pärines ikka Gaz 24-lt, kuid käsipidur asus põrandal nagu 2410-el. Seetõttu on erinev ka istmete vaheline plastikust panipaik. Uksepolstrid olid Gaz 24 omad.
Tehnika - täielikult 2410-lt. Kasutati laiemaid velgi, kuid vanu roostevabast terasest rattakilpe.

Gaz 24 püsis tootmises kuni 1986. aastani. Viimased poolteist aastat toodeti teda paralleelselt Gaz 2410-ga.


Gaz 24-l baseeruvad erimudelid

Gaz 2401
Gaz 24 põhjal arendatud taksovariant. Erinevused tavamudeliga võrreldes olid minimaalsed. Mootor oli madalama surveastmega ja arendas vaid 86 hj. Töötas bensiiniga A76. Keskkonsoolis oli koht taksomeetrile, esiklaasi paremas ülanurgas asus roheline lamp, mida kasutati tellimuspaigale sõitmisel. Katusele paigaldati plafoon. Salongis kasutati riidest istmete asemel kergemini puhastatavaid kunstnahast istmeid. Tagaistmel puudus käetugi. Tootmises samadel aegadel, mil põhimudel.

Gaz 2407
Taksovariant, töötab vedelgaasiga. Mootoritähiseks ZMZ-2407. Väliseks eritunnuseks vasakul tagatiival topelt tankimisavade luugid. Toodeti alates aastast 1977.

Gaz 2424
Salajane erimudel julgeoleku tarbeks, mida valmistati käsitsi Gorki autotehase spetsiaalstuudios. Kasutas Gaz 13 Tšaika 5,53 liitrist V8 mootorit (195hj) ja automaatkäigukasti.Väliselt tavamudelist eristamatu. Erakätesse teadaolevalt ei müüdud ühtegi. Täpne tootmisaeg ja ühikute arv teadmata.

Gaz 2456
Mõeldud parempoolse liiklusega turgudele, ehk ekspordiks Singapuri, Indiasse ja Pakistani. Eripäraks rooliratta parempoolne asetus, muidu tavamudeliga sarnane. Mõningatel andmetel varustati neid autosid ainult Indenor diiselmootoriga. Toodeti neid vaid 1978. aastal, ühtekokku vähem kui 1000 eksemplari.

Gaz 2495
Kõrge kliirensiga 4x4 mudel. Täpsed andmed puuduvad, kuid oletatavalt on tegu Gaz 69 raamile tõstetud Volgaga. Valmistati neid 1973. aastal kokku 4-5 eksemplari. Tootmisplaanidest loobuti, kuna ei nähtud vajadust maastikuauto omadustega Volga järele. Küll on niisuguseid autosid hiljem kodusel teel ehitatud.


Gaz 24 kabriolett
Kabriolettkerega Gaz 24 valmisid käsitööna Gorki spetsiaalstuudios. Neid tehti väga vähesel määral. Ametlikus käsitluses pole tegemist mitte autoga vaid paraadesemega. Teadaolevalt värviti kõik autod halliks. Selleks, et ohvitser saaks paraadsõidul autos püsti seista, oli esiistmete seljatugede taga toruraam kinni hoidmiseks. Peamiselt kasutati neid vähem tähtsate sõjaväeparaadide käigus. Üleliidulise tähtsusega paraadidel sõideti siiski lahtiste Tšaikadega. Tänavasõiduks neid ei kasutatud, kuna autol puudusid küljeaknad ning võimalus katuse paigaldamiseks. Garažeerimiskohas paigaldati autole trukkidega present, mis kaitses tolmu ja vihma eest, kuid sõita selle presendiga ei saanud.



Info on kokku kogutud erinevate allikate (sh vaatluste) põhjal. Ebatäpsused pole välistatud, mistõttu oleme huvitatud igasugusest infost, mis erineb siintoodust.
Eesti Volga Selts


GAZ 24 TEHNILISED ANDMED
(K. Aleksius, A. Palu, Sõiduautod, Tallinn Valgus 1977.a)

Üldandmed
Istekohtade arv5...6
Auto mass (kg)1400
Gabariitmõõtmed (mm)4735x1800x1490
Kliirens (mm)180
Vähim pöörderaadius (m)5,5
Suurim kiirus (km/h)145
Kiirendus 0-100 km/h (s)22
Mootori mudelZMZ-24
Bensiini kontrollkulu kiirusel 50 km/h (l)8

Jahutus- ja õlisüsteemide põhiandmed
Jahutussüsteemi maht (l)11,5
Termostaatklapi avanemise algus (C)74...82
Termostaatklapp on täielikult avatud (C)88...94
Õlisüsteemi maht (l)6,0
Normaalne õlirõhk kgf/cm22,0...4,0
Õlifiltrite arv ja tüüp1 vahetatava paberelemendiga

Toiteseadmete põhiandmed
Bensiinipaagi maht (l)55
Kasutatav bensiinAI-93
KarburaatorK-126G
Bensiini tase karburaatori liitepinnast (mm)18,5...21,5
Ujuki kõrgus kaane liitepinnast (mm)40...41
Õhufiltri tüüpmärg, kombineeritud

Süüteseadmete põhiandmed ja käivitimark
SüütepoolB115
KatkestijaoturR119B
SüüteküünladA11BS
Süüteküünla sädevahe (mm)0,8...0,9
KäivitiST230

Vooluallika ja relee-regulaatori põhiandmed
AkuG250-E1
Generaator 
- nimipinge (V)12,5
- võimsus (W)350
- voolu liik~
Relee-regulaatorPP350

Jõuülekandemehhanismide põhiandmed
Sidur: 
- tüüpühekettaline
- suruvedrude arv18
- ajamhüdrauliline
- vedeliku hulk ajamis (l)0,18
- siduripedaali vabakäik (mm)40...60
Käigukast: 
- võllide arv3
ülekandearvud
- I käik
- II käik
- III käik
- IV käik
- tagasikäik

3,5
2,26
1,45
1,0
3,54
- õli hulk käigukastis (l)0,95
Peaülekanne: 
- ülekandearv4,1
- õli hulk peaülekande karteris (l)0,9

Veermiku põhiandmed
Esirataste seadenurgad: 
- pöördtelje külgkalle-
- pöördtelje pikikalle0...1º
- rataste külgkalle0 +/-30'
- rataste kokkujooks (mm)1,5...3
Rehvid: 
- mõõtmed7,35 - 14
- rõhk esirehvides (kgf/cm3)1,7
- rõhk tagarehvides (kgf/cm3)1,7
Õli amortisaatorites (l): 
- ees0,140
- taga0,210
Esirataste laagrid* 
- välislaagri nr7305U
- välislaagri välisläbimõõt (mm)62
- välislaagri siseläbimõõt (mm)25
- välislaagri laius (mm)18,5
- siselaagri nr7806U
- siselaagri välisläbimõõt (mm)72
- siselaagri siseläbimõõt (mm)32
- siselaagri laius (mm)30
* Kuni 1971. a. aprillini kasutati laagreid 7205U ja 7206U

Rooli ja pidurite põhiandmed
Rool: 
- roolireduktorgloboidtigu ja kolmikrulliga sektor
- reduktori ülekandearv19,1
- õli hulk roolikarbis (l)0,15
- rooliratta vabakäik (mm)10...20
Pidurid: 
- ajamhüdrauliline
- õlikogus piduriajamis (l)0,8
- pedaali vabakäik (mm)0

Gaasijaotusmehhanismide põhiandmed
Klappide asetusrippuvalt ühes reas
Nukkvõlli asukohtkarteris
Tööjärjekord1-2-4-3
Paisumisvahed (mm): 
- sisselaskeklapil0,30 (0,35*)
- väljalaskeklapil0,25 (0,40*)
Klapivedrude arv igal klapil1
Klapipea läbimõõt (mm): 
- sisselaskeklapil47
- väljalaskeklapil36
Klapi tõus (mm)9,5

* Äärmistel silindritel

Plokikaane pingutamine:
Plokikaane mutrite pingutamise järjekord 
Plokikaane pingutusmomendid (kgf*m)7,3...7,8




Volga GAZ-24 määrimiskaart

(K. Aleksius, A. Palu, Sõiduautod, Tallinn Valgus 1977.a)

MÄÄRITAV KOHT

MÄÄRDEAINE

MÄRKUSED

6000-6500 km
1. Käändteljepoldid ja
õõtshoobade puksid
Transmissiooniõli TAP-15V või TCP-14-
2. Katkesti jaoturMääre TSIATIM-201 ja mootoriõli-
3. VeepumpMääre JANZ-2, asendaja 1-13*-
4. Mootori karterAasta ringi õlid M10GI või M6z/10G1;
Suvel alates +5 C M12GI või M12G1;
Talvel M8GI või M8G1;
Asendaja aasta ringi AC-8
6,0 l
Heade teede puhul
vahetatakse õli pärast
10000 km
5. ÕhufilterMootoriõli450 cm3. Õli vahetada

12000-12500 km
6. KardaaniliigendidÕlid MC-20 või MK-22, asendaja TAP-15V*-
7. KäigukastTransmissiooniõli TAP-15V või TCP-14Kontrollida taset
8. Tagasilla karterHüpoidõli GOST 4003-53Kontrollida taset

24000-25000 km
9. RattalaagridMääre 1-13 või LITOL-24150 g. Määre vahetada
10. KäigukastTransmissiooniõli TAP-15V või TCP-140,95 l. Õli vahetada
11. Tagasilla karterHüpoidõli GOST 4003-531,2 l. Õli vahetada
12. Klaasipuhasti ajami liigendid
ja harjateljed
Mootoriõli-

50000 km
13. Rooliliigendid ja pendelhoobVNIINP-242, TSIATIM-201 või TSIATIM-203Määret vahetada vähemalt
kord kahe aasta jooksul

* Asendaja kasutamisel ja halbade teeolude puhul määrida kaks korda sagedamini









Koostanud: Sm.Tihhonov, metalliotsija, Sm. Västrik

Avalikustatud: 2004-11-12 (28656 korda loetud)

[ Mine tagasi ]

Content ©
Copyright © by Volgaklubi koduleht 2004
Kõik õigused reserveeritud